sport!

"Draax"
"winston1984"
Kuramuse Anna Levandi “sundis üht tüdrukut trenni tegema” ja teist vaatas “kurja pilguga” …. JOPPPENPUHH, tra lumehelbekesed ärge toppige oma lapsi trenni vaid las istuvad tiktokis. Idikad


Levandi juhtum on huvitav selle poolest, et küsimus ei ole treenitavate ahistamises (nagu nende eelmiste meestreenereid puudutavates skandaalides) või nii väga küsitavates treeningmeetodites (nagu Mehis Viru kohta kõlas, et teeb enamiku noortest, kes tema käe alla satuvad, lihtsalt füüsiliselt katki, sest tõstab koormused liiga kõrgele).
Levandi juhtum taandub sellele, et Levandi suhtleb ebaviisakalt ja on kahepalgeline. Teiste sõnadega - tundub olevat inimesena tropp.

Selle skandaali keskmes jäi silma üks arvamusartikkel (praegu ei suuda leida, et linkida), mille keskne mõte oli, et "treenerid vajavad rohkem toetust" ehk siis koolitusi jms.
Jäin selle peale mõtlema, et kas tõesti peab treenereid kuidagi koolitama, et anda edasi sõnumit: "ära ole tropp, suhtle (noore) sportlasega viisakalt ja ära tee teda vaimselt maatasa"? Elementaarseks normaalseks inimeseks olemine justkui ei eeldaks eraldi koolitusprogrammi, vaid peakski olema lihtsalt eelduseks, mis annab märku kas sa sobid sellesse rolli või mitte.


…tipp treeneri eesmärk ei saa olla laste hoidmine “nagu essu pilpa peal” selle jaoks on teised kohad. Minusuguse VEHMi arust on kogu ühiskond katki. Mingi aastavahemik kodanikke a priori eeldab, et kogu ülejäänud seltskond on nende teenijad ja seltsimehed. (Sellest ka õpetajate stress ja maha tegemine)
see on ikka seesama soveti / vene kooli treenerimeetodid. Levandi enda treener oli ju kurikuulus Žuk, kes lõpuks ka kohalt maha kangutati sportlaste ebainimliku kohtlemise pärast , ehkki ta oli saavutanud oma õpilastele kümneid olümpia ja MM kuldasid ( muud medalid olid N. Liidu koondises ebaõnnestumine ja neid ei loetudki kokku . Muide ,.Žuk pidas ka Levandit ennast andetuks "materjaliks" ,sest ta kulda ju ei saanudki. Sportlased polnudki muu kui materjal treeneri jaoks. Inimest neis ei nähtud.

Kuid te oleks kunagi näinud kuidas pikaaegne N. Liidu naiste võrkpallikoondise treener naiste / tüdrukutega suhtles, siis seal peale karjumise ja sõimu midagi polnudki. Ja seda võistluste ajal, telekaamerate ees, tuhanded inimesed saalis kõik nägid ja kuulsid seda .
https://youtu.be/0x8vFHzC8kw?si=03E2hWXb9GolBBKW
Mida treeningul tehti, võis vaid ette kujutada . Võis ka füüsilisi noomitusi saada, ma pean seda täiesti võimalikuks.

See oligi N. Liidu sport. Nii saavutati tulemusi, Kes selle terrori all vastu ei pidanud, võis ju tehasesse õmblejaks minna või sööklasse kokaks . Kohe võeti uus, kes oli paremate närvidega, nuttis end hotellis / ühiselamutoas tühjaks ja homme jälle trenni .
Tuletage meelde NL hokimeeskonna elu ja treeninguid, filmis oli mõndagi ilmselt ilustatud.
Mulle näeb kogu see skandaal välja nagu ühe endise suhteliselt ebaolulise uisutaja raamatu reklaamikampaania. Sellisena on see üsna jälk.
Jah, kõigepealt mõnitame sportlasi maast-madalast trennis, natuke hiljem foorumites-kommentaariumites ja siis pärast imestame vasikasilmadega, miks Veerpalu endiselt eestikatel kõiki võidab.
No mitte enam kõiki. Vaevalt et ta treeningumahud on isegi poolt sellest, mis olid profisportlase aegu . Ja seda, et mehel on loodusest antud nõtkus ja talent selle klassikastiili jaoks, ei saa keegi salata. Seda ei omanda ühegi dopinguainega .
Ise omal ajal nii 10 treeneri all treeninud, ühtegi sõimavat ega karjuvat ei mäleta, ainult üks hull ujumistreener tuleb meelde, kelle nimegi ma enam ei mäleta, tüüp astus lihtsalt julmalt kõigile jalaga pähe ja surus pea vee alla, kes aga basseini serva toru külge puhkama tuli. Kuigi ma seal trennis üle paari nädala vist ei käinud, siis olen üsna kindel, et selle treeneri jala alt ühtegi silmapaistvat sportlast küll ei tulnud. Haige tüüp.
Üks rõõmustav uudis meile kõigile, eriti veel Eesti Vabariigi aastapäeva puhul.
Eesti koondis saavutas sisesõudmise MM-il mitu kõrget kohta

Täna lõppesid Prahas ühendvõistlusena peetud EM ja MM sisesõudmises, kust Eesti koondis naaseb aegade säravaima tulemusega.
«Mis saaks veel rõõmustavam olla, kui selline õnnestumine,» rääkis koondist ja selle edukaimaid liikmeid kohapeal abistanud Viljandi sõudetreener Robert Jürimaa. Ühtekokku said eestlased kümme MM medalit, millest viis olid kuldsed, vahendab Eesti Sõudeliidu kodulehekülg.
sisesõudmine, naisekandmine, saapaviskamine, jääpurjetamine....
Soomlastel pidi olema ka veel leiliviskamise MM, kuid seal olla mingi venelasest võitja täiesti ära keenud, liiga ohtlik, et eestlased seal võidaks...
"jesper"
Jah, kõigepealt mõnitame sportlasi maast-madalast trennis, natuke hiljem foorumites-kommentaariumites ja siis pärast imestame vasikasilmadega, miks Veerpalu endiselt eestikatel kõiki võidab.

paraku kõike rohkem survestavad lapsi mitte treenerid, vaid poolearulised lapsevanemad, kes enda lastest tahavad tippe kuigi tihti andekust või võimed pole, st treeneril on vanematepoolne press peal ja kui siis ei tule, sisi on treener süüdi nagu ikka.
Mina AL ei tunne ja pole trenne näinud, aga uisutamine ongi raske ala ja kui ei taha tampi, mine harrastustrenni. Pakun, et AL trenn ei ole mitte odav ja sinna iga lapsevanem ei suudagi oma last panna. Nagu vist E. Nool ütles, et tippu saavad vähesed ja sinna ei saa ilma ränga tööta ei muusik ega sportlane.
Need vanemad eeldavad et nende laps saab maailmameistriks/olümpiavõitjaks, sest nad on trennide eest maksnud.
Mingil osal neist vist valitsebki kupli all selline mentaliteet, et "mina maksan teile lapse trenni eest, teie asi on lapsest Eesti-, Euroopa-, maailma-, universumi jne. meister teha". Neid vanemaid võib võistlustel ka näha- kaasa lõugamas.

Ja see et leilivõtmise võistlusel venelane vedru välja viskas, oli ta oma viga- vaja ikka kõigile tõestada, et ta on parim.
"Draax"
"winston1984"
Kuramuse Anna Levandi “sundis üht tüdrukut trenni tegema” ja teist vaatas “kurja pilguga” …. JOPPPENPUHH, tra lumehelbekesed ärge toppige oma lapsi trenni vaid las istuvad tiktokis. Idikad


Levandi juhtum on huvitav selle poolest, et küsimus ei ole treenitavate ahistamises (nagu nende eelmiste meestreenereid puudutavates skandaalides) või nii väga küsitavates treeningmeetodites (nagu Mehis Viru kohta kõlas, et teeb enamiku noortest, kes tema käe alla satuvad, lihtsalt füüsiliselt katki, sest tõstab koormused liiga kõrgele).
Levandi juhtum taandub sellele, et Levandi suhtleb ebaviisakalt ja on kahepalgeline. Teiste sõnadega - tundub olevat inimesena tropp.

Selle skandaali keskmes jäi silma üks arvamusartikkel (praegu ei suuda leida, et linkida), mille keskne mõte oli, et "treenerid vajavad rohkem toetust" ehk siis koolitusi jms.
Jäin selle peale mõtlema, et kas tõesti peab treenereid kuidagi koolitama, et anda edasi sõnumit: "ära ole tropp, suhtle (noore) sportlasega viisakalt ja ära tee teda vaimselt maatasa"? Elementaarseks normaalseks inimeseks olemine justkui ei eeldaks eraldi koolitusprogrammi, vaid peakski olema lihtsalt eelduseks, mis annab märku kas sa sobid sellesse rolli või mitte.


"kui te tahate olla 73 kohal" Saad aru?
Tegelikult on nii, et kõik kes on mingil eluetapil keskmisest rohkem sporti teinud saavad aru, et treener kohati peabki sadist olema, juhul kui tahad tippe rünnata. Mina proovisin noorena, sain sõimu ja ka kohati nüpeldada, oli raske ja vihkasin treenerit südamest kõige selle jama eest. Tunnistan, et tippu ei jõudnud aga kaks kaaslast saavutasid sama vana all eesti mõistes tulemusi.
Vaatamta kõigele on täna endise treeneriga suhted suurepärased, ma siiralt tunnen, et tüüp tegi "minust mehe". Sèega imege muna lillekesed, spordis tippu ei jõua paitades ja kallistades. Kui pole valmis ohverdama js sõna otseses mõttes verd köhima, sìis jäädki 106ndaks.
Niikaua kui sa ise oled nõus ja lapsevanem on nõus, siis loomulikult andke minna. Vastupidisel juhul selline treeningmeetod EI OLE OK.
"ivoalaska"
Tegelikult on nii, et kõik kes on mingil eluetapil keskmisest rohkem sporti teinud saavad aru, et treener kohati peabki sadist olema, juhul kui tahad tippe rünnata. Mina proovisin noorena, sain sõimu ja ka kohati nüpeldada, oli raske ja vihkasin treenerit südamest kõige selle jama eest. Tunnistan, et tippu ei jõudnud aga kaks kaaslast saavutasid sama vana all eesti mõistes tulemusi.
Vaatamta kõigele on täna endise treeneriga suhted suurepärased, ma siiralt tunnen, et tüüp tegi "minust mehe". Sèega imege muna lillekesed, spordis tippu ei jõua paitades ja kallistades. Kui pole valmis ohverdama js sõna otseses mõttes verd köhima, sìis jäädki 106ndaks.


Peksa said, tippu ei jõudnud, treener tegi meheks? Saan aru et soovitus noorsportlastele ja sinu meeletu edu alus on muna imemine? Proovi äkki alkoholist loobuda?
"Stealth"
Need vanemad eeldavad et nende laps saab maailmameistriks/olümpiavõitjaks, sest nad on trennide eest maksnud.
Mingil osal neist vist valitsebki kupli all selline mentaliteet, et "mina maksan teile lapse trenni eest, teie asi on lapsest Eesti-, Euroopa-, maailma-, universumi jne. meister teha". Neid vanemaid võib võistlustel ka näha- kaasa lõugamas.

Ja see et leilivõtmise võistlusel venelane vedru välja viskas, oli ta oma viga- vaja ikka kõigile tõestada, et ta on parim.


Ilmselt probleemid ongi nendel spordialadel suuremad, kus tippu on võimalik ka teismelisena jõuda. Neid on üksjagu ja iluuisutamine on üks neist (aga ka näiteks võimlemine, ujumine, naiste kõrgushüpe kindlasti kus Karmen Bruusi kõrval ka mitmeid teisi temavanuseid ~1.90 hüppajaid).

Esiteks juba raha küsimus, nagu Sildarude puhul tekkis - et kes kelle nimel ikkagi rohkem ohverdab ja kes peaks saama osa lapssportlase võitudest ja sponsorlepingutest.

Teiseks siis pinge osa - see teismeline peab tegema tippsporti ja käima koolis samal ajal. Vanemad ja treener on tema jaoks autoriteedid, kelle sõna tuleb kuulata ka siis kui saad aru, et ise ei jaksa. Kui treener sõimab, siis see teismeline enda eest ei seisa. Kodus pole ka kellelegi kaevata, sest nagu eespool juba öeldi - vanemad on treenerile maksnud ja ootavad "tulemusi".

Kolmandaks - füüsiline pingutus.
Eespool kirjutati, et "peabki pingutama". Keegi pole öelnudki, et ei pea. Lihtsalt suhelda võib normaalselt ka, ilma solvamata või sõimamata. Teismeliste sport on sageli natuke teistsugune kui täiskasvanute puhul - organism veel kasvab ja juba kasvuspurt võib tähendada, et koormus lihastele/liigestele on natuke teistsugune. Tüdrukutel veel muud muutused sinna peale.
Teismeline, kui ta on tippsportlane on teinud (tipp)sporti suhteliselt lühikest aega. Ta ei oska veel niimoodi "oma keha kuulata" nagu 30+ veteranid seda teevad. Koormuste mõttes käib veel piiride kompamine ja otsimine ja sellel perioodil ma ei kujuta küll ette, et mõni hea treener võiks sportlase valu ignoreerida. Pigem peaks tähelepanelikult eristama lihasvalu vigastusele või ülekoormusele viitavast valust.
"stagna"

Kuid te oleks kunagi näinud kuidas pikaaegne N. Liidu naiste võrkpallikoondise treener naiste / tüdrukutega suhtles, siis seal peale karjumise ja sõimu midagi polnudki. Ja seda võistluste ajal, telekaamerate ees, tuhanded inimesed saalis kõik nägid ja kuulsid seda .
https://youtu.be/0x8vFHzC8kw?si=03E2hWXb9GolBBKW
Mida treeningul tehti, võis vaid ette kujutada . Võis ka füüsilisi noomitusi saada, ma pean seda täiesti võimalikuks.


See on äärmiselt õpetlik video.
Enamiku tähelepanu haarab karjuv treener, aga vaata mängijate nägusid. Kõik on täiesti ükskõiksed. Kõik teavad, et pole mõtet midagi öelda, enda õigustamisest rääkimata. Lasevad lihtsalt Karpolil ennast välja elada. Ma isegi kahtlustan, et mõned on sellises kapslis, et isegi ei pane tähele mida treener täpselt räägib.

Natuke sarnane efekt on siis kui selline verbaalne väärkohtlemine leiab aset kodus, või siis näiteks tööl ülemuse poolt. Mõned inimesed kannatavad selle ära ja muutuvad ajapikku sõimu või mõnitamise osas täiesti tuimaks. See pole enam midagi uut - ühel hetkel on see justkui ka nende jaoks normaalsus, millega nad on harjunud, aga kui esimesel korral teevad karjumine ja valusad sõnad haiget, siis ühel hetkel enam ei tee.

Spordis on treeneri jaoks tegelikult probleem selles, et ta ise laeb ennast time-outi ajal sõimates maha, aga tegelikult see sõim ei mõju enam mängijatele mitte kuidagi, ei positiivselt ega (õnneks ka mitte eriti) negatiivselt.

Samal ajal mõni targem treener kasutab vihastamist teadlikumalt. Kui näiteks Jukka Toijala Eesti korvpallikoondise time-outi ajal karjuma hakkaks, siis ma olen täiesti kindel, et kogu meeskond kuulab tähelepanelikult, sest see ei ole tavapärane ja kui sealt ka teravaid sõnu lendaks, siis võib eeldada, et on päriselt põhjust ka. Sel juhul on sellel karjumisel teatud hetkedel soovitud efekt.

Eesti võitis Leedut korvpallis. Ise ei vaadanud mängu. Aga väga erinevad kommentaarid: TVs ja ajalehtedes suur kiidulaul.

Mehed ei nuta saates (Pahv, Martinson, Paju): mängiti erakordselt halvasti, mööndusega, et kaitse ikka pidas. Vedas, et leedulased olid veel s*temad ja mitmed mehed vigastatud.
See jutt, et vedas, et vastane oli halb või vedas, et tal oli halb viskepäev, on küllalt juhm. Reeglina on profisportlasel halb (viske)päev siis, kui vastasmeeskond käitub selliselt, et see halbus saabuks.

Mitmed mängijad vigastatud ka jälle mingi Eesti sadomaso klassika, kunagi ei tohi midagi nautida. Isegi mitte võitu. Isegi, kui su enda tiimist ka mitmed mängijad puudu (Kriisa, Drell).
Mait Kotsari vabavisked? Ja tal ongi need niisugused? Ja parandamatud?