Olümpia. Tundub, et mereväe vorm oleks alguseks sobinud.
Õnneks kile varjas suurem osa ära :)
Kanal 2 spordikommentaatorite tase, Differtile riputati kuld kaela enne poolfinaali juba, intervjuud perekonnaga jne. Tulemus oli midagi muud.
Nüüd sõudjate 4-paat, eelsõidu viimane koht olla "taktika". Lohutussõidu eelviimane koht on siis mis?
Nüüd sõudjate 4-paat, eelsõidu viimane koht olla "taktika". Lohutussõidu eelviimane koht on siis mis?
"MannyEric"
Kanal 2 spordikommentaatorite tase, Differtile riputati kuld kaela enne poolfinaali juba, intervjuud perekonnaga jne. Tulemus oli midagi muud.
Nüüd sõudjate 4-paat, eelsõidu viimane koht olla "taktika". Lohutussõidu eelviimane koht on siis mis?
See on igal olümpial nii olnud, et kui mõnelt Eesti sportlaselt on vähegi olümpiakonkurentsi loota, talle riputatakse kuld kaela juba enne olümpia algust. Ja pärast seda on selle võrra suurem pettumus, kui siiski medalile ei tuldud.
"Ma olin muidu kiire küll, lihtsalt teised olid kiiremad."
Ja küllap väärivad oma õhinapõhist, särasilmset ja entusiasmist pakatavat spordimeediat nii rahvas kui tema sangarid.
Ja küllap väärivad oma õhinapõhist, särasilmset ja entusiasmist pakatavat spordimeediat nii rahvas kui tema sangarid.
Avatseremoonia oli kõige aegade haiglaslikum satanistlik saast.
Jefimovalt 7. koht. Ennast ei ületanud, finanaalis aeg kehvem kui enne. Aga esmakordselt olümpiafinaalis ja nelja aasta pärast võiks ju medal tulla. Aastaid ju alles 17.
"Vanaema"
Jefimovalt 7. koht. Ennast ei ületanud, finanaalis aeg kehvem kui enne. Aga esmakordselt olümpiafinaalis ja nelja aasta pärast võiks ju medal tulla. Aastaid ju alles 17.
Vist läks natuke riskima ka kiire algusega, aga ega kaotada midagi ei olnud.
Ujumine üks nendest spordialadest, kus mõned andekad teevad tegusid ikkagi üsna varakult. Meilutyte oli 15-aastaselt juba olümpiavõitja. Vees ei tundu nii oluline olevat see aastatega kogunev treeningmaht, distantsid/sooritused piisavalt lühikesed ka. Nii et mingit garantiid, et nelja aasta pärast kindlasti parem oled, ei pruugi olla. Kogemused ehk aitavad suurvõistlustel ja finaalides paremat sooritust realiseerida.
Veidral kombel kergejõustikus ka kõrgushüpe selline ala, kus väga noorelt hüpatakse juba päris kõrgele. U-20 tüdrukud naiste konkurentsis juba kohati väga tegijad. Pika karjääri peale kipuvad erinevad vigastused just hoogu maha võtma.
Sellisel võistlusel on tähtis koht. Kohta Eneli parandas. Tema rekord on 1.06.18 ja seeria Pariisis 1.06.24, 1.06.23 ning 1.06.50 on hea. Kuuenda koha saamiseks tulnuks ujuda uus rekord 1.05.84.
Selle OM-i bassein teistsugune kui tavaliselt, kirjutab WSJ, sügavus 2,2m tavalise 3 asemel ja M-rekordeid lihtsalt ei sünni, sest 'vesi on rahutu' madaluse tõttu. Järgmine kord enam nii madalat ei tohi ehitada. Asub see ju mingis hallis kus muidu palliväljak ja kus Taylor Swift just mitu korda esines.
Ja siis kirjutas leht kuidas kõik tippujujad koguaeg bassu kusevad, sest üliõhukese high-tech kostüümi seljast koorimine võtaks liiga palju aega, mida pole. Kloor päästab a pani kogu spordile nati teisiti vaatama küll.
To understand why depth matters, it’s important to remember that swimming isn’t just a dynamic exercise. It’s also an exercise in fluid dynamics. Every movement swimmers make with their hands and feet creates small waves that rebound off the bottom of the pool. No movement has more potential for waves than swimmers’ initial dive into the water. The shallower the pool, the more those waves ricochet back to the swimmers on the surface, creating a more turbulent aquatic environment that isn’t conducive to top speeds. In the future, pools as shallow as the one at these Games won’t be allowed. World Aquatics enacted a minimum depth of 2.5 meters for swimming and water polo in January 2023. When Paris had its bid accepted for the Olympics in 2017 and the swimming facility was approved, regulations allowed for a pool of 2.2 meters.
Ja siis kirjutas leht kuidas kõik tippujujad koguaeg bassu kusevad, sest üliõhukese high-tech kostüümi seljast koorimine võtaks liiga palju aega, mida pole. Kloor päästab a pani kogu spordile nati teisiti vaatama küll.
To understand why depth matters, it’s important to remember that swimming isn’t just a dynamic exercise. It’s also an exercise in fluid dynamics. Every movement swimmers make with their hands and feet creates small waves that rebound off the bottom of the pool. No movement has more potential for waves than swimmers’ initial dive into the water. The shallower the pool, the more those waves ricochet back to the swimmers on the surface, creating a more turbulent aquatic environment that isn’t conducive to top speeds. In the future, pools as shallow as the one at these Games won’t be allowed. World Aquatics enacted a minimum depth of 2.5 meters for swimming and water polo in January 2023. When Paris had its bid accepted for the Olympics in 2017 and the swimming facility was approved, regulations allowed for a pool of 2.2 meters.
Kui veel natuke spordist filosofeerida, siis kaks asja mis päris oluliselt mängu muudavad on füsioloogiliste eelduste järgi parimate talentide valimine ja noorte varane spetsialiseerumine.
Päris mitmel spordialal on omad nõuded. Pikal riistvõimlejal või lühikesel kõrgushüppajal ei ole võimalik kõige säravamasse tippu jõuda. Puberteet ikka natuke muudab veel mängu, sest kasvuspurdid tekivad erinevatel aegadel, aga noortetreenerid sõeluvad üha nooremana välja neid, kellel on sobivaid eeldusi ja teistel pole mõtet päris profikarjääri eesmärgiks seades trenni edasi kangutada.
Teiseks hakatakse varem spetsialiseeruma. Varem oli palju neid lugusid kuulda kuidas keegi oli tubli kergejõustiklane ja 14-aastaselt läks korvpallitrenni ja 20-aastaselt oli juba proff ja sealt edasi kuskil Euroliigas või NBA-s.
Jooksualadel räägivad treenerid kogu aeg naturaalsest progressioonist, et noored jookseks lühemaid distantse ja prooviks kiirust treenida. Karjääri lõpupoole (30+ aastat) kui staadionijooksus enam seda teravust ei ole, saab maanteejooksu või maratone teha. Nüüd on hakanud ilmuma ~20 aastased maratoonarid, kes paugutavad kohe 2h lähedasi aegu (Kiptum ja teised).
Jalgrattaspordiga sama lugu - varem tundus, et on vaja ikka aastaid treenida, et suurtuuri võitmiseks vajalik maht kokku saada. Jalgrattaspordis loetakse "noorratturiks" üldse kuni 24-aastaseid, mis on küllaltki kõrge vanusepiir. Uus põlvkond sõitjaid aga lammutab üha nooremalt. Pogacar oli 22-aastaselt juba kaks TdFi võitnud. Varsti kaotab see parimale noorratturile määratud valge särk suurtuuridel üldse tähtsuse.
Aga see tuleb kõik sellest, et juba nooremas teismeeas hakatakse spetsialiseeruma ja profikarjäärile mõeldes mahtu treenima. Selleks ajaks kui 20+ ette keerab, on need noormehed juba 7-8 aastat tippsportlase mõttelaadiga trenni teinud.
Mis kokkuvõttes on ka ilmselt põhjus, miks meil päris tippsportlasi nii vähe on. Meil tehakse tavaliselt kusagil keskkoolini nö. hobi korras trenni ja alles 18-19 aastaselt hakatakse mõtisklema, et kas tippsport või profileib on ikka minu teema. Kui sa siis otsustad päriselt sporti tegema hakata, oled sa tänapäeval oma eakaaslastest juba vähemalt 3-4 aastat maas ja seda vahet enam tasa ei tee.
