siemensil on ju siuke dect telefon mille saad panna arvuti kylge jupiga..
ja laseb labi skype!
Ma unistasin eelmise sajandi lõpul ka hirmsasti PDA-st. Aga kallis oli, ise osta ei täinud. Siis 2002 kevadel anti seoses tööülesannetega kohustuslikus korras. Ei ütleks, et kasutu asi oli, võtsid ikka koosolekule kaasa ja ladusid pasjanssi, hea vaheldus ussimängule.
PDA näib viimasel ajal ka Eestis müügimeeste ja müüginaiste relvaks olevat saanud, käid kusagil suuremas kaupluses, siis ikka laseb mõni riiulite vahel ringi ja sisestab tellimusi ...
Ega ta muuks tööks vist eriti ei kõlba ka?
Ega ta muuks tööks vist eriti ei kõlba ka?
Siemens lubab peatselt VOIP telefone, mis töötavad ka ilma arvutita, kasutades iseseisvalt võrguprotokolli.
http://communications.siemens.com/cds/frontdoor/0,2241,hq_en_0_69337_rArNrNrNrN,00.html
Gigaset will soon offer VoIP telephones that no longer need a computer. They correspond directly with your WLAN router. This means that these telephones don't even need your typical Gigaset basestation anymore.
VoIP telephones that don't need a computer are a real novelty. Because they can also be used to make calls from outside - at virtually every public hotspot all over the world. These phones have one telephone number that never changes regardless of where you are. All you have to do is go to your next hotspot, log in and call happily away. This makes these VoIP telephones strong competitors for mobile phones.
The only thing you really need is a broadband Internet access (DSL/cable). The rest depends on how much convenience you want to have. OK, it helps to have a computer. That's the most common way to use VoIP technology: your calls are transferred from your phone via your computer to the Internet.
To make calls over the Internet, you have two possibilities. For the first you need a headset with a microphone or separate earphones and a microphone attached to your computer. An easy and efficient method, but it leaves you tied to your workplace. All the convenience and cordless amenities you're used to, you will get with a VoIP enabled telephone.
The second possibility are cordless telephones with an option for VoIP calls or specific VoIP phones like the new Gigasets. If you already have a WLAN installed, a Gigaset VoIP-enabled telephone is just one component more. And with some of these phones you don't even need your computer anymore.
With these telephones, you can make your calls just as comfortably as with a regular phone: You can walk around the house freely and talk, and you can dial your numbers as usual or use the phone directory of the cordless handset.
http://communications.siemens.com/cds/frontdoor/0,2241,hq_en_0_69337_rArNrNrNrN,00.html
Gigaset will soon offer VoIP telephones that no longer need a computer. They correspond directly with your WLAN router. This means that these telephones don't even need your typical Gigaset basestation anymore.
VoIP telephones that don't need a computer are a real novelty. Because they can also be used to make calls from outside - at virtually every public hotspot all over the world. These phones have one telephone number that never changes regardless of where you are. All you have to do is go to your next hotspot, log in and call happily away. This makes these VoIP telephones strong competitors for mobile phones.
The only thing you really need is a broadband Internet access (DSL/cable). The rest depends on how much convenience you want to have. OK, it helps to have a computer. That's the most common way to use VoIP technology: your calls are transferred from your phone via your computer to the Internet.
To make calls over the Internet, you have two possibilities. For the first you need a headset with a microphone or separate earphones and a microphone attached to your computer. An easy and efficient method, but it leaves you tied to your workplace. All the convenience and cordless amenities you're used to, you will get with a VoIP enabled telephone.
The second possibility are cordless telephones with an option for VoIP calls or specific VoIP phones like the new Gigasets. If you already have a WLAN installed, a Gigaset VoIP-enabled telephone is just one component more. And with some of these phones you don't even need your computer anymore.
With these telephones, you can make your calls just as comfortably as with a regular phone: You can walk around the house freely and talk, and you can dial your numbers as usual or use the phone directory of the cordless handset.
Nojah...
Tegelikult taandub asi ikka suuresti WiFi leviku taha. Neid optimiste, kelle väitel pidi Eesti tänaseks päevaks WiFi leviga kaetud olema, on juba nähtud. Samas oleks huvitav teada, mitu protsenti (tuhandikku protsenti?) Eesti territooriumist on siis ikka WiFi leviga kaetud? See number ütleks nii mõndagi, mitte see, mitu WiFi punkti meil on.
Kogu see Gigaseti jutt meenutab kangesti omaaegset nalja bussiga väljasõitude kohta Q-GSM levialasse. Siin sama loogika, pane telefon tasku ja kõnni/sõida järgmise hotspotini. Kamoon, inimesed, tulge mõistusele!
Kindlasti on see hea ja kasulik asi ntx Statoili turvameestel omavahel lobisemiseks. Ehk mida see tähendab - tegu on niitootega. Ta võimaldab efektiivselt suurfirma laoplatsil tõstukimeestele korraldusi jagada. Kindlasti midagi analoogilist veel. Spetsiifilised rakendused - why not!
Praegusel hetkel on minu meelest endiselt tegu haibiga. Suund on võetud tavalise kõne edastamiseks - ja siin pole mobiilsidele temast esialgu mikroskoopilistki konkurenti. Gigaseti kõrval pead niikuinii moblat kaasas kandma, sest kuni kestab bussiekskursioon järgmisse levialasse, tahaks vahepeal rääkida ka. Sõnumineerida. Kogu lugu. Dead end.
P.S loobusin oma värskest PDA-st just seetõttu, et tema kaal ületas oluliselt paberist kalendermärkmiku oma. Veel mingi kola taskus kaasas kanda, no, thanks! Miks peaksin lisaks oma moblale veel täiendavalt mingit gigasetti kaasas vedama?
Tegelikult taandub asi ikka suuresti WiFi leviku taha. Neid optimiste, kelle väitel pidi Eesti tänaseks päevaks WiFi leviga kaetud olema, on juba nähtud. Samas oleks huvitav teada, mitu protsenti (tuhandikku protsenti?) Eesti territooriumist on siis ikka WiFi leviga kaetud? See number ütleks nii mõndagi, mitte see, mitu WiFi punkti meil on.
Kogu see Gigaseti jutt meenutab kangesti omaaegset nalja bussiga väljasõitude kohta Q-GSM levialasse. Siin sama loogika, pane telefon tasku ja kõnni/sõida järgmise hotspotini. Kamoon, inimesed, tulge mõistusele!
Kindlasti on see hea ja kasulik asi ntx Statoili turvameestel omavahel lobisemiseks. Ehk mida see tähendab - tegu on niitootega. Ta võimaldab efektiivselt suurfirma laoplatsil tõstukimeestele korraldusi jagada. Kindlasti midagi analoogilist veel. Spetsiifilised rakendused - why not!
Praegusel hetkel on minu meelest endiselt tegu haibiga. Suund on võetud tavalise kõne edastamiseks - ja siin pole mobiilsidele temast esialgu mikroskoopilistki konkurenti. Gigaseti kõrval pead niikuinii moblat kaasas kandma, sest kuni kestab bussiekskursioon järgmisse levialasse, tahaks vahepeal rääkida ka. Sõnumineerida. Kogu lugu. Dead end.
P.S loobusin oma värskest PDA-st just seetõttu, et tema kaal ületas oluliselt paberist kalendermärkmiku oma. Veel mingi kola taskus kaasas kanda, no, thanks! Miks peaksin lisaks oma moblale veel täiendavalt mingit gigasetti kaasas vedama?
Velikij,
WiFi on ületähtsustatud ja temast ei saa kogu maad katvat võrku. VoiP lahendused ongi mõeldud lauatelefonina, mobiilile vähemalt esialgu pole sellest tõsist konkurenti, isegi pole kuulnud, et ta sellele pretendeeriks. Kuid telecomid jäävad, kuivõrd ka VoiP vajab liine - seesama mis ütlesin, et WiFi on niitoode. VoiP tähtsus on telecomide hindade allalöömine.
WiFi on ületähtsustatud ja temast ei saa kogu maad katvat võrku. VoiP lahendused ongi mõeldud lauatelefonina, mobiilile vähemalt esialgu pole sellest tõsist konkurenti, isegi pole kuulnud, et ta sellele pretendeeriks. Kuid telecomid jäävad, kuivõrd ka VoiP vajab liine - seesama mis ütlesin, et WiFi on niitoode. VoiP tähtsus on telecomide hindade allalöömine.
Velikij,
Juhtusin just nägema Kanada mobiili levi kaarti (nii CDMA kui GSM olid peal), ja nii silma järgi oli kogu kattuvus no nii 10% ümber... Samas kaardi all oli artikkel, kus Bell Canada jultunult kinnitas, et nende levi katab 94% Kanada rahvastikust.
Et vaene Innuiit kuskil northwest territoriesil ei saagi oma kodustatud hülgele Mobikitti külge monteerida? Täielik inimõiguste rikkumine!
Juhtusin just nägema Kanada mobiili levi kaarti (nii CDMA kui GSM olid peal), ja nii silma järgi oli kogu kattuvus no nii 10% ümber... Samas kaardi all oli artikkel, kus Bell Canada jultunult kinnitas, et nende levi katab 94% Kanada rahvastikust.
Et vaene Innuiit kuskil northwest territoriesil ei saagi oma kodustatud hülgele Mobikitti külge monteerida? Täielik inimõiguste rikkumine!
Sobrad, mis teil PDAde vastu on?
Voibolla pole te lihtsalt haid mudeleid piisavalt nappinud?:)
Ise ostsin omale alles kuu aega tagasi esimese PDA ja olen kull vaga rahul.
Ilmselt toesti 2-3 aasta vanused PDAd kolbasidki ainult kaardipaki- ja markmiku asendajaks, praegused tippmudelid on siiski palju enamat, sona otseses mottes office sinu taskus.
Isegi netis ajalehe lugemine voi kasvoi vaartpaberitehingu tegemine (on ka juba ette tulnud), samal ajal kui naine naiteks shoppingut teeb, on pohimotteliselt sama holbus ja peaaegu sama kiire nagu desktopi taga istudes, mingut ebamugavat vasakule-paremale-ules-alla scrollimist pole vaja teha, samuti on valjatommatav QWERTY klaviatuur asjalik alternatiiv stylusega toksimisele.
Ja kui su PDA juhtub olema veel ka quad-band telefon, siis milleks tassida kaasas eraldi telefoni ja markmikut ja laptopi, kui koik vajaliku (vahemalt minu jaoks) teeb ara PDA, sealjuures on paljud lahendused PDAd kasutades tunduvalt mugavamad kui naiteks kombinatsiooni markmik->telefon->laptop kasutades.
Aja kokkuhoid ja kerge ligipaas koikvoimalikule infole on need kaks peamist vaartust, mida PDA mulle voimaldab. Eks PDA vajalikkus/mittevajalikkus soltubki ennekoike inimese elustiilist - suht paiksele inimesele ei anna ta toesti suurt lisavaartust.
Voibolla pole te lihtsalt haid mudeleid piisavalt nappinud?:)
Ise ostsin omale alles kuu aega tagasi esimese PDA ja olen kull vaga rahul.
Ilmselt toesti 2-3 aasta vanused PDAd kolbasidki ainult kaardipaki- ja markmiku asendajaks, praegused tippmudelid on siiski palju enamat, sona otseses mottes office sinu taskus.
Isegi netis ajalehe lugemine voi kasvoi vaartpaberitehingu tegemine (on ka juba ette tulnud), samal ajal kui naine naiteks shoppingut teeb, on pohimotteliselt sama holbus ja peaaegu sama kiire nagu desktopi taga istudes, mingut ebamugavat vasakule-paremale-ules-alla scrollimist pole vaja teha, samuti on valjatommatav QWERTY klaviatuur asjalik alternatiiv stylusega toksimisele.
Ja kui su PDA juhtub olema veel ka quad-band telefon, siis milleks tassida kaasas eraldi telefoni ja markmikut ja laptopi, kui koik vajaliku (vahemalt minu jaoks) teeb ara PDA, sealjuures on paljud lahendused PDAd kasutades tunduvalt mugavamad kui naiteks kombinatsiooni markmik->telefon->laptop kasutades.
