NLiidus oli põllumajandus selliselt tuksi keeratud, et suurettevõtetel olid igasugused põllumajanduslikud abimajandid, millega põhitootmise kõrval likvideeriti “riiklikke kitsaskohti” EL on nüüd energeetikas rohehullusega samasse kohta jõudnud.
1 Like
Katustel olevad paneelid - et see on ajutine nähtus. Uusi paneele varsti enam tõenäoliselt ei paigaldata ja kui vanad paneelid on oma eluea lõpetanud, muutuvad katused paneelivabaks.
Päikesepõhine elektritootmine koondub ainult selleks spetsialiseerunud tootjate kätte ja teistel pole huvi sinna oma nina toppida.
Ehk ainult siis võib toimuda päikesepaneelidega elektritootmismaailmas mingi pööre kui on avastatud ja käiku läinud tõeliselt odavad ja väga pikaajalise salvestusvõimalusega elektrisalvestusviisid. Ja ka siis ei pruugi see mingit erilist pööret tuua, et päikesepaneelidega nano- ja mikrotootjatel asi kasumlikuks muutuks.
Vastupidi. Uutele hoonetele esitatavaid energiatõhususe nõudeid on võimatu täita, kui sa katusele paneele ei paigalda. Nii et väga tõenäoliselt näeme edaspidi neid paneele uutel ehitistel juba kohustuslikus korras.
1 Like
Nojah, lollakad “energiatõhususe” reeglid ma unustasin täiesti ära…
P.S. Abstraktne bürokraatlik “energiatõhusus”, mille lahendab ära katusel paiknev päikesepaneelistik, on ju sulaselge pettus või valskus või vimka (vali sobiv). Tegelikult ju on nii?
¤¤¤¤¤¤¤¤¤
Miks ei võiks kogu see Ristil paikneva võimsa päikesepargi igasuguste uute hoonete vahel ära jagada nii, et iga hoone saab ühe abstrakse lõigu sealt pargist ja seega iga uus hoone saab ka vajaliku “energiatõhususe”. Bürokraatia on häppi, Brüssel on häppi, hoonete omanikud on häppid ja ka Sunly on häppi, kui mingi papp selle eest Sunlyle liigub.
1 Like
Päikesepargile tuleb dotatsioone maksta. Hoone omanik kirub ja paigaldab.
Hoone katusele paigutatud paneelidest tuleva pealt ei pea võrgutasu maksma. Paned lokaalselt miski salvetuse ka juurde ja võid hakata vaatama, kas saab võrguühenduse väiksema vastu vahetada. Eriti sobib see tootmistele, kus elektritarbimine on küll suur aga ebaühtlane (tõstemehhanismid, tööpingid, keevitused jms). Sellises tootmises võivad paneelid+aku võrguühenduse osas oluliselt kulusid kokku hoida.
Mina olen oluliselt pessimistlikum just nende põllupaneelide osas, mis juba täna peavad oma toodangu suuremas osas sisuliselt tasuta ära andma. Neil ei ole sisuliselt alternatiivi.
3 Likes
Siin on varem seletatud, et küll see ära muudetakse.
Oled suure võrguga ühendatud, hakkad tulevikus maksma võrgutasu, mis ei sõltu eriti sellest, kui palju sa võrgust elektrit tarbid või võrku müüd või iseenda tarbeks elektrit toodad.
Päris ilma suure võrguga liitumiseta sa niikuinii hakkama ei saaks… või saad?
Sa ei saa ju ka võrguühendust väiksema ühenduse vastu vahetada, sest talvel on sul niikuinii võrgust palju elektrit vaja, sest paneelid ei tooda midagi ja su akud on juba nädalaid täiesti tühjad.
Põllul olevatel paneelidel ja katusel olevatel paneelidel pole sisulist vahet, sest kas sa toodad oma isiklikul katusel elektrit või tarbid võrgust nullilähedase hinnaga voolu, sama teeb välja. Isegi oma katusel elektri tootmine võib tulla kallim, kuna kogu selle paneelinduse paigaldamine läks maksma kas kümneid või sadu tuhandeid (olenevalt katuse suurusest). Sama kehtib ka akude puhul - pole vahet kas tarbid põllul olevate akude energiat või iseenda akude energiat. Kõik see maksab.
Sa võid võrgust nullilähedase hinnaga voolu ju tarbida, aga elektrilevi ja elering koorivad ikka oma ja mida aeg edasi, seda rohkem. Viimasel elektriarvel oli võrgutasu 42% suurem, kui elektrihinnale kulunud papp. Paneelid on nii odavaks läinud, et võid muretult terve maja nendega üle taguda, tootku nad midagi või mitte. Sadadest tuhandetest pole juttugi. Võrku pole neid tõesti enam mõtet ühendada, aga kui paneelid praeguse leitsakuga konditsioneeri ringi ajavad, on täitsa abiks.
1 Like
Pealik, just seda ma kirjutasingi - kui praegu veel on võrgutasu suurus sõltuvuses tarbitud elektri hulgast, siis tulevikus see arvatavasti nii enam pole - ega võrguettevõte loll ole.
Siis ongi tulevikus nii, et maksad võrgutasu ja sul sisuliselt vahet pole, kas päikeselisel päeval toodad ise “nullhinnaga” elektrit või tarbid võrgust nullhinnaga elektrit.
Ning kui soetad endale kallid akud, siis pärast päikese ära kadumist, tarbid akude pealt ise mingi kalli omahinnaga elektrit või tarbid võrgust kalli omahinnaga elektrit.
Maksumus - sajad tuhanded - jutt pole ainult eramajadest, kui sul on mingi tootmine, siis selle tootmise toitmiseks võib ka praeguste odavate päikesepaneelide ja lisaseadmete hindade juures kogu süsteemi hind küündida päris suureks.
Tehase katusele rajatud paneelipark (me räägime vähemalt “kümned kW-d” mõõtkavast) on põllu omast kallim “peame tõstma kogu kupatuse katusele” võrra kallim. Samas maa eest maksma ei pea. Mina ei tea, kumb kuluartikkel suurem on aga väga olulist vahet seal ei ole.
Kui “eile” pidi 500A käivitusvooluga pingi operaator minema võrguettevõtjalt küsima 600A+ ühendust, siis keerutas võrgu müügimees muhedalt vuntsi ja teatas, et kohalik keskpinge alajaam vajab selleks “pisukest” ümberehitust ja see maksab öljardi.
“Täna” annab sellist pinki sisaldava tehase planeerija projekteerijale oma elektritarbijate karakteristikud (käivitusvoolud, keskmised tunni ja päeva tarbimised jms) ja küsib parimat lahendust. Ajas kasvava tõenäosusega (seda tõusu põhjustab muuhulgas ka võrgutasude tõus) tuleb lahenduseks:
- katusele X kW paneele
- tehase kõrvale eraldi konteinerisse (sedasi on odavam kindlustada) Y kWh akusid (+paneelide juhtimise automaatika)
- konteineri ja tehase vahele 600+A ühendus.
- võrgu ja konteineri vahele 150A liitumine.
Oluliselt väiksem tõenäosus, et võrguettevõtja liitumiseks öljardit küsib ja päris kindlasti hakkad hiljem maksma väiksemat võrgutasu. Boonusena võid saada hiljem kõne pahaselt võrgumüüjalt - tema on sulle lubatud A-d ju tavapärase ülekattega ka teistele tarbijatele müünud aga sa tarbid talvekuudel lähes 90% maksimumist 24/7 ja nüüd vaja võrguettevõtjal endal alajaama suuremaks ehitada.
ttrust,
palun saa aru - mitte keegi mitte kuskil pole isegi mõelnud sellele, et ühesugust võrgutasu hakkavad maksma nii 40A peakaitsmega kummibox kui 1kA liitumisega saekaater.
3 Likes
Lõppkokkuvõttes pole ju vahet, kas rajad selle päikesepaneelide pargi kuhugi tehase katusele või kõrvale, otse mingile kõnnumaale, kui muidugi ruumi on. Enamasti ju on.
Paranda mind, kus ma väitsin et erinevad ettevõtted ühesugust võrgutasu maksma hakkavad? Ma olen varem väitnud, et võrgutasu hakkab tulevikus rohkem sõltuma võrguühenduse võimsusest (peakaitsme võimsus) või sõlmitud lepingust, mitte aga tarbitud voolu hulgast. Saekaater muidugi vajab kas suurt isiklikku päikeseparki ja/või võimsat võrguühendust.
Akude ja inverteriga maks voolu alla tõmmata on arusaadav. Aga miks need paneelid pildis on? Ettevõte peab ju talvel ka toimima.
Kui sul õnnestub sõlmida võrguleping milles kWh komponent puudub, siis tõenäoliselt pole paneelidel tõesti mõtet. Mina ei näe, et nähtavas tulevikus see ülearu tõenäoline oleks või isegi seda, et kWh komponent piisavalt tühiseks muutuks. Pigem jäetakse kWh hind samaks ja pannakse järjest kuutasu otsa, et siis 5 aasta pärast kurta “võrgutasu kWh komponendi hind pole vaatamata THI kasvule juba 5 aastat tõusnud, seepärast peabki nüüd korraga 30% otsa panema”.
Su miilid muutuvad. Külmhoone omanikul on isiklikest paneelidest rohkem tulu loota kui metalli keetjal. Ehk - loomulikult ei saa kõigile sama pulgaga mõõta.
Juba mitmendat korda loen siit foorumist, et kohe-kohe, juba käega katsutavas tulevikus hakkab võrgutasu olema sõltumatu tarbitud elektri kogusest. Kas seda on mõni asjaga seotud instants ka teada andnud, et nii võiks kunagi olla või arutatud mingites ametkondades või lausa mõni daatum välja hõigatud, millal see juhtuma peaks? Või siin lihtsalt osa seltskonnast arvab, et nii saab varsti olema?
Mul on paneelid katusel ja eraldi akut ei oma, küll aga oman kahte elektriautot ja hetkel nagu ei oskaks kurta. Aga ju tulevik siis nii helge pole 
1 Like