Päris mitmel spordialal on omad nõuded. Pikal riistvõimlejal või lühikesel kõrgushüppajal ei ole võimalik kõige säravamasse tippu jõuda. Puberteet ikka natuke muudab veel mängu, sest kasvuspurdid tekivad erinevatel aegadel, aga noortetreenerid sõeluvad üha nooremana välja neid, kellel on sobivaid eeldusi ja teistel pole mõtet päris profikarjääri eesmärgiks seades trenni edasi kangutada.
Teiseks hakatakse varem spetsialiseeruma. Varem oli palju neid lugusid kuulda kuidas keegi oli tubli kergejõustiklane ja 14-aastaselt läks korvpallitrenni ja 20-aastaselt oli juba proff ja sealt edasi kuskil Euroliigas või NBA-s.
Jooksualadel räägivad treenerid kogu aeg naturaalsest progressioonist, et noored jookseks lühemaid distantse ja prooviks kiirust treenida. Karjääri lõpupoole (30+ aastat) kui staadionijooksus enam seda teravust ei ole, saab maanteejooksu või maratone teha. Nüüd on hakanud ilmuma ~20 aastased maratoonarid, kes paugutavad kohe 2h lähedasi aegu (Kiptum ja teised).
Jalgrattaspordiga sama lugu - varem tundus, et on vaja ikka aastaid treenida, et suurtuuri võitmiseks vajalik maht kokku saada. Jalgrattaspordis loetakse "noorratturiks" üldse kuni 24-aastaseid, mis on küllaltki kõrge vanusepiir. Uus põlvkond sõitjaid aga lammutab üha nooremalt. Pogacar oli 22-aastaselt juba kaks TdFi võitnud. Varsti kaotab see parimale noorratturile määratud valge särk suurtuuridel üldse tähtsuse.
Aga see tuleb kõik sellest, et juba nooremas teismeeas hakatakse spetsialiseeruma ja profikarjäärile mõeldes mahtu treenima. Selleks ajaks kui 20+ ette keerab, on need noormehed juba 7-8 aastat tippsportlase mõttelaadiga trenni teinud.
Mis kokkuvõttes on ka ilmselt põhjus, miks meil päris tippsportlasi nii vähe on. Meil tehakse tavaliselt kusagil keskkoolini nö. hobi korras trenni ja alles 18-19 aastaselt hakatakse mõtisklema, et kas tippsport või profileib on ikka minu teema. Kui sa siis otsustad päriselt sporti tegema hakata, oled sa tänapäeval oma eakaaslastest juba vähemalt 3-4 aastat maas ja seda vahet enam tasa ei tee.
Kas keegi oskab selgitada, miks me mustanahalisi ujumises pjedestaalil ei näe? Füüsilised eeldused peaks nagu paljudel olema.
Nii kena neiu
Ukraina sai esimese medali. Märgiline, et Olga Kharlan on see vehkleja, kes keeldus venelannaga pärast matši kätt surumast (2023), diskvalifitseeriti, kuid hiljem rehabiliteeriti: https://www.msn.com/en-xl/news/other/ukraine-s-kharlan-medal-is-for-athletes-killed-by-russia/ar-BB1qS32m?ocid=msedgdhp&pc=U531&cvid=1ec05014d40d46f7a9f405b951c043cd&ei=26
"Kregor Zirk tegi teisipäeva õhtul Pariisi olümpia ujumisbasseinis hiilgava etteaste ja pääses meeste 200 m liblikujumise poolfinaalist edasi finaali paremuselt viienda ajaga."
Venelased suutsid talimänge korraldada üle kolme korra kallimalt, kui prantslased suvemänge.
Venelased on ise arvutanud Sotši taliolümpia kogumaksumuseks üle 50 mld $, millest 25-30 mld lihtsalt varastati - peamiselt ehitustööde ebareaalsete hindadega.
Olümpiamängude korraldamise hind on seotud tihedalt sellega, kas või kui palju rajatisi on juba olemas või kui palju tuleb neid nullist ehitada. Sotšis polnud vist ka suurt midagi?