Aja kokkuhoid ja kerge ligipaas koikvoimalikule infole on need kaks peamist vaartust, mida PDA mulle voimaldab. Eks PDA vajalikkus/mittevajalikkus soltubki ennekoike inimese elustiilist - suht paiksele inimesele ei anna ta toesti suurt lisavaartust.
Eks PDA anna lisandväärtust iga inimese elule. Küsimus on ainult, kas selle lisa eest makstav hind on seda lisa väärt. Kogu lugu.
Esiteks - koos klaveriga PDA maksab raha. See on esimene küsimus, osta või mitte osta.
Edasi on aga juba puhtalt elustiili küsimus.
Teiseks - sellise vidina kriitilisim omadus on mass. 200 grammi venitab ikka pintsakutasku välja ja jutul on seega lõpp.
Kolmandaks - PDA ekraan on väike ja paratamatult rikub silmi. Neid aga uusi ei saa miski raha eest.
Netis ajalehe lugemine - esiteks see jälle maksab (kui su PDA just tasuta WiFi levialas pole ja sellega suhelda ei oska) - samas - kui sul juba on nii palju raha, et osta PDA kui WiFi toega telefon, siis jõuad selle paari krooni eest ajalehe ju ka osta või kuidas?
Ja Office sinu taskus - mina tõlgendan seda ikka kui väljavõtet sõnaühendist MS Office - siis on ekraani suurus see, mis asja paika paneb - läpakat PDA ei asenda kuidagi. Iga asi ikka oma füüsises.
Aga samas maitse asi, mõnele meeldib ka läbi lukuaugu piiluda...sorry, nothing personal, spunk123 :-)
Esiteks - koos klaveriga PDA maksab raha. See on esimene küsimus, osta või mitte osta.
Edasi on aga juba puhtalt elustiili küsimus.
Teiseks - sellise vidina kriitilisim omadus on mass. 200 grammi venitab ikka pintsakutasku välja ja jutul on seega lõpp.
Kolmandaks - PDA ekraan on väike ja paratamatult rikub silmi. Neid aga uusi ei saa miski raha eest.
Netis ajalehe lugemine - esiteks see jälle maksab (kui su PDA just tasuta WiFi levialas pole ja sellega suhelda ei oska) - samas - kui sul juba on nii palju raha, et osta PDA kui WiFi toega telefon, siis jõuad selle paari krooni eest ajalehe ju ka osta või kuidas?
Ja Office sinu taskus - mina tõlgendan seda ikka kui väljavõtet sõnaühendist MS Office - siis on ekraani suurus see, mis asja paika paneb - läpakat PDA ei asenda kuidagi. Iga asi ikka oma füüsises.
Aga samas maitse asi, mõnele meeldib ka läbi lukuaugu piiluda...sorry, nothing personal, spunk123 :-)
Kas keegi teist on uue nokia 9500 omanik? http://www.nokia.com/nokia/0,,54106,00.html plaanin seda osta. paistab et kõik vajalikud asjad on olemas, nii wifi kui klaviatuur. ekraani suurus on see mis kõvasti läpakale alla jääb, muidu tundub nagu saaks kõik asjad e-mail, tekstid, internet, excel, aja planeerimine, sellega tehtud. kaal 230g on ka muidugi päris suur negatiivne argument aga kui on piisavalt hea vöökoti lahendus, kannatab ära. kas kellelgi on selle asja kasutamise kogemust?
tuletaks vahepeal meelde teema pealkirja " Skype - oht telekomidele". Praegu aktiivseid kasutajaid 1 425 340. Kas juba on oht telekomidele?
