kindsigo Ja tulevikus hakkab see asi välja nägema selline. Madalamad on umbes sama heledad nagu Siirius. Ja kui rahvas näeb, kui kirjuks see taevas muutub, seda enam tekib vastuseisu selle veel kirjumaks muutmisele,
Arvutigraafika võib ikka imesid teha. Kui tihti sa taevas ISS-i näinud oled? ISS on suurusjärgu suurem ja lendab sama kõrgel. Vaata kasvõi sightings Madalal orbiidil lendavad satellidid lähevad öösel ruttu maa varju. Lootust näha on ainult vahetult peale loojangut ja enne päikese tõusu lühikese aja jooksu.
Paar sama plaaniga konkurenti on veel: OneWeb, Bezose Blue Origin. Mitmetuhandese pilve rajab ilmselt ainult võitja.
OneWeb on hästi kapitaliseeritud ja esimesed kuus satelliiti orbiidil. Orbiit on kõrgem ja satelliidid väiksemad, seega ka eesmärgid madalamad.
Siiriusega võrreldav heledus on fake news, inimesed hirmutati ühe astronoomi ja kellegi öökaameraga tehtud videoga satelliidirongist ära. Tegelikult on oodatav heledus 5 magnituudi, mis on ~1% kõige heledamast nähtavast tähest. Seda ka vist päikese õige nurga puhul. Praegu on üleval 800 LEO (madalal orbiidil) satelliiti ja Eestis on ööpäevas näha 150 mag 5 või heledamat täppi. Kedagi ei koti.
Moodne elu: võtad välitooli, binokli ja arvutad veebis koordinaadid. Sõidad Tallinnast 50km välja, ootad õige hetke ja vaatad binokliga õiges suunas ja oledki raevus.
ISS-i oleks möödunud nädalal Eestis näha olnud 15 korral, kui selge olnuks. Aga see selleks, tundub tõesti, et Starlinki satelliidid ei hakka olema kaugeltki mitte nii heledad kui ISS, seega silmaga nähtavate satelliitide arv võib küll oluliselt kasvada, aga tavainimesi see segama ei hakka. Astronoome muidugi küll.
See paanika on pastakast imetud - esiteks maalähedased satelliidid on nähtavad ainult enne koitu ja pärast eha, Päike peab peegelduse tekkimiseks horisondi lähedal olema. Astronoomilisi vaatlusi tehakse öösel, kui Päike juba ammu kaugel nurga taga on. Teiseks nad ei jää sellise rongina sõitma, vaid jagunevad ühtlaselt laiali, juba praegu on maalähedasel orbiidil umbes 500 satelliiti, kui tihti neist mõnda näha on? Kolmandaks saab probleemi tekkimisel päikesepaneelid programmeerida observatooriumitest "mööda vaatama", samamoodi nagu praegu juhitakse lennukid nendest kaarega mööda. Neljandaks, lennukite "keemiasabad", tuulegeneraatorid, pilvelõhkujad, raudteesillad, konteinersadamad jms on ka koledad, aga neid talutakse, sest toodav kasu on suurem kui väike visuaalne ebamugavus.
Jah, see kasu ja käive saab olema mega. Madal latents ja suur läbilaskvus kontinentide vahel, sellest on turul mõistliku summa eest kõva defitsiit. Võib arvata et kõik kontinentidevahelise ühenduse pakkujad on praegu SpaceX ukse taga kraapimas, et saada kõige magusam diil enne teisi. SpaceX teeks targasti, kui ta need vahelülid üldse ära jätaks ja ise kohalike andmesideteenuse pakkujatega lepingud sõlmib. Asjaajamist muidugi meeletult, aga seal liiguvad suured rahad.
SpaceX is valued at $33.3 billion, investors familiar with the company’s latest round told CNBC on Friday. Tesla’s market cap was $32.8 billion at the end of trading Friday.
Musk is the largest shareholder and CEO of both companies, with a 54% stake in SpaceX and more than 20% ownership of Tesla.
Mida sügavamale Tesla aktsia vajub ja mida rohkem Starlinki satelliite SpaceX üles viib, seda enam käriseb Tesla ja SpaceX valuatsioonide vahe viimase kasuks. Ja juhtumisi just selles firmas on Muskil enamusosalus. Ma küll ei tea, kui alt praegused institutsioonilised investorid oma positsioonid võtsid, aga oletan, et mitmed on vee all praegu ja loodavad kuidagi siit oma naha puhtalt veel päästa. Ühesõnaga saate isegi aru, mis õrnalt seinale on kirjutatud - Muski margin calli lähenemine ja sellele järgnev paanika aktsia hinnas muudab tõenäolisemaks võimalust, et SpaceX teeb Teslale ühinemisettepaneku ja selle tulemusena tekiks firma, milles Muski enamusosalus säiliks. Börsilt lahkumine pole ilmselt eesmärk, iseasi kuidas selline liitumine börsifirma ja mitte-börsifirma vahel juriidiliselt teostada. Varem oli selline uitmõte väga nõrkadel savijalgdel, kuna SpaceX valuatsioon oli oluliselt madalam Teslast ja Musk oleks sellega kaotanud enamusosaluse ka SpaceX-s. Täna on seis teine, vaja vaid suured investorid ära rääkida. Miskipärast mulle tundub, et peale Starlinki esimest edukat missiooni pole see enam kuigi raske ja järgmised lennud on juba varsti.
Kui Muski margin call tuleb, pole lootustki, et Tesla aktsia kunagi veel üle $250-300 läheb. Liitumine tõstaks hoobilt huvi mõlema firma vastu ja Musk saaks nii suure aktsiahunniku uues firmas, et sealt saaks vabalt miljardeid välja võtta nii autotootmise kui Starlinki ehitamise jaoks ja enamusosalus säiluks ikkagi. Kas Musk soovib Teslat päästa või tõmbab oma CV-st selle eduloo maha koos hiiglasliku lossiga? Tänaseks on vist juba selge, et Tesla vajab endiselt miljardeid uut kapitali ja seda on üha raskem saada. Ja Tesla ebaõnnestumine jätaks nii Muski enda kui seeläbi ka SpaceX halba valgusesse.
Muski heast tahtest jääb ehk väheks. SpaceX-l on raha 1,3G ja võlgu 3,4G. Tesla ostmiseks peaks Musk oma enamusosalusest SpaceX-s loobuma või võtma laenu, mille summa on lähedane SpaceX eeldatavale väärtusele. Pole vist kerge potentsiaalsetele laenuandjatele kahjumis autotootja ostu põhjendada. Tüüpiliselt ostavad kahjumis autofirmasid teised autotootjad, et ühendatud arenduse ja toodangu ühtlustamise tulemina mõlema firma kulusid vähendada, kuid SpaceX ja Tesla ühisosa on pisike. Pigem võib Tesla omandada SpaceX-i kuna Muskil on SpaceX-s enamusosalus ja voli SpaceX mistahes hinnaga kellele tahes müüa?
Võiks uskuda, et suuresti on tegu samade tuumikinvestoritega. Kas neil on vahet, et nende raha on Muski paremas ja vasakus taskus hetkel, või on kõik ühes potis.
No hetkel on üks tasku punnis, teine õige kõhnaks jäänud ja ähvardab täitsa kokku kuivada. Kui punnis taskust veidi ümber tõsta sinna kõhna taskusse, võib juhtuda, et see läheb jälle punni tagasi. Potentsiaalselt 1+1=3 olukord. Solarcity võeti üle mitte sellepärast, et mingit suurt sünergiat oleks tulemas vaid sellepärast, et muidu oleks mõned poisid varsti tühjade taskutega koju läinud. Aga see hoiti väga osavalt ära. Sünergia jutt müüdi nii ilusti investoritele maha, et hääletamisel saadi suurepärane tulemus kokku. SpaceX ja Tesla sünergia juttu on meile juba varasemast aetud, kus SpaceX insenerid töötasid auto jaoks mingeid uudseid materjale ja lahendusi välja. Veidi usutavam jutt päikesekatuse ja elektriauto sünergia jutust omal ajal.
Investorite list on suuresti sama jah, erandiks peaks olema Google, kes tõenäoliselt ei taha liitumisest midagi kuulda, kuna neil Teslas osalust ei ole ja pole ka kuulda olnud et nad seda kaaluks.
Praegune SpaceX "diisel" Marlin mootor on üsna ok, aga uus Raptor viib kogu selle korduvkasutatavuse kontseptsiooni uuele tasemele. Uus Raptor mootor on metaan kütusega suletud tsükliga full flow mootor, esimene selletaoline mis reaalses elus lennanud. Uued Raptor mootorid, uus suuremate rakettidega täielikult korduvkasutatav süsteem, siin on potentsiaali kogu konkurents sisuliselt nullida.
Esimene koht, kus selle saab töösse panna, on SpaceX Starlink satelliitide võrk. Madalal orbiidil rohkearvuline satelliitide võrk (11k) tähendab, et iga satelliidi eluiga on lühike (5 aastat), mis omakorda tähendab võrgu töös hoidmiseks tuleb iga aasta orbiidile saata regulaarselt suur kogus uusi satelliite. Kui praeguse Marlin mootoritega Falcon 9 viib korraga orbiidile korraga 60 satelliiti, siis tuleb võrgu töös hoidmiseks iga nädal uus kogus orbiidile lennutada ja seda regulaarselt iga aasta. Iga nädal üks start, see on üsna kulukas ja jõukohane ainult ettevõtetele, kellel on oma raketid ja stardisüsteem. Uus Raptori mootoritel põhinev suurem Super Heavy ja Starship platvorm võimaldab aga veelgi suuremat kogust satelliite korraga orbiidile saata, mis kärbib oluliselt startide arvu, kogu süsteem on 100% kiiresti korduvkasutatav, mis viib Starlinki ühikuhinna vähemalt viis korda madalamale. See Raptoritel põhinev korduvkasutatav platvorm on Starlinki juures võtmetähtsusega.
Samamoodi, nagu Starship on võtmetähtsusega Starlink sateliidivõrgu tööshoidmisel on Starlinki ärimudel ja selle genereeritav tulu võtmetähtsusega Starshipi arenduses. Ühesõnaga huvitavad ajad, paljud asjad olenevad üksteisest ja palju eksimisruumi ei ole. Aga kui Starship lendab niipalju kordi, nagu planeeritud ja Starlinki satelliidid genereerivad cashi, mis kogu üritust töös hoiab, siis on konkurentidel väga raske midagi olulist vastu panna.
Natuke ka uusi numbreid. SpaceX esitas lisaks 12 000 stalelliidile avaldused 30 000 satelliidi lennutamiseks. See teeb siis Starlinki võrgu teoreetiliseks maksimum suuruseks 42 000 sattelliiti. See aasta peaks toimuma 1-2 Falcon 9 starti ja järgmine aasta 24. Kokku peaks järgmise aasta lõpuks töös olema 1500 statelliiti, mis võimaldab ka juba avalikult globaalset Starlink sideteenust pakkuda.
Falcon 9 suudab korraga üles lennutada 60 satelliiti ja on ainult osaliselt taaskasutatav. Esimest astet saab korduvalt kasutada, aga teine aste läheb kaotsi. Uue Starshipiga saab seevastu Gwynne Shotwell sõnul korraga lennutada 400 satelliiti ja esimene ning teine aste on mõlemad korduvkasutatavad. Varem olid jutud, et Starship vähendab Starlinki satelliidi hinda 7 korda. Kui kõik sujub, võib sääst olla veelgi suurem, satelliitide hulgi tootmine toob hinda alla ja sammuti vähenevad üles lennutamisega seotud kulud.
Opex, see vale tõlgendus, ise ju Musk kommenteeris:
A statement issued by SpaceX read: "The purpose of today's test was to pressurise systems to the max, so the outcome was not completely unexpected."
Kui me TTÜ-s betooni surve katset tegime, et kui palju see max on, siis reaalselt on kaks võimalust: 1. katsekeha annab järele. 2. katse sooritamiseks vajalik tehnika puruneb.
Muski jutte muidugi tasub 100% uskuda. Ega nad päris lambist ka seda ei ehitanud, et ainult rõhku katsetada, põmst lendamiseks valmis asi oli ju, nüüd rääkida, et "aaah pohlad, eks nii oligi tegelt mõeldud" näitab rohkem, et arvutused või ehituskvaliteet oli mööda pisut.
Vaevalt, et arvutused ja ehituskvaliteet, see roostevabast terasest mahutite ehitamine on ikka väga hästi läbi uuritud asi. See oli ka üks põhilisi argumente komposiitplastist loobumisel, et ei pea jalgratast leiutama. Pigem oli mingi probleem tankimise seadmestikuga või siis näiteks testitigi ülerõhuklappe ja nendega oli mingi jama vms, rõhku sai (palju) rohkem kui plaanitud.
