Rootsi aktsiad

Rootsi parempoolne opositsioon lubab valimisvõidu korral (septembris) müüa Rootsi riigi osalused järgmistes firmades: TeliaSonera, Nordea, OMX, SAS, SBAB (pank), Vin&Sprit (viinatootja, nt "Absolut") ja Vasakronan (kinnisvara)

Nad ei kavatse müüa Vattenfall (energia), LKAB (kaevandus) ja Sveaskog (mets)

Müügisurve võiks lühiajaliselt tekkida, aga kindlasti oleks VÄGA tervislik Rootsile kui need müügid realiseeriksid.
viimasel ajal suhteliselt punane....
Äkki keegi oskab kommenteerida Rootsi Daydream aktsia käitumine. See 24hPokeri ostmine on ju hea uudis, kuid aktsia kukkub.
Lugesin kiiresti www.di.se:st. Tundub et 1) Daydream on siiski aasta alguses 100% tõusnud, 2) 24hPoker pakkumine pidi tõstma 30% võrra ja 3) "uues firmas" omab ostja (ehk Daydream) vaid 10% aktsiatest, 90% jääb 24hPoker omanikutele.
Mida arvata Bolidenist? EQ Online andmetel P/E 10,10. Kolm nädalat järjest tõusnud. Enne oli P/E suhe 7 kandis. Ega keegi oska öelda, kuna tulemused tulevad? Teiste Rootsi aktsiate P/E'd ikka üle 12...
P/E siiski 17,82, vist ...
http://bors.www.dn.se/dn/site/stock/stockdetail.page?magic=(cc%20(detail%20(TSID%2068657)))
EQ Online näitab üldse imelike arve P/E puhul, nt Metsol näitab P/E 16,32 kuigi tegelik P/E 20.89
tulemused on 04.05.06
Ma pole (kahjuks) Bolideni aktsiat hästi jälginud, aga ilmselt on lähiajalugu olnud suurepärane. Aga, see mees, mis astus nõukokku ja ostis aktsiaid siis kui firma oli kriisis mõni 3-4 aastat tagasi, Carl Bennett, on just hiljuti oma aktsiad müünud. Ma pakun, et palju spekulatiivset kapitali on juba aktsia sees. (ent firma numbritega ma pole üldse kursis)
eQ Online näitab P/E suhet prognoositava tulevase kasumi osas (IBES Est.). Rootsi lehtedel on viimase 12 kuu järgi arvutatud P/E suhe.

Bolideni vedavaks jõuks on olnud baasmetallide, eelkõige vasehinna kallinemine. Bolideni märkisin jaanuari alguses selleks aastaks soovitatud seitsme Rootsi aktsia seas ära, kuna nägin metallihindade tõusuks jätkuvalt ruumi.

Bolideni eelmise aasta oktoobris alanud järsk tõus peatus veebruari alguses, kui metallide hinnatõus peatus ning üle maailma hakkasid paljud fondid raha metallisektorist välja võtma, mis omakorda kiirendas metallihindade langust. Langus kestis märtsi esimese pooleni, kuid siis tekkisid probleemid paljudes vasekaevandustes töötajate streikidega (nt Peruus) ja vasehinna langus peatus. Hinnatõusu taasjätkumisele aitasid kaasa märtsi alguses ilmunud mitmete suurpankade raportid, kus ennustati, et käesoleval aastal jääb vase pakkumise kasv nõudluse kasvust väiksemaks. Suurema pakkumise üheks takistuseks on Tšiili vasetootmise vähenemine sel aastal hinnanguliselt 2-3%. Ja nõudlus vase järele kasvab eelkõige tänu Hiinale ja teistele arenevatele majandustele.

Bolideni aktsia hind langes 31. jaanuari tipust 108 SEKilt, 9. märtsiks 92,5 SEKile (selle ajaga -14%). Alates 9. märtsis kuni praeguseni on aktsia hind kerkinud 39%, 129 SEKini. P/E suhe on kaevandussektori aktsia kohta kerkinud juba päris kõrge 18,2-ni. Kuid see näitab, et jätkuva metallihindade tõusuga, oodatakse Bolidenilt tugevat kasumi kasvu. Käesoleva aasta prognoositava kasumi järgi on P/E 10,3. Kui Bolideni terve 2005. a aktsiapõhine kasum kasvas 42%, siis 2005.a neljandas kvartalis kasvas kasum 3,6 korda. Eelmise aasta lõpu kasvutempoga ligilähedast kasvu võib oodata ka selle aasta esimesel poolel, kuna Bolideni kiire kasumikasv algas eelmise aasta teisest poolest.