velikij - sa sobiksid tõenäoliselt IBM juhiks väga hästi oma suure visiooni ja optimismi poolest :)
“I think there is a world market for maybe five computers.” – Thomas Watson, chairman of IBM, 1943
või siis veelgi teemakohasem tsitaat:
“This ‘telephone’ has too many shortcomings to be seriously considered as a means of communication. The device is inherently of no value to us.” – Western Union, internal memo, 1876
aeg näitab.. vaatame seda teemat paari aasta pärast uuesti :)
“I think there is a world market for maybe five computers.” – Thomas Watson, chairman of IBM, 1943
või siis veelgi teemakohasem tsitaat:
“This ‘telephone’ has too many shortcomings to be seriously considered as a means of communication. The device is inherently of no value to us.” – Western Union, internal memo, 1876
aeg näitab.. vaatame seda teemat paari aasta pärast uuesti :)
Väga vale foorum, aga huvitav kas kuskil töötav tagurpidi on-line oktsion ka on? Selles mõttes, et kui ma midagi osta tahan, siis panen soovi üles ning kõik kaupmehed hakkavad siis mulle madalamat hinda pakkuma.
Ma arvan, et praeguses kaubast üleküllastunud maalimas peaks neid tegelasi, kes müüa tahavad, mitu korda rohkem olema kui ostjaid. Seega, miks pean mina rabelema ja jälgima oktsionit, et miskit kaupa saada?
Ma arvan, et praeguses kaubast üleküllastunud maalimas peaks neid tegelasi, kes müüa tahavad, mitu korda rohkem olema kui ostjaid. Seega, miks pean mina rabelema ja jälgima oktsionit, et miskit kaupa saada?
to: lauri
Nende kuulsate tsitaatidega on sama lugu mis hüperrikaste inimestega, keda "ameerika unelma" puhul alati eeskujuks tuuakse. Nii nagu iga billgeitsi, uaarenbafiti, läriellisoni ja stiifõnkõueni kohta on vähemalt 10 000 kutti, kel oli/on täpselt sama palju või rohkemgi nutti ja kes tegid/teevad sama palju või rohkemgi rasket tööd aga kellest siiski ajalugu vaikib, nii on ka nendele 2-le lausele mida võib käsitleda ajaloolise irooniana vastu panna tuhandeid ja tuhandeid ennustusi, mis kõik on täppi läinud aga millest kahjuks me keegi midagi ei tea.
Teema kohta - Skype on cool vidin ja ok, eesti mehed, paar eurooplast ja paar ameeriklast saavad kes rohkem, kes vähem rikkamaks ka, aga võrrelda seda PC või telefoni leiutamise ja levikuga on pehmelt öeldes kohatu. Kasvõi näiteks Napster (ehk tänaste Kazaade jms sobalajobalade eelkäija/mudel) on võrreldamatult suurem revolutsioon kui Skype, mis kogu haibi maha kammides on lihtsalt viis kõneside edastamiseks üle IP-võrgu.
Pool skaibist on see nunnu lilla logo, "geniaalsed ja töökad eesti programmerijad, kes lõid Kazaa" (antud juhul ilma igasuguse irooniata, aga jutumärgid seetõttu, et oluline on see eelkõige unikaalse müüginipina) ja mehed, kes on endale VC kõrilõikajalikus maailmas nime teinud ning kelle sõnad seetõttu automaatselt credibilityt commandivad.
Nende kuulsate tsitaatidega on sama lugu mis hüperrikaste inimestega, keda "ameerika unelma" puhul alati eeskujuks tuuakse. Nii nagu iga billgeitsi, uaarenbafiti, läriellisoni ja stiifõnkõueni kohta on vähemalt 10 000 kutti, kel oli/on täpselt sama palju või rohkemgi nutti ja kes tegid/teevad sama palju või rohkemgi rasket tööd aga kellest siiski ajalugu vaikib, nii on ka nendele 2-le lausele mida võib käsitleda ajaloolise irooniana vastu panna tuhandeid ja tuhandeid ennustusi, mis kõik on täppi läinud aga millest kahjuks me keegi midagi ei tea.
Teema kohta - Skype on cool vidin ja ok, eesti mehed, paar eurooplast ja paar ameeriklast saavad kes rohkem, kes vähem rikkamaks ka, aga võrrelda seda PC või telefoni leiutamise ja levikuga on pehmelt öeldes kohatu. Kasvõi näiteks Napster (ehk tänaste Kazaade jms sobalajobalade eelkäija/mudel) on võrreldamatult suurem revolutsioon kui Skype, mis kogu haibi maha kammides on lihtsalt viis kõneside edastamiseks üle IP-võrgu.
