Ja reaaliti
2 Likes
Paistab, et Hiina kivisöe aina suuremale põletamisele paneb piiri ainult kivisöe otsa lõppemine seal.
1 Like
Tohoh, miks see peaks söe põletamise ära lõpetada ?
Kõige suuremad söereservid on USA-l, järgneb Venemaa ja Austraalia
Ja Hiinal endal on kah ca 150 miljardit tonni maa sees tõestatud söevarusid, aastas toodavad ca 3,7 miljardit. Jätkub päris pikaks ajaks ja kui endal otsa hakkab saama, saab mujalt ju osta, kel väga suured söevarud maa sees ootamas. Näiteks nii Venemaa kui USA kaevavad võrreldes oma tohutute varudega üsna vähe igal aastal välja.
Eestil endal ju sütt ei ole, kuid kui ei oleks ka põlevkivi, oleks meil täiesti ilmselt Narvas või mujal tekkinud söeelektrijaamad hiljemalt pärast II maailmasõda. Söe oleks lihtsalt sisse ostnud kas Venemaalt või mujalt. Soome ju ostiski seni kuni neil muid energiaallikaid oli vähe.
Tegelikult ei suuda ka EL ilmselt oma optimistlikke lubadusi täita.
Erinevus on ainult sellesl, et kui lubadused keeravad majanduse kapitaalselt pekki, siis EL saadab pikalt majanduse, aga kommunistid saadavad lubadused.
3 Likes
Hiina ja India puhul on asja iroonia veel selles, et kui nad päeva pealt lõpetaksid sõe põletamise, siis õhk muutuks läbipaistvamaks ja keskmine temperatuur tõuseks vähemalt 1C, suurlinnades aga ilmselt mitu kraadi.
1 Like
1 Like
Kas ka mobiilsed seapõletid tuleks siis keelustada?
1 Like
Ma tabasin ennast mõtiskluselt, et kommunism on ju tegelikult tore asi, aga jõuga seda ühiskonnale peale suruda ei saa.
Sama lugu rohepöördega. See saab tulla ainult nii, et üha rohkem inimesi teeb oma valikuid sisemisest vajadusest eelistada tooteid/teenuseid, mis saastavad vähem, aga on võib-olla veidi kallimad. See eeldab ühiskonna valdava enamuse suhtelist jõukust ja baasvajaduste kaetud olemist.
Kui ülaltpoolt käskude, keeldude ja ahastama panevate regulatsioonide abil ühiskond vaesub (kestlik kahanemine), siis saavutatakse vastupidine tulemus. Vaesunud rahvas teeb valiku saastavate toodete kasuks peaasi, et jaksaks osta ja rohetoodetel kukub turg tagant ära.
1 Like
Viskame vana külmiku ja autokummid prügilatasust pääsemiseks metsa alla ja pärast, kui rikkaks saame, läheme koristame ära. 
ESG aruandlus peaks seda kindlasti vältima
Ja siin tekib PARADOKS! Meie tänase tehnilise taseme juures eeldab “suhteline jõukus” odavat tooret (saastav kaevandamine), odavat töötlust (saaste) ja suurt- ning kiiret käivet (palju jäätmeid). Räägi meile nüüd, kes ajab habet habemeajajal?
Ega ma siin midagi tõestada ei taha, et “räägi meile nüüd” Lihtsalt mõtisklen kuuldavalt.
Siin tekib veel ka muid paradokse. Oletame, et me “võtame mõistuse pähe” toodame KAUAKESTVAID asju (a la W124). Paraku, inimesed on inimesed, nad lembivad “uue asja lõhna”. Ja seega, konkurent, kes kütab “ainult viieks aastaks, a vaata kui ODAV” läheb meist mööda ja võtab turu ära. Ja jääb väike “põhimõtteline” kasutajagrupp, kellel on RAHA ja soov osta “igavesi” asju. Ja nende “igaveste” asjade HIND on (konkurents!) tõttu mitte madalam, vaid KÕRGEM kui ta olla võiks. Sest… muidu ei teki nagu üldse mingit käivet. Suhteline marginaal peab ära katma ka “puuduva kliendi”.
Meil on üks tore kontor, mis teeb päris puust päris mööblit, mis silma järgi võiks nii 100 aastat kesta. Kõik on tore v.a. see, et keskmine kapp maksab “kolm keskmist kuupalka”.
Hakkame, hoidku jumal selle eest, SEADUSE jõuga regullima. Fail! Seadus ei saa kunagi olema 100% täiuslik ja kohe ilmub turule kari “huiareid”, kes “hallil alal” sõidavad.
Pealegi, ju kõik teame, mis juhtub kui seaduse käsulauaga hakata inimesest nt. “homo soveticust vormima”.
Järeldus - senikaua kuni “inimesed on inimesed” ei tule ei töötavat kommunismi EGA rohepööret.
P.S. Ma olen tulihingeline “kestvuskauba pooldaja”. Kui rahakott vähegi kannatab, siis ostan kallima ja kvaliteetsema. (See on veel omaette teema… hind vs. kvaliteet vs. "halo). Kui saan, sõdin “planned obsolescence” vastu. Remonteerin ise kõike, millest jõud ja mõistus üle käib. Aga… päris “loodusseaduste vastu” ma trügima ei hakka. JÕUGA ei saa selles olukorras midagi. St. saab, aga saab nliidu-laadse “misery” ja “defitsