ttrust Swedbank on tekitanud uue sotsiaalse töökoha - järjekorraautomaati asendab tädi-automaat, mille automaaditööoskuste halva kvaliteedi tõttu saavutatakse pangale vajalik eesmärk - pangakliendil teha elu võimalikult ebamugavaks, et ta ikka tükk aega mõtleb, enne kui pangakontorisse sisse astub. Mart Siilivask aga peab aina uusi ja uusi lahendusi välja mõtlema et asja selgitada. Mis järgmiseks võiks teha, et kliente veelgi rohkem peletada? http://tarbija24.postimees.ee/3562703/pangaklient-kas-teenindus-kaib-nuud-nao-jargi
Mäletate, et kunagi oli Shelli jaamades ka "individivudivaalne teenindamine"? Shelli ka mäletate...?
Mu esimene mõte oli ,et see on Popugai reklaamikampaania.
Aga koosa sain ära Järve keskuses.Pank oli mu kaardi tingimusi muutsnud iseseisvalt, Turvaline makse oli välja lülitatud ja ma ei hammustanud kohe läbi ,et ilma minu teadmata seda muuta saab.Käisin kontoris ja sain täiega kogu mõnu tunda. Töötaja, kes klientide vahel sibad soovitas mul pretensioon kirjutada enne kui ma jõudsin hädaldama hakata. Ta oli juba kursis oma olukorraga. Mu näitas interneti pank ka uut kaarti, kuid see et uus kaart on võrgus üleval ei tähenda et seda kontorist saab.Kontorist saab ikka siis kui kaart tuleb, kuu lõpu poole.
Ma üldiselt ei arva ,et siis midagi korrast ära on. Ma arvan ,et ma ise ei peegelda olukorda adekvaatselt, mu vanus ja maailm muutub nii kiiresti ,et ma ei lähe vist uue ajaga kaasa. Ma saan suht tihti parkimistrahvi linnas , loen lehtedest omastarust lollusi, ei mõista valitsuse poliitikaid, väldin ümbritsvate minu meelest hulludega kontakti ja nähtavasti on asi pigem minus mitte ümbritsevas maailmas.
See pank kaotas tõsiselvõetavuse nii umbes 10-11 aastat tagasi kui NPNK perversseid elukaid soditi linn grafitina täis. Algas see vist Kristiine viadukti sodimisega. Hiljem kui teada sain, et seda tegi Hansapank, siis kandsin kõik varad SEB'i üle mille klient selleks ajaks olin juba 6 aastat olnud. Ei kahetse.
Eriti tugevalt andis tunda vahe ATM'i automaadi taga seistes õhtusel tunnil ja kesklinnas. Kui SEB ATM'i taga on väike järjekord ja inimesed on enamasti pestud/kustud/kammitud ja räägivad valdavalt Eesti keelt, siis SWED-i automaadi taga on alati pikk järjekord ja mitmed indiviiidid ebameeldivad. Seostan seda sellega, et algas see üritus ju "hoiukassast" ja eks seal olid juba endised USSR-i sõjaväelased klientideks, hiljem nende järeltulijad.
Nädal hiljem helistas mingi keskastmejuht ja kukkus pärima, et miks nii äkitsi pangas kõik asjad lõpetasin ja, et kas tasub nii emotsionaalselt reageerida? Ma siis rahulikult seletasin, et kui juba turundussõnumid käivad mööda "undergroundi", mille tulemusena soditakse viadukte ja maju, siis pelgan, et mis võib küll järgmine vahva idee olla? Selle peale see keskastmejuht kraaksatas tigedalt: "Kas te arvate, et me peaksime teie ees vabandama või?" Ma vastasin, et ma ei arva eriti midagi, teie ju helistasite mulle ja mitte mina teile!"
Tänaseni olen olnud SEB klient ja erimeelsused on saanud lahendatud suuremate tülideta, kuid alati on vaja kõrvale ühte/kahte alternatiivi. Kunagi oli selleks Hansapank, siis Noreda. Paraku on ka Nordeas lollus valitsema hakanud.
Swed on eraisiku vaatevinklist ikka kõvasti alla käinud. Mingi 10-15a oli neil suurepärane sularahaautomaatide võrk, väga palju pangakontoreid, parim internetipank ja tugev oma IT-osakond, kes asjad püsti ka hoidis. Siis koliti serverid ja arendajad Rootsi ja masu ajal algas kulude kokkutõmbamine, mis kestab siiani. Kõik plussid on kadunud. Oma asjade ümberkolimine LHV-sse seisab puhta laiskuse taga. SEB on imelik pank - töötajatel on mugav elu, fondid on väga viletsad, ettevõtetega käituvad väga ebaviisakalt, 2 konkreetset väga nõmedat pealtnähtud kogemust. Ei tekita mingit soovi sinna kolida.
Kontorivõrku ei vaja ja LHV-l sularahaautomaate on nüüd piisavalt .. Erinevalt 15-20a tagusest ajast ei ole enam ka laenuvajadust, olulised on just investeerimisteemad.
ziff Mida üks keskmine inimene pangakontoris teeb? Ise vist käisin viimati üle aasta tagasi...
Lepingute üle diskussiooni pidamas, olulisemaid lepinguid allkirjastamas, pin-kalkulaatoreid vahetamas ja kaarte kättesaamas.
Ma ikka korra kvartalis sinna satun. SEB peakontori puhul on see hea eelis, et kui oled kuldklient ja vastavat nuppu vajutad, siis saad privaatses ruumis ja eelisjärjekorras oma asju ajada ilma, et teised kliendid kõrvalt kuuleksid, et millega sa täpselt tegeled. SWED'i kontor ilmselt ongi mõeldud pensionärile, üliõpilasele või siis venemaalt pärit sõjaväelase järeltulijale.
ziff Mida üks keskmine inimene pangakontoris teeb? Ise vist käisin viimati üle aasta tagasi...
Lepingute üle diskussiooni pidamas, olulisemaid lepinguid allkirjastamas, pin-kalkulaatoreid vahetamas ja kaarte kättesaamas.
Kaardid tulevad postiga, pin-kalkulaatoreid vahetama pole siiani pidanud ja mis lepinguid ühel tavalisel inimesel iga paari-kolme kuu tagant pangas jauramas on tarvis käia?
Ettevõtte esindajana on küll natuke teine teema, aga minu mõte oli pigem seda "keskmist kodanikku" silmas pidades?
Ma olen Hansapanga/Swedi klient olnud pea 20 aastat ja siiamaani pole miski sundinud mind panka vahetama. Ma ei ütle, et Swed on mingi superpank või et ma ise oleks überlojaalne klient, aga inimene otsustab oma isikliku kogemuse põhjalt ja mind ei ole nad selle 20 aasta jooksul kuidagi pahandada suutnud. Vastupidi - seni olen neil üksikutel kordadel, kui vaja mingeid tavapärasest igapäevapangandusest erinevaid lahendusi, saanud just Swedilt normaalsed pakkumised.
Aga mis klienditeeninduse taset üldisemalt puudutab, siis viimane kogemus pangakontoris käimisest jääb rohkem kui aasta taha, sularahaautomaati pole samuti üle poole aasta asja olnud. Ei oska sellest personaalsest teenindusest ka eriti puudust tunda, kõik tavapärased asjad saan veebis ära aetud.
ziff Mul endal on pin-kalkulaatorid sellest ajast kui id-kaart toimis talutaval kombel ainult windowsi keskkonnas ja mobiil-id oli alles kuulujutt :)
Kui viibid ka välisriikides ja tahad kindel olla, et seisaks silmitsi olukorraga kus PIN-kalkulaatori kell on veidi valeks läinud, siis julgem on kalkulaator iga 3a väljavahetada. Vahet ei ole mida pangad ütlevad, ma olen täiesti pangaväliselt kursis Vasco ja Texas Instrumentsi toodangu omadustega.
ziff Mida üks keskmine inimene pangakontoris teeb? Ise vist käisin viimati üle aasta tagasi...
Lepingute üle diskussiooni pidamas, olulisemaid lepinguid allkirjastamas, pin-kalkulaatoreid vahetamas ja kaarte kättesaamas.
Olles kah veel mingil määral Swedi klient, siis ma küll enam hästi isegi ei mäleta, millal viimati nende kontoris käisin - igal juhul rohkem kui kolm aastat tagasi. Absoluutselt kõik lepingud ajan korda e-posti teel ja digiallkirjastamisega. Isegi kinnisvaralaen pole tänapäeval põhjus kontorisse minekuks, vaid notariaalsed asjad vormistab otse notari juures ning kõik muu käib elektroonselt. Kaarte saadavad nad mulle juba väga ammusest ajast postiga koju.
Kinnisvara soetuse kinnitada digiallkirjaga? naiivitarid. Kunagi.. tulevikus segastel aegadel ei suuda keegi midagi enam tõendada - oli jah mingi SK.. aga läinud kõige kaduva teed . Teliaga lepingut tuleb digiallkirjastada, aga kinnisvara soetust küll mitte. Inimesed lihtsalt ei adu kui õrn on tsivilisatsioon ja teatud stsenaariumite korral on ürikud/paber ainus mille põhjal saab midagi tuletada ja tõendada. Ilma SK-ta on digiallkirjastatud dokument hunnik binaarsitta - puudub isegi see väärtus mis on paberil kuhu on inimene jätnud käega mingi jälje.
Kinnisvara soetuse kinnitada digiallkirjaga? naiivitarid. Kunagi.. tulevikus segastel aegadel ei suuda keegi midagi enam tõendada - oli jah mingi SK.. aga läinud kõige kaduva teed .
Kinnisvara soetades on nõutav sõlmida notariaalne ostu-müügi leping ning seda sõlmitakse notari juures, mitte elektroonselt ega pangakontoris. Kui laenuga ostad, siis tuleb ka pangaametnik notarisse kohale.
Rääkides aga SK-st ja digiallkirjadest - SK ajahämarustesse kadumine ei muuda veel digiallkirja kehtetuks. St - kui sert kaotab kehtivuse, siis see veel ei tähenda, et sellega selle kehtivuse ajal antud allkirjad enam ei kehtiks.
Kinnisvara soetuse kinnitada digiallkirjaga? naiivitarid. Kunagi.. tulevikus segastel aegadel ei suuda keegi midagi enam tõendada - oli jah mingi SK.. aga läinud kõige kaduva teed . Teliaga lepingut tuleb digiallkirjastada, aga kinnisvara soetust küll mitte. Inimesed lihtsalt ei adu kui õrn on tsivilisatsioon ja teatud stsenaariumite korral on ürikud/paber ainus mille põhjal saab midagi tuletada ja tõendada. Ilma SK-ta on digiallkirjastatud dokument hunnik binaarsitta - puudub isegi see väärtus mis on paberil kuhu on inimene jätnud käega mingi jälje.
Aga noh see on juba teise teema alla käiv jutt.
Sa vist ei viitsinud lugeda. Notari juures käimist pole keegi välistanud. Pangaga asjaajamiseks pole aga vaja ennast kohale vedada. Ma ei mäletagi, millal viimati panka asja oli. Seda ka firmaga seotult.
imh Rääkides aga SK-st ja digiallkirjadest - SK ajahämarustesse kadumine ei muuda veel digiallkirja kehtetuks. St - kui sert kaotab kehtivuse, siis see veel ei tähenda, et sellega selle kehtivuse ajal antud allkirjad enam ei kehtiks.
Digiallkiri on juriidiliselt kehtiv aegade lõpuni. See on poliitiline otsus. Poliitika ei oma aga paraku alati reaalsusega liigset kokkupuudet ning igaüks, kes tehnoloogia arenguga tuttav, saab loomulikult aru, et see on maksiim, millel ei ole reaalsusega palju pistmist. Tegelikkus on selline, et allkiri kehtib sisuliselt siis, kui on olemas vahendid selle kehtivuse kontrolliks ning siis, kui allkirja osaks olevad algoritmid on oma elukaare selles osas, kus neid saab pidada mittemurtuteks. Mitte kumbki eeldus ei ole iseenesest automaagiliselt täidetud ning mõlemad eeldavad pidevat tööd. DDOCi tuleb täna sisuliselt käsitleda kui katkist vormingut ning igaüks, kes peab seda üle aegade kehtivaks, on äärmiselt lihtsameelne.
imh Tegelikkus on selline, et allkiri kehtib sisuliselt siis, kui on olemas vahendid selle kehtivuse kontrolliks ning siis, kui allkirja osaks olevad algoritmid on oma elukaare selles osas, kus neid saab pidada mittemurtuteks. Mitte kumbki eeldus ei ole iseenesest automaagiliselt täidetud ning mõlemad eeldavad pidevat tööd.
Ja mille poolest see nüüd siis erinev on pärismaailmast? Täpselt sama värk ju - sa võid tulla välja oma 100 aastat tagasi sõlmitud kinnistu ostu-müügi lepinguga, kuid mitte keegi sind selle lepinguga täna enam tõsiselt ei võta ja omandiõigust sa sellega ei tõesta. Selle lepingulist väärtust enam ei usuta - st sisuliselt on tegemist andmeformaadiga, mida täna enam lugeda ei osata.
Ehk - nii nagu pärismaailm töötab kokkulepete peal, töötab täpselt samamoodi ka digimaailm kokkulepete peal. Ja kokkulepped paratamatult aja jooksul muutuvad ning sellega tuleb arvestada.