Kokkuvõttes on Boliden väga tundlik vase- ja tsingihinna kõikumistele. Samuti mõjub Bolidenile negatiivselt USA dollari kursilangus. Kuid arvestades vase nõudluse oodatavat kiiremat kasvu pakkumisest, siis võib Bolideni väljavaateid väga headeks pidada. Lühiajalises perspektiivis ei pruugi sisenemishetk olla kõige soodsam, kuid pikaajalises perspektiivis ootaks aktsiahinnalt edasist tõusu.

Bolideni nõukogu liige Carl Bennet müüs oma aktsiad vasehinna veebruaris-märtsis toimunud languse lõppfaasis 7. ja 8. märtsil. Kokku müüs Bennet 6,1 mln aktsiat ning jättis endale 300 000 aktsiat. Teistest viimastest suurematest insider-tehingutest võib ära märkida Jan Johanssoni 25 000 aktsia ostu eelmise aasta detsembris ning nõukogu liikme Ulla Litzéni 5400 aktsia ostu selle aasta 17. veebruaril.

Täna, 25. aprillil toimub Radisson SAS konverentsikeskuses Skandinaavia aktsiaturgude seminar. Rootsi, eriti aga Soome aktsiaturg on viimase poolaastaga väga tugevalt tõusnud ning vaatame kuidas on läinud eelmisel seminaril koostatud investeerimisportfellil ning otsime ideid antud turgudel edukaks kauplemiseks.

Seminarile saab registreerida siit.
tuleks ka kindlasti, kuid olen Tallinnast eemal..

Aasta alguses ja ka seminaril soovitatud Boliden oli eilseks, pärast 19. aprillil saavutatud tippu 149,50 krooni, läbi teinud väikese korrektsiooni 139 krooni peale (-7,0%), kuid täna tuli UBS-i poolt väga suur hinnasihi tõstmine ning aktsia on kerkinud 146 krooni peale (+5,4%). Šveitsi investeerimispank UBS tõstis Bolideni hinnasihi 140 kroonilt 235 kroonini.

Enne seda oli Bolideni kõrgeim hinnasiht Islandi Kaupthing panga poolt 12. aprillil määratud 200 krooni. 13. aprillil alustas Bolideni katmist ka Deutsche Bank seades Bolideni hinnasihiks 160 krooni. Siiamaani on Rootsi enda pangad olnud hinnasihi seadmisel tagasihoidlikumad, kui Handelsbanken tõstis 5. aprillil hinnasihi 116 kroonilt, 135 kroonini.

Nii et hoolimata aktsia juba suhteliselt kõrgeks muutunud hinnatasemeks, võib arvata, et selle aasta tugeva kasumi toel kasvab aktsiahind veelgi. Vaseturul pole nõudluse ja pakkumise tasakaalu niipea oodata.

Käesoleva jutulõime kõige-kõige esimene lõik ütleb: "Tehingu miinimumsumma on 10 000 kr ja ostetavate aktsiate kogus peab jaguma 50-ga."
Reedel jäi mul selliste tingimuste täitmisele vaatamata tehing sooritamata. Kas keegi oskab selgitada neid Stockholmi börsi iseärasusi, miks nii läks?
Velikij küsimusele vastata ei oska, kuid kas Rootsis kaovad ka, sarnaselt Soomele, sügisest tehingutel fikseeritud kogused ära?

Velikij

Algselt sai see Skandinaavia aktsiate tehingu tingimus (Tehingu miinimumsumma on 10 000 kr ja ostetavate aktsiate kogus peab jaguma 50-ga) kinnitatud Soome turgu silmas pidades, seal on enamiku aktsiate jaoks round lot 50 ja mainitud tingimustele vastav tehing saab sobiva limiithinna või turuhinna korral kohe sooritatud. Round lot kogusest väiksema kogusega tehingusoovid näidatakse eraldi tellimusraamatu nn. odd lot osas ja need lähevad täitmisele kui leidub väiksema kui round lot kogusega vastaspool - ei ole miski probleem näiteks Nokia või mõne teise suurema Soome aktsia puhul, kuid meenuvad juhused, kus väiksemates Soome aktsiates vältab nö. ebastandardse kogusega tehingu sooritamine nädalaid. Sügisest on see probleem siis eeldatavasti päevakorrast maas kui round lotid viiakse 1 aktsia tasemele.

Rootsi puhul on round lot enamasti hoopis 100 või 200 (Ericssonil isegi 1000. 1000 ERICB = ca 44 000 EEK, UHH), kuid seal on likviidsus isegi väikestes aktsiates parem ja ka round lotist väiksemad kogused lähevad enamasti päeva lõpuks täitmisele. Paraku see info väiksemate koguste osas laekub meile alles järgmise tööpäeva hommikul (round lot koguste osas kohe), tõenäoliselt on Su order täidetud, aga 100% kindluse saan tehingukinnitust nähes.

World B. Free

Minu teada Rootsi veel sel sügisel round lot süsteemist ei loobu, Soome pidavat olema just võimalik teenäitaja ja nö. katsejänes selles osas.

Hea vähemalt, et OMX börside kauplemisreeglite ühtlustamise käigus ei ole Tallinnas, Riias ja Vilniuses round lot muutunud suuremaks kui 1.

Henno, ära aja džinni pudelist välja (see käis viimase lause kohta:)!

Eelmise aasta lõpust olen tähelepanelikult jälginud Islandi suurima panga Kaupthing panga aktsiahinna (on noteeritud ka Stockholmi börsil, sümboliga KAUP-SEK) liikumist. Eelmise aasta algusest kuni selle aasta veebruari tipuni 150% tõusnud aktsia hind langes 14. veebruaril tehtud tipust 123 Rootsi kroonilt 19. aprilliks 70 kroonini (-43%). Praeguseks on panga aktsia stabiliseernunud

Kaupthing panga aktsia hind hakkas koos Islandi turuga alla tulema seoses üldiste Islandi fiskaalpoliitiliste probleemidega. Islandi aktsiaturu languse peatumist lõplikult veel konstanteerida ei saa, kuid Kaupthing pank on praeguse hinna juures juba suhteliselt madalalt hinnatud (hetke P/E 8,1 ja prognoositava kasumi järgu on P/E suhe 8,0). Praegu on risk Islandi pangavarade osas veel suhteliselt suur, sest Islandi krooni nõrgenemine on vähendanud panga varade väärtust, mis teeb laenude refinantseerimise kallimaks.

Kaupthing teatas oma 1. kvartalis kasumi tulemustes, et nendel varade likviidsusprobleemi ei ole. Kaupthingi 1. kvartali kasum kasvas aastaga 70%, mida toetas kõige tugevamalt ettevõtete laenukasv.

Viimasel kolmel nädalal on tulnud ridamisi teateid, mille järgi on näha, et panga insider’id on hakanud aktsiat ostudega toetama. See võib ka teistele investoritele veidi kindlustunnet lisada.

  • Eile tuli uudis, et Islandi Kaupthing panga juhatuse liige Gudni Adalsteinsson on ostnud 500 000 oma panga aktsiat 740 Islandi krooni (77,34 SEK) eest, investeerides ettevõttesse seega kokku 38,67 mln Rootsi krooni.
  • 4. mail ostis panga tegevjuht Ingolfur Helgasson 500 000 tuhat panga aktsiat 750 Islandi krooni eest (78,20 SEK). Pärast tehingut on Helgassonil 3,3 mln panga aktsiat.
  • 4. mail ostis Kaupthingi juhatuse liige Thorvaldur Ludvik Sigurjonsson 350 000 aktsiat 745 Islandi krooni eest aktsia kohta (77,67 SEK). Pärast tehingut on Sigurjonssonil 2,5 mln panga aktsiat.
  • 3. mail kasutasid panga tegevjuht Hreidar Mar Sigurdsson ja panga nõukogu esimees Sigurdur Einarsson ostuoptsioone panga aktsiate ostmiseks hinnaga 303 Islandi krooni (31,59 SEK) aktsia kohta – mõlemad ostsid 1,624 mln aktsiat, nagu nägi ette neile 2004. aastal preemiana määratud aktsiaoptsiooni plaan. Pärast optsiooni kasutamist on Sigurdssonil 5,4 mln panga aktsiat ja Einarssonil 6,37 mln panga aktsiat.
  • 27. aprillil ostis Kaupthingi juhatuse liige Helgi Thor Bergs 500 000 panga aktsiat hinnaga 791 Islandi krooni (82,47 SEK) aktsia eest. Peale tehingut on Bergsil 1,92 mln panga aktsiat.

PRO all on ABB kohta uuendus.
Boliden ei jõua enam rallida