Pool skaibist on see nunnu lilla logo, "geniaalsed ja töökad eesti programmerijad, kes lõid Kazaa" (antud juhul ilma igasuguse irooniata, aga jutumärgid seetõttu, et oluline on see eelkõige unikaalse müüginipina) ja mehed, kes on endale VC kõrilõikajalikus maailmas nime teinud ning kelle sõnad seetõttu automaatselt credibilityt commandivad.
to Lauri:
Üldiselt pole suffiksi jutule midagi võimalik juurde lisada kui konkreetne küsimus:
Millisena Sina, Lauri, näed Skype rolli kõnesides paari aasta pärast (Su enda pakutud ajahorisont)? Rolli pean silmas protsendina a) kõnekäibes rahalises väljenduses b) kõneminutites. Seda mõistagi summaarselt nii fiks- kui mobiilside osas kokku.
Ainult 2 numbrit, palun!
Üldiselt pole suffiksi jutule midagi võimalik juurde lisada kui konkreetne küsimus:
Millisena Sina, Lauri, näed Skype rolli kõnesides paari aasta pärast (Su enda pakutud ajahorisont)? Rolli pean silmas protsendina a) kõnekäibes rahalises väljenduses b) kõneminutites. Seda mõistagi summaarselt nii fiks- kui mobiilside osas kokku.
Ainult 2 numbrit, palun!
Lihtsalt lõbu pärast, nende eelnevate tsitaatide kõrvale ka meie aja nr.1 visionääri tsitaat:
"640K ought to be enough for anybody."
Ükskõik mille kohta ta seda ütles (kivi,vint,vahemälu,max faili suurus,max maili suurus,erootilise jutukese pikkus,M$ internal memo max suurus:) vms), on see ju täielik huinja ja totaalne "lack of vision."
Ja ometigi...
to: ABESIKI
Kas sa viitsid olla nii vunts ja panna kokku räpp ümber sellise kuuli riimi nagu:
Put skype in ur pipe and get high on the hype.
:)
"640K ought to be enough for anybody."
Ükskõik mille kohta ta seda ütles (kivi,vint,vahemälu,max faili suurus,max maili suurus,erootilise jutukese pikkus,M$ internal memo max suurus:) vms), on see ju täielik huinja ja totaalne "lack of vision."
Ja ometigi...
to: ABESIKI
Kas sa viitsid olla nii vunts ja panna kokku räpp ümber sellise kuuli riimi nagu:
Put skype in ur pipe and get high on the hype.
:)
Ah jaa, mehed-naised, jagan teiega ka oma rõõmusõnumit:
Laupäeval, kell 14:15 sündis mul poeg, nimeks Ragnar. Emotsioonid mis ruulivad, on overwhelming. Kaalun LHV kasutajanime vahetust suffiks -> l6ipaffiks :).
Laupäeval, kell 14:15 sündis mul poeg, nimeks Ragnar. Emotsioonid mis ruulivad, on overwhelming. Kaalun LHV kasutajanime vahetust suffiks -> l6ipaffiks :).
Paljuõnne siis.Ja püüa puhata rohkem, sest järgmised pool aastat võib unevaene tulla!
Palju õnne suffiks.
nimevahetusest:pane proffiks
loogika selles et sufficent tähendab tead küll mida aga proficiency mõistlikkust.Räägitakse et mõistus tuleb koos lapsega.Teisega.
nimevahetusest:pane proffiks
loogika selles et sufficent tähendab tead küll mida aga proficiency mõistlikkust.Räägitakse et mõistus tuleb koos lapsega.Teisega.
Palju õnne, MEES. Parafraseeriksin sind suffiks korra: "mis tast saab, mis tast saab.. tõmbab natu ringi, leiab toreda naise ja teeb 4-5 last ning elab elu lõpuni õnnelikult" :D
Okei peaks üritama midagi räppida siis, aga aega läheb natuke vaimse stiili ja rütmi muutusega. Lubada ei saa, aga üritan.
Okei peaks üritama midagi räppida siis, aga aega läheb natuke vaimse stiili ja rütmi muutusega. Lubada ei saa, aga üritan.