Indutrade müüb erinevatele tööstusharudele kõrgtehnoloogilisi komponente, süsteeme ja teenuseid. Peamised turud on Rootsi ja Soome, kuhu läheb 74% käibest. Lisaks tegutsetakse Norras, Taanis, Saksamaal, Beneluxi maades, Baltimaades ja Venemaal.
Indutrade'i netokäive tõusis 1995 - 2004. aasta perioodil 1,08 mld Rootsi kroonilt 3,49 mld kroonile. Ärikasum tõusis samal ajal 107 mln kroonilt 264 mln kroonile. 2004. a ärikasumi marginaal oli 7,6%. 2005. a esimese poole netokäive oli 1,83 mld krooni, ärikasum 148 mln krooni ning ärikasumi marginaal 8,1%.
Indutrade pakkus aktsiate esmaemissioonil 25 mln aktsiat, mis moodustab 62,5% ettevõtte aktsiakapitalist. IPO märgiti 12-kordselt üle. IPO hinnaks kujunes 65 krooni. 25 mln pakutud aktsiast said institutsionaalsed investorid 91,5% ning jaeinvestorid 8,5%.
Indutrade teenib 5 krooni kasumi aktsia kohta, mis teeb P/E suhteks 73,5 kroonise hinna juures 14,7, mis jääb veidi alla OMXS30 indeksi keskmisele (ca 15,5).
Indutrade'i kaubeldakse Stockholmi börsi O-nimekirjas sümboli INDT all.
Täna esimest päeva börsil kauplev kodutekstiili jaemüüja Hemtex AB tegi IPO, kus pakuti 9,4 mln aktsiat, ülemärkimise korral võimalusega suurendada aktsiate kogust 994 tuhande võrra. IPO eesmärgiks oli koguda kuni 582 mln Rootsi krooni, et laiendada oma tegevust Norrasse. IPO märgiti 15 korda üle.
Hemtexi kasum aktsia kohta kasvas 2005. aasta aprillis lõppenud majandusaastal 51% 2,76 kroonini. Müügikäive kasvas aastaga 36% 805 mln kroonini. Hemtexi näol paistab olevat tegemist tõelise kasvuaktsiaga, mistõttu on õigustatud ka ülemise märkimishinnaääre põhjal tulev P/E suhe 20,2. (56:2,767). Ettevõte oli oma turuosa kasvatanud 2005. a juuli lõpuks Rootsis 25%-le võrreldes 2002. aasta 16%-ga.
Käesoleval aastal plaanib Hemtex avada veel viis kauplust Soomes ning ühe Norras, lisaks olemasolevatele 131 kauplusele Rootsis, Soomes ja Taanis
Hemtexi IPO tulemused: 1) IPO märgiti 18 korda üle ning märkimishinnaks sai pakkumise ülemise piiri hind 56 SEK, mis teeb Hemtexi turuväärtuseks 1,62 mld SEK; 2) Kokku müüdi esmaemissioonil 10 396 794 aktsiat, mis moodustab 37,1% Hemtexi aktsiakapitalist; 3) Emissioonimahust said ca 85% institutsionaalsed investorid ning ca 15% jaeinvestorid.
Hemtexi näol oli tegemist 24. IPO-ga Stockholmi börsil alates 1983. aastast.
Hemtex kaupleb Stockholmi börsi O-nimekirjas sümboli HEMX all. HEMX avanes börsil 61 kroonil ning nüüd ostu- ja müügiäär vastavalt 62 ja 62,25 SEK.
Ericssoni 3. kv 05 tulemused.
Ericssoni juht ütles 3. kv tulemuste kommentaariks kõigepealt, et "turg jätkab hea arengu näitamist mobiilse kõne- ja andmeside ning lairiba kasvuga ja arenevate turgude kasvuga üldiselt." Svanbergi sõnul ületas kolmandas kvartalis mobiiltelefonide kasutajate arv maailmas 2 miljardi piiri ning Svanbergi arvates ületatakse 3 miljardi kasutaja piir järgmise viie aasta jooksul. Svanberg sõnul jätkab Ericsson turust kiiremat arengut.
Netokäive aastaga +14% 36,2 mld SEK vs konsensus 36,1 mld SEK. Netokäive langes 2Q05 võrreldes 6%, põhjuseks toodi, et teises kvartalis võeti arvestusse 2 mld krooni suurune tellimus, mis algselt pidi minema 3. kv. arvestusse.
Puhaskasum kasvas aastaga 23% 5,3 mld kroonile ning kasum aktsia kohta oli 3Q 0,34 SEK (3Q04 0,27 SEK). 9 kuu EPS on 1,00 SEK vs 9 kuud 2004 EPS 0,75 SEK. EPS 0,34 SEK vastas analüütikute konsensusele. Ka ärikasum 7,8 mld krooni vastas analüütikute ennustustele.
Brutomarginaal 45,2% vs 3Q04 47,1%. Brutomarginaal näitab jätkuvat langustendentsi. Põhjuseks toodi kiiresti kasvavat teenuste äri ning võrguseadmete müügi suurt ulatust.
Ärikasumi marginaal püsis 2Q05 samal tasemel 21,6%-l, kasvades eelmise aasta 3Q 20,7%-lt.
Ericssoni (ERICB) aktsia oli päeva alguses koguni 1,9% miinuses, kuid praeguseks on hind taastunud eilse sulgemistaseme peale.
Eriti hästi on täna läinud kahel suurel telekomifirmal, kes avaldasid täna kolmanda kvartali tulemused - TeliaSonera on 6,1% plussis ja Tele2 5,8% plussis.
Tele2 teenis kolmandas kvartalis maksudejärgseks kasumiks 928 mln SEK, mis ületas kuhjaga SME Direkti poolt küsitletud analüütikute 640 mln kroonist prognoosi. Ärikasum kasvas 3. kvartalis aastaga 13% ning ärikasumi rentaablus oli 48%.
TeliaSonera 3Q puhaskasum kukkus aastaga 7,8% 4,37 mld Rootsi kroonini, seoses äritegevuse restruktureerimiskuludega. Käive kasvas 8,5% 22,23 mld kroonini. Aktsiahinna tõusule andis tõuke asjaolu, et tulemused ületasid kõvasti analüütikute prognoose, sest oodati 3,39 mld kroonist kasumit 21,65 mld kroonise käibe juures.
Vaatasin, kuidas Rootsi turg on pärast viimaste aastate tõusu aastavahetusjärgselt käitunud.
Pärast internetimulli lõhkemist algas arenenud riikide aktsiaturgudel tõus 2003. aasta märtsis. Rootsi turg tõusis 2003. aastal 30,7% ning 2004. aastal 17,6%. Pärast aastavahetust kasvas turg 2004. aasta jaanuaris-veebruaris 9,8% ning 2005. aasta kahel esimesel kuul 5,3%. Selle järgi otsustades kiiret müüki 2006. aasta alguses, kui turg on 2005. aastal üle 30% tõusnud, ennnustada ei saa. Eelmisel kahel aastal on esimene järsem langus pikaajalisse tõusutrendi tulnud vastavalt märtsis (2004. aastal märtsi keskel langusperiood -7,5%) ja aprillis (2005. aastal aprilli keskel langusperiood -6,2%). Praegu ennustaks tõusu jätkumist ka pärast aastavahetust, väikese korrektsiooniga veebruaris. Oluliseks saavad neljanda kvartali tulemustele reageerimine, sest hetkel on kasumiootused juba päris suureks läinud, nii et ettevõtetel on positiivseid üllatusi üha raskem pakkuda.
Samas aitab Rootsi aktsiaturu jätkuvale tõusule kaasa Rootis tugev majanduskasv. Rootsi konjunktuuriinsituut prognoosib lõppeva aasta majanduskasvuks 2,7%, järgmiseks aastaks 3,6% ja 2007. aastaks 3,1%.
OMX Stockholm üldindeksi 2 aasta graafik:
Need aktsiad mis kaubeldakse "O-listan" on vabastatud "varamaksust" (Önneks eesti keele söna arvatavasti pole). Igal juhul, rootslased maksavad 1,5% varamaksu oma aktsiate väärtusest 31 detsember (75% turuväärtusest. Kuni 1,5 MSEK väärtuseni, varamaksu ei pea maksma)
Kuna aga O-listan-aktsiad on vabastatud mainitud maksust kalduvad rootslased enne aastavahetust ostma just neid aktsiaid.
Mina näen Ericssonis samuti päris head perspektiivi. Mõned kasvu ennustavad punktid:
1) ülemaailmselt kasvab mobiiltelefonide kasutajate arv, mis 2008. aastal peaks Nokia juhtkonna prognooside järgi ületama 3 miljardi inimese piiri (varasem Nokia prognoos oli 2010. aasta) - see omakorda suurendab nõudlust mobiilivõrkude rajamise järele;
2) eriti järsult kasvab võrkude rajamise tarve Kagu-Aasias ja Ladina-Ameerikas, kus Ericssonil on väga tugev esindatus - 3Q2005 kasvas Ericssoni müük Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas aasta lõikes 20% ja Ladina-Ameerikas 40%;
3) müüki kasvatab ka 3G põlvkonna üha jõulisem pealetulek
4) Ericsson on mobiilside võrguseadmete osas maailmas kindel turuliider.
ABB puhul tooksin välja sellised positiivsed punktid:
1) tellimuste arvu kasv nafta- ja gaasitööstuses, kus kallinenud toorainehindade toel võetakse kasutusele uusi kaevandusi, mis nõuavad suuri investeeringuid;
2) samuti saab ABB palju suuri tellimusi arenevatelt turgudelt, kus suurendatakse elektritootmist ja ülekandevõimsusi;
3) USA-s on lõpusirgel asbestikahjude hüvitamise fondi moodustamine, mis võimaldab kindlaks määrata ABB poolt makstavad hüvitised. See omakorda vähendab ABB riskitaset, mis aitab aktsiat atraktiivseks muuta konservatiivsematele fondidele.
4) Tõenäoline on ABB krediidireitingu järk-järguline tõstmine, mis muudab ABB jaoks laenuraha odavamaks;
5) Ettevõtte tööd on suudetud järk-järgult efektiivsemaks muuta, kui on loobutud paljudest ettevõtetest, mis 1990-ndate lõpu ja 2000-ndate alguse meeletu ekspansiooni käigus omandati. Töötajate arvu on vähendatud pea kaks korda u 200 tuhandelt u 100 tuhandele.
Kokkuvõttes ABB näol on tegemist tõelise turnaround-ettevõttega, milles on hoolimata päris järsust hinnatõusust veel suurt potentsiaali. 2000. aasta buumi ajal maksis aktsia üle 200 krooni.
Teistest aktsiatest võiks veel nimetada Atlas Copco, mis tegutseb ülemaailmselt neljas peamises ärisegmendis ning mis on muuhulgas maailma suurim surveõhu kompressorite tootja. Ettevõtte käibest tuleb 98% välismaalt. Atlas Copco tegi 2005. aastal samuti läbi suure 88%-lise tõusu, kuid suurte tööstusettevõtete osas võiks olla ikka veel positiivne seoses ehitus- ja kaevandustegevuse jätkuva kasvuga.
Kaevandussektoris on suur potentsiaal Boliden'il, mis hakkas järsult tõusma novembrikuust, saades kannustust vase maailmaturu hinnatõusust. Samas pole ettevõtte veel liiga kallilt hinnatud, kui ennustatava kasumi põhjal on ettevõtte P/E 14. Boliden on Skandinaavia ainus vasetootja, kuid ta kaevandab ka teisi metalle. Värviliste metallide osas prognoositakse maailmas hinnatõusu jätkumist.
Rootsis on muidugi huvitavad ka pangad, mis olid eelmise aasta esimesel poolel suhteliselt nõrgad, kuid aasta teisel poolel hakkasid kerkima. Eelmise aasta lõpp näitas, et pankade tulemused on tõusujoones terves Euroopas. Seda aitab ka intressitasemete aeglane tõus. Pankadest oleks huvitavamad Nordea Bank ja FöreningsSparbanken. Esimesel on juhtiv positsioon Põhjamaades ning FöreningSparbanken on suutnud ennast juba tõestada eduka tegevusega Baltimaades.
Kuna Rootsi majandusel ennustatakse lähimatel aastatel hästi minevat (lähima paari aasta majanduskasvuks oodatakse üle 3%), siis võiks investeerida ka sellisesse ettevõttesse, mille varade hulka kuuluvad mitmed Rootsi suurettevõtted. Rootsi turu üldisest tõusust võib edukalt osas saada, investeerides Wallenbergidele kuuluvasse Investor AB-sse. Sellele holding-ettevõtte portfellist moodustavad suurima osa (30.09.05 seisuga): Ericsson (18%), Astra Zeneca (15%), SEB (14%), Atlas Copco (11%), ABB (7%). Nii et Investorit ostes saate päris hea diversifitseeritud portfelli.
Muidugi leidub Rootsis ka väiksemaid ja selle võrra riskantsemaid ettevõtteid, kelle tõusupotentsiaal on eelnimetatutest suurem. Üheks selliseks on IT-konsultatsioonifirma Mandator, mis kaupleb praegu 1,92 krooni tasemel ja millelt Mattias Wallander ootab suuremat tõusu, kuna ta pole üldise turu tõusuga nii hoogsalt kaasa läinud (2005. a tõusis Mandator +43%).
See Mandator pakub küll huvi, aga kes see Mattias Wallander veel on? Saan ma õigesti aru, et kui turg tõuseb, siis tasub otsida neid firmasid, mis ei ole veel tõusma hakanud ning neid osta ja vastupidi?
Nii lihtsaid järeldusi siiski teha ei saa. Viimases lõigus pidas Mattias silmas pigem seda, et kui osad aktsiad on juba hoogsalt üles haibitud, siis turu üldise positiivse sentimendi jätkudes hakkavad investorid otsima võimalusi nende ettevõtete hulgast, mis on vähem tõusnud. Ja nende seast peab väga täpselt valima, et leida häid ettevõtteid.
Samas ainult selle järgi, kui ettevõte on aastaga näiteks 100% tõusnud, ei saa otsustada, et ettevõte ei võiks ka järgmisel aastal samapalju tõusta.
Mattias Wallander on Rootsist pärit spetsialist, kes teeb kaastööd ka LHV PRO-le Balti aktsiate analüüsi osas.
Huvitav Mandatoris on kogu aeg olnud Eesti tegevus (Cell Network). Aga tundub, et ka siin pole suutnud nii hästi teenida et aktsia liigutada. OK äkki on viimasel ajal hakkanud aktsiaga midagi juhtuma.