Paldiski Lõunasadama tööstusparki sisepõlemismootoritel põhineva gaasielektrijaama plaaniv OÜ Derivaat NH3 Power saab 110,5 miljoni euro suuruse investeeringu juures riigilt toetust maksimaalselt 11 miljonit eurot.
ERR
Laidvee sõnul võiksid ideaalis 2028. aasta esimeses kvartalis startida nii vesinikutehas kui ka elektrijaam. (Äripäev)
Pean enda osaluse ennem vist maha müüma, kui riik turgu solkima tuleb
Sel juhul arvutame uuesti:
263 000 000×0.51=134 130 000 aktsiat (umbes)263,000,000 × 0.51 = 134,130,000 \text{ aktsiat (umbes)}263000000×0.51=134130000 aktsiat (umbes)
Seega tuleb müüa:
176 295 032−134 130 000=42 165 032 aktsiat176,295,032 - 134,130,000 = 42,165,032 \text{ aktsiat}176295032−134130000=42165032 aktsiat
Vastus:
Eesti riik peaks müüma ligikaudu 42,17 miljonit Tallinna Sadama aktsiat, et tema osalus väheneks 67,03%-lt 51%-le.
Selline kogus kindlasti turgu ei paisata. Nüüd on ikka päris selge, et ministeeriumid ja linnavalitsused koosnevad täielikult tolvanitest. Tahetakse müüa kui turg on täiesti põhjas. Kohe näha, et müüvad võõrast vara.
Kui keegi seda korraga müüks, siis Hiinlased oleks kohe selle ära ampsamas, maksaks veel preemiat ka.
Tallinna Sadam teenis III kvartalis ligi 32 miljonit eurot müügitulu ja ligi 9 miljonit eurot kasumit, korrigeeritud EBITDA oli 16 miljonit eurot. Eelneva aastaga võrdluses kasvasid müügitulu +1,5%, kasum +54% ja korrigeeritud EBITDA +17%. Üheksa kuu müügitulu oli 90 miljonit eurot, kasum 19 miljonit eurot ja korrigeeritud EBITDA 45 miljonit eurot. Üheksa kuu kokkuvõttes müügitulu kahanes –1,4%, kasvasid kasum +27% ja korrigeeritud EBITDA +11%.Börsiteade
Kas mõni analüütik peale kõnet küsis ka, et mis dividendi kursil asi liigub?
Mina arvan et dividende maksavad rohkem kui eelmisel aastal, ega muidu seda aktsiat tõusma ei saa. Raha jääk ka poole suurem 44 miljonit, eelmisel aastal samal ajal 22.
Nordea analüüs:
Kuulasin töö kõrvale selle kõne ära, Eesti analüütikud ikka mannetud , U.S pool kõnet on küsimused, nägemuste uurimine, siin kaks küssat ainult jäälõhkuja kohta.
Tallinna Sadam Q3 analysis: “Positive EBIT trend intact”
Link to report
Kas 1.5-1.8% müügikasv nats vähe pole 2026-2027, arvestates, et riiklik statistika lubab majanduse kasvu 3% nendeks aastateks?
2026. aastal võib esineda kaks positiivset sündmust, mis meie arvates ei ole aktsiahinna sisse arvestatud ega meie prognoosis kajastunud. Üks neist on Paldiski kai valmimine ja esimesed tulud. Veebiseminaril mainiti, et kai peaks valmima 2026. aasta esimeses kvartalis ja esimesed tulud peaksid saabuma 2026. aasta esimeses pooles (läbirääkimised on käimas 5-6 potentsiaalse kliendiga). Meie hinnangul võiks täielikult kasutatav Paldiski kai genereerida umbes 1,5 miljonit eurot aastast EBIT-i, mis vastab kontserni EBIT-i kasvule umbes 4-5% võrreldes meie 2026. aasta prognoosiga 33 miljonit eurot. Teine positiivne sündmus, mis võib 2026. aastal juhtuda, on kinnisvarapakkumiste algatamine Tallinna Sadama maal. Veebiseminaril teatas juhtkond, et nad ootavad uuelt linnavalitsuselt kahe krundi (detailplaneeringute) heakskiitu. Pärast heakskiitu võivad arendajate leidmiseks mõeldud pakkumismenetlused alata kohe.
Patsient on surnud 
ehk konsolideerumine, triggerit vaja.
Swedbank on andnud ostusoovituse , hinnasiht 1,35 eurot.
Ühest Äripäeva saatest kuulsin et Valdo pidi ka raha koguma et järgmine ost teha.
Alates sellest aastast saab ka biig bjuutiful kontrakti järgi liinilaevade tasu tõsta vähemalt 2%
Kruiisilaevade külastused:
2024a. 100
2025a. 118
2026a. broneeringuid 145
2027a. broneeringuid 198
Plaanide järgi kavandatakse Logi ja Sadama tänavale kuni 15 kuni kuuekordset hoonet, selgub Tallinna linnavalitsusest volikokku vastuvõtmiseks saadetud planeeringu seletuskirjast. Ehitusalast pinda on 66 000 ruutmeetrit. A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneeringu järgi plaanitakse sadamasse lisaks ka kruiisiterminali hoone, A-reisiterminali hoone, sadama administratiivhoone ning muud sadamat teenindavad hooned. Plaanis on kolmanda kai ehitamine.
Kokku hõlmab detailplaneering 66 hektari suurust ala, millest 46 hektarit on meres. Lisaks otsustas linnavalitsus volikokku vastuvõtmiseks saata ka kõrvalasuva D-terminali detailplaneeringu. D‑terminali ja lähiala detailplaneering puudutab 7,63 hektari suurust ala. Senine peamiselt tootmis‑ ja ärimaa on kavandatud sihipäraseks segahoonestuseks, mis ühendab sadamataristu, kaasaegsed ärihooned ja kuni viiekorruselise elamuarenduse. Äripäev
Mis rabin siin lahti läks?
Ma ei tea, aga mulle see meeldib.
