to: Romario
Kui kogu maailma rahvastikku on väga kohatu sisse tuua, siis piirdume koduse Maarjamaaga, aga palun!
GSM kasutajaid Eestis aastavahetuse seisuga ligi 1,4 miljonilise elanikkonna juures ligi 1,27 miljonit ehk umbes 90%. Kui palju on Skype kasutajaid Skype kodumaal, lubage küsida? Kus siis veel kui mitte Eestis peaks Skype ülipopulaarne olema?
Tahaks näha, kas enne 2009 suve Skype kasutajate arv ületab Eestis 1,27 miljonit? Olen nõus lausa kihla vedama, et mitte!
Skype on samasugune õnnetu asi nagu ID-kaart, mis kõlbab küll isiku tuvastamiseks suurepäraselt ja ID-piletiks, kuid digiallkirjastamine ei taha kuidagi edeneda. Esimesse eestisse kuuluvad itigurud ei taha aga mõista, miks teine eesti ehk massid seda kasutada ei taha. Kuid mõlemale selgituseks meenutan üht Nokia bosside kommentaari, milles peitus Nokia edu, mis äris ta osales. Kas see oli mobiiltelefonide ja võrguseadmete tootmise äri, kas selles jäi Nokia võitjaks? Ei, see oli vaid järelnähtus võidule tegelikus võitluses - võitluses standardite loomise äris. Nokia suutis seda ja sai tasuks maailma suurima turuosa.
GSM on standard, Skype vaid kõigest üks tarkvararakendus. Need pole võrreldavad asjad.
to Velikij
Sinu kommentaari ID kaarti peegeldava ja absoluutse negativismiga küllastunud osaga ei tahaks ma küll nõustuda. Esimese kahe ülesande puhul mida sa mainisid, saab isikutunnistus ideaalselt hakkama, kuna selleks see ju mõeldud oligi. Mis puudutab digiallkirjastamisse, siis siin on asi seotud puhtalt IT lahenduse vähese (ja maakeelse)propageerimisega ühelt poolt,
riigiasutuste endi "raua" mahajäämsue ja ametnike koolitamatusega teiselt poolt.
Isiklikult pole peale 1/5/2004 Eestist passiga kusagil EL's käinud vaid ikka isikutunnistusega ning senini pole hätta jäänud ega probleemideküüsi, samas on pass ilus puhas, liimist lahtitulemata ning kortsudeta eifis ootamas, kui mõnda III riiki minek ees ootab. Samuti olen rahul elektroonilise isikutuvastamisega ja sellegha seotud operatsioonide ning võimalustega Eestis. Ka digiallkirjaga alkirjastatud dokumentidega riigiasutustesse saatmise ja nende tagantutsitamisega olen hakkama saanud. Ja kui mõnes riigiasutuses on asi probleemaatiline,
siis sooitan kasutada vormi. "kas riigiasutusele pole seadusetäitmine kohustuslik?" --see mõjub.
Soovitaks siiralt kellegil näiteks vaadata riigikogulaste, siseministeeriumi või KMA töötajate ID kaartide olemasolu ning siis üks kõva kiri või ajakirjandusele artikkel kirjutada.
Ps Velikij --olen endiselt üks nendest rikututest, kes arvavad, et seadused on ikka täitmiseks...
ja seepärast üritan ka neid kõigiti täita, kui nende rakendusaktid olemas on ja need just suisa vasturääkivad pole.
internetikasutuse
Sinu kommentaari ID kaarti peegeldava ja absoluutse negativismiga küllastunud osaga ei tahaks ma küll nõustuda. Esimese kahe ülesande puhul mida sa mainisid, saab isikutunnistus ideaalselt hakkama, kuna selleks see ju mõeldud oligi. Mis puudutab digiallkirjastamisse, siis siin on asi seotud puhtalt IT lahenduse vähese (ja maakeelse)propageerimisega ühelt poolt,
riigiasutuste endi "raua" mahajäämsue ja ametnike koolitamatusega teiselt poolt.
Isiklikult pole peale 1/5/2004 Eestist passiga kusagil EL's käinud vaid ikka isikutunnistusega ning senini pole hätta jäänud ega probleemideküüsi, samas on pass ilus puhas, liimist lahtitulemata ning kortsudeta eifis ootamas, kui mõnda III riiki minek ees ootab. Samuti olen rahul elektroonilise isikutuvastamisega ja sellegha seotud operatsioonide ning võimalustega Eestis. Ka digiallkirjaga alkirjastatud dokumentidega riigiasutustesse saatmise ja nende tagantutsitamisega olen hakkama saanud. Ja kui mõnes riigiasutuses on asi probleemaatiline,
siis sooitan kasutada vormi. "kas riigiasutusele pole seadusetäitmine kohustuslik?" --see mõjub.
Soovitaks siiralt kellegil näiteks vaadata riigikogulaste, siseministeeriumi või KMA töötajate ID kaartide olemasolu ning siis üks kõva kiri või ajakirjandusele artikkel kirjutada.
Ps Velikij --olen endiselt üks nendest rikututest, kes arvavad, et seadused on ikka täitmiseks...
ja seepärast üritan ka neid kõigiti täita, kui nende rakendusaktid olemas on ja need just suisa vasturääkivad pole.
internetikasutuse
Mind on alati sügavalt imestama pannud, millise südantlõhestava valulikkusega reageerivad ID-kaardi poolehoidjad kõikvõimalikule kriitikale selle jääkraabitsat meenutava plastitüki aadressil. Ning täpselt samavõrd piiratud on nende argumentide varamu, millega nad ennast kaitsma asuvad. Ei ole midagi uut siin päikes all...aga nagu ütleb vanasõna - kes mõõga tõstab, see mõõga läbi ka langeb.
Erinevalt maskist, kes ei taha minu kommentaariga nõustuda, nõustun mina tema omaga, üllatus-üllatus, enamikes küsimustes. Nojah, mõningaid lahkarvamusi muidugi on, mina näiteks kirjutan seif s-ga, mitte -ga ja samuti pole ma kaugeltki mitte absoluutselt negativismist küllastunud ID-kaardi suhtes. Ahjaa, ma loen enne vastulause kirjutamist eelnenu mõttega läbi ka. Aga need kõik on pisiasjad, eksju, onju!
Oman ka ise ID-kaarti ning kasutan seda regulaarselt isikutuvastamiseks nii siin kui sealpool Eesti piiri EL sisesi. Tore ju! Oma eelmises kommentaaris ma juba jõudsin sellele kiidusõnu jagada. Isiklikult kahjuks enam ID-piletit ei kasuta, kuna kuukaardi järgi vajadus puudub ning nädalas korra bussiga sõites on paberkandjal talong tuntavalt odavam kui mobiiltelefoniga ostetud mobiilpilet - mis on ka arusaadav, sest meil on e-riik ja see tähendab, et kõik tahavad e- ja m-asjade pealt ratsa rikkaks saada.
Küll aga on siiani mulle sügavalt humoristlik tundunud digiallkirjastamine kui selline. Mitte tehniline lahendus, see on igati OK, vaid meetodid selle turundamisel, massidesse viimisel. Nimelt kui mõeldi, kus ja kes seda peaks kasutama hakkama, siis leiti esmapilgul mõistlikuna tunduva ideena, et riigiasutustele on kõige lihtsam ses osas survet avaldada ja muuta nende jaoks digiallkirja kasutamise võimalus kohustuslikuks. Mida ka tehti. Seadusandja sundi kasutades.
Aga mis tuli välja tavakodaniku jaoks? Tädi Maali ei saa lihtsalt aru, kas ID-kaardi müügimeeste meelest kannatab ta kroonilise suhtlemisvaeguse kallal??? Miks on tal kogu aeg vaja riigiasutustega suhelda? Arvan, et sõbraga toop õlut / naistel kann kohvi võtta lahendab suhtlemisvaeguse tunduvalt paremini kui digiallkirjastatud pabereid riigiasutustesse saata. Või arvad sa, mask, teisiti? Sellisel juhul on mul sust kahju, et mitte öelda väga kahju.
Miks üldse see ID-kaardi jutt siin? Aga sellepärast, et äris võidavad need, kes loovad standardeid, mitte üksikuid lahendusi. ID-kaardi loojad unustasid ära, et me kuulume praegu EL-i, kelle standardid kaupadele on ülimad kodumaistest. Ja seal pole ID-kaart veel kuigi populaarne, mis tähendab seda, et enne ei juhtu ka Eestis digiallkirjastamise vallas midagi revolutsioonilist. Üks kõva kiri riigikogulastele annab aga ainest järjekordseks huumorinurgaks, ei enamat. Kuigi - ka seda on võib-olla vaja?! Suhtlemisvaeguse rahuldamiseks näiteks.
Erinevalt maskist, kes ei taha minu kommentaariga nõustuda, nõustun mina tema omaga, üllatus-üllatus, enamikes küsimustes. Nojah, mõningaid lahkarvamusi muidugi on, mina näiteks kirjutan seif s-ga, mitte -ga ja samuti pole ma kaugeltki mitte absoluutselt negativismist küllastunud ID-kaardi suhtes. Ahjaa, ma loen enne vastulause kirjutamist eelnenu mõttega läbi ka. Aga need kõik on pisiasjad, eksju, onju!
Oman ka ise ID-kaarti ning kasutan seda regulaarselt isikutuvastamiseks nii siin kui sealpool Eesti piiri EL sisesi. Tore ju! Oma eelmises kommentaaris ma juba jõudsin sellele kiidusõnu jagada. Isiklikult kahjuks enam ID-piletit ei kasuta, kuna kuukaardi järgi vajadus puudub ning nädalas korra bussiga sõites on paberkandjal talong tuntavalt odavam kui mobiiltelefoniga ostetud mobiilpilet - mis on ka arusaadav, sest meil on e-riik ja see tähendab, et kõik tahavad e- ja m-asjade pealt ratsa rikkaks saada.
Küll aga on siiani mulle sügavalt humoristlik tundunud digiallkirjastamine kui selline. Mitte tehniline lahendus, see on igati OK, vaid meetodid selle turundamisel, massidesse viimisel. Nimelt kui mõeldi, kus ja kes seda peaks kasutama hakkama, siis leiti esmapilgul mõistlikuna tunduva ideena, et riigiasutustele on kõige lihtsam ses osas survet avaldada ja muuta nende jaoks digiallkirja kasutamise võimalus kohustuslikuks. Mida ka tehti. Seadusandja sundi kasutades.
Aga mis tuli välja tavakodaniku jaoks? Tädi Maali ei saa lihtsalt aru, kas ID-kaardi müügimeeste meelest kannatab ta kroonilise suhtlemisvaeguse kallal??? Miks on tal kogu aeg vaja riigiasutustega suhelda? Arvan, et sõbraga toop õlut / naistel kann kohvi võtta lahendab suhtlemisvaeguse tunduvalt paremini kui digiallkirjastatud pabereid riigiasutustesse saata. Või arvad sa, mask, teisiti? Sellisel juhul on mul sust kahju, et mitte öelda väga kahju.
Miks üldse see ID-kaardi jutt siin? Aga sellepärast, et äris võidavad need, kes loovad standardeid, mitte üksikuid lahendusi. ID-kaardi loojad unustasid ära, et me kuulume praegu EL-i, kelle standardid kaupadele on ülimad kodumaistest. Ja seal pole ID-kaart veel kuigi populaarne, mis tähendab seda, et enne ei juhtu ka Eestis digiallkirjastamise vallas midagi revolutsioonilist. Üks kõva kiri riigikogulastele annab aga ainest järjekordseks huumorinurgaks, ei enamat. Kuigi - ka seda on võib-olla vaja?! Suhtlemisvaeguse rahuldamiseks näiteks.
ID-kaart... miks peaks digiallkirjastamine viidama massidesse? Iialgi ei hakka tädi Maali igapäevatoimingute reas olema ID-kaardi abil asjaajamine nagu ka ei käi tädi Maali internetipangas ega kodanikuportaalis. Milleks talle see? Kuid absoluutselt kõigile soovijatele on loodud võimalus selle kasutamiseks ja edasi on kõik juba sinust endast kinni. Lisaks isikutuvastamisele piiril ja poes on ID-kaardiga koos sulle antud ka tasuta sertifikaat, mille abil saad sa vastavalt oma soovile ennast ka internetikanalites autentida. Kui mul on valik, kas ma sõidan teise linna otsa mingeid pabereid ametiasutusse esitama ja seal ukse taga sabas kallist tööaega raiskama või saan seda kõike teha paari minutiga näiteks kodust, siis ma valin viimase variandi. Samuti ei pea ma tassima n-eri panga koodikaarte iga päev kaasas, vaid kasutan selleks just seda ühte nn jääkraabitsat. Kinnitan, et selle kasutamine on väga lihtne. Kogu selle ilusa jutu juures on ainult üks miinus – nimelt kaardi lugeja muretsemine. Ja see on koht, mille pärast ehk ID kaart pole nii jõudsalt arenenud. Kui keegi sponsoreeriks lugejate levitamist, oleks kasutust ka enam.
Kui aga ikkagi kasutamine üle mõistuse või tahtmise käib, ongi valida ju lihtsam variant – paber näpus joosta. Your choice!
Kui aga ikkagi kasutamine üle mõistuse või tahtmise käib, ongi valida ju lihtsam variant – paber näpus joosta. Your choice!
kaadrdilugeja on köömes. minu lapparil sisseehitatud, ja 200 eeki ei ole probleem.
ise olen id kaarti kasutanud 1 korra - firma aastaaruande esitamisel. ja krediitkardimaksetel tuvastamiseks, aga naiteks uusimad hansa deebetkaardid on kiibiga, ja siis mul on vaja nende pinkoodi mitte id kaarti.. sisuliselt ei nae vahet, kas pangakaardi 4 numbrit voi id kaardi oma.
id kaardi point peaks ikka olema, et võimalus ei ole kohustus!
ise olen id kaarti kasutanud 1 korra - firma aastaaruande esitamisel. ja krediitkardimaksetel tuvastamiseks, aga naiteks uusimad hansa deebetkaardid on kiibiga, ja siis mul on vaja nende pinkoodi mitte id kaarti.. sisuliselt ei nae vahet, kas pangakaardi 4 numbrit voi id kaardi oma.
id kaardi point peaks ikka olema, et võimalus ei ole kohustus!
ID-kaardi lugeja ei ole köömes. See on köömes neile 1-2% elanikkonnast, kellele 290 eeku pole probleemiks. Enamikule on - ja siit tulebki see standardi küsimus, kuni kiipkaardilugeja pole arvutisse standardvarustusena kaasas, ei jõua ta iial massidesse, vägista palju tahad. Lihtne asi, aga raske mõista neil, kelle jaoks see raha pole probleem. 98% eestimaalastest aga on.
Teise linna otsa mingeid pabereid ametiasutustesse esitama sõit on samuti väga väikese ühiskonnagrupi spetsiifiline vajadus. Ehk ühesõnaga niitoode - ja kellel see vajadus on, neile
on digiallkirjastatud dokumentide lähetamine loomulikult mugav. Enamik inimesi aga seda lihtsalt ei vaja - no mis asju on minul, tavakodanikul, riigiasutustega ajada? Kinnisvarafirmad, tollimaaklerid jt - see on ikkagi vaid mõneprotsendiline osa ühiskonnast, ei enamat!
Aga recur ütles välja põhilise pointi: "on ainult üks miinus – nimelt kaardi lugeja muretsemine. Ja see on koht, mille pärast ehk ID kaart pole nii jõudsalt arenenud. Kui keegi sponsoreeriks lugejate levitamist, oleks kasutust ka enam." Kahjuks keegi ei soovi seda mõista ja selles suunas reaalseid samme astuda.
Teise linna otsa mingeid pabereid ametiasutustesse esitama sõit on samuti väga väikese ühiskonnagrupi spetsiifiline vajadus. Ehk ühesõnaga niitoode - ja kellel see vajadus on, neile
on digiallkirjastatud dokumentide lähetamine loomulikult mugav. Enamik inimesi aga seda lihtsalt ei vaja - no mis asju on minul, tavakodanikul, riigiasutustega ajada? Kinnisvarafirmad, tollimaaklerid jt - see on ikkagi vaid mõneprotsendiline osa ühiskonnast, ei enamat!
Aga recur ütles välja põhilise pointi: "on ainult üks miinus – nimelt kaardi lugeja muretsemine. Ja see on koht, mille pärast ehk ID kaart pole nii jõudsalt arenenud. Kui keegi sponsoreeriks lugejate levitamist, oleks kasutust ka enam." Kahjuks keegi ei soovi seda mõista ja selles suunas reaalseid samme astuda.
Kui rääkisite et mobla on 90% rahvast siis võiks öelda et ka kiipkaardilugeja on 90% rahvast olemas aga kahjuks sei suutnud meie valitsus sellele otsusele jõuda et WPKI oleks olnud võimalik st. OK. Skytpe juurde tagasi tulles - IPv6 +3G või WLAN oleks vist see lahendus mis sobiks Skype jaoks. Saaks ka 2G aga siis poleks side garanteeritud. Niisiis annaks Skype välja oma SIM kaardi mis alati suvalises võrgus roamaks Ning kõne hind tuleks sarnane suvalise kohaliku mobiilioperaatori omale. Mingi 10 % rahvast igas riigis oleks kohe nõus seda teenust kasutama st kokku saaks Skype ca 100mln klienti ja oleks üks suurimaid telekomifirmasid maailmas.
qkk, see oleks küll igavesti väärt mõte, kuid sellisel juhul poleks skype enam mitte see mis ta on, vaid riiklikku tegevuslitsentsi vajav mobiilioperaator. Sisuliselt MVNO.
Ja siis ei pruugi skype hinnad jääda sugugi nii soodsaks nagu nad praegu on, sest ega olemasolevad operaatorid lollid ole, et nad sellise konkurendi turule lasevad, vaid väänavad roaminghinna niisuguse kirve, et skaipimine kaotab oma mõtte. Või...
Ja siis ei pruugi skype hinnad jääda sugugi nii soodsaks nagu nad praegu on, sest ega olemasolevad operaatorid lollid ole, et nad sellise konkurendi turule lasevad, vaid väänavad roaminghinna niisuguse kirve, et skaipimine kaotab oma mõtte. Või...
ütle millise riigi operaatoriga on tegemist?
Olukorras, kus tegu on sinu arvutisse installeeritud tarkvaraga, ei ole sellel riigil muidugi tähendust. Kuid olukorras, kus hakatakse ise SIM-kaarte väljastama ja roaming-lepinguid sõlmima, saab seda teha ikkagi ainult mobiilsideoperaator. Ju siis eesti!?
Huvitav millist käibemaksu sealt oodata oleks? Kui need 100 mlj oleks kõik Eesti operaatori kliendid+ eksport.
Seelaadne tegevus kvalifitseerub teenuse ekspordina, mis tähendab igavest peavalu käibekaga. Kontrollitud :-(
velikij - "Tahaks näha, kas enne 2009 suve Skype kasutajate arv ületab Eestis 1,27 miljonit? Olen nõus lausa kihla vedama, et mitte! " -- EMT alustas eestis mobiilsidega 1991 aastal, ehk siis 14 aastat tagasi. Seetõttu tuleks rääkida Skype puhul mitte 2009, aga 2017 aastast.
Selleks ajaks on Eesti rahvaarv kahjuks ise juba suure tõenäosusega allapoole 1,3 miljonit...Nii et ühinen Velikij arvamusega - saavutamatu eesmärk ka aastaks 2017:)
B.
B.
ehh teid, sõbrad-demagoogid... :)
anyway, ma olen nõus kihla vedama, et juba enne aastat 2017 kasutab vähemalt 90% eesti elanikkonnast (misiganes see konkreetne number selleks hetkeks on) skype'i ja/või mõne teise analoogilise internetitelefoni edasiarendust (pda, smartphone, jms gadgetite peal), & neid analoogilisi internetitelefone tuleb kindlasti lähiaastatel skype'i eeskujul välja mitmeid ;)
(paralleel siinkohal stiilis tehnoloogia=mobiilside/internetitelefon vs teenusepakkuja=emt/skype)
anyway, ma olen nõus kihla vedama, et juba enne aastat 2017 kasutab vähemalt 90% eesti elanikkonnast (misiganes see konkreetne number selleks hetkeks on) skype'i ja/või mõne teise analoogilise internetitelefoni edasiarendust (pda, smartphone, jms gadgetite peal), & neid analoogilisi internetitelefone tuleb kindlasti lähiaastatel skype'i eeskujul välja mitmeid ;)
(paralleel siinkohal stiilis tehnoloogia=mobiilside/internetitelefon vs teenusepakkuja=emt/skype)
lauri, vaidlen vastu - mitte 90% eesti elanikkonnast, vaid 90% arvutit kasutavast eesti elanikkonnast. Maali ei hakka internetiühendust hankima ka siis, kui selle abil ilma rahata rääkida saaks. Tegelikult on populariseerimisel kõige olulisem sõprade seisukoht - kui ma ütlen, et installi endale skype, kõik ju sellega räägivad ja ma tahaks sinuga ka seda kanalit kasutada, on see varsti levinud samuti kui msn-gi.
2017 aastal:
90% eesti elanikkonnast = 90% arvutit kasutavast eesti elanikkonnast. vot nii.
90% eesti elanikkonnast = 90% arvutit kasutavast eesti elanikkonnast. vot nii.
recur, üks kuldne tõde ja üks möödalask. Populariseerimisel on tõesti kõige olulisem sõprade seisukoht (ehkki mõni arvab, et pere:). Kui ikka mu olulised sõbrad soovivad minuga suhelda skype vahendusel, siis olen ma mingi aja pärast sunnitud seda ka tegema. Ehkki ma reaalselt suhtlema jään ikkagi mobiili vahendusel. Kas käin arvuti seljas ja internetikaabel taga lohisemas mööda maja ringi või, rääkimata majast väljas!
Ning skype installimisest ilma kõlarite/mikrita on samavähe kasu, kui digiallkirjastamise softist ilma ID-kaardi lugejata.
Ning skype installimisest ilma kõlarite/mikrita on samavähe kasu, kui digiallkirjastamise softist ilma ID-kaardi lugejata.
Velikij, ma ei hakanud sind lihtsalt ärritama nende järjekordsete kohustuslike lisadega :), aga peagi pole neid ehk enam vaja, kui kõne saab suunata tavatelefonile.
recur, tänud närvide säästmise eest, siiralt, :-) aga palun ole hea ja selgita lähemalt, kuidas see suunamine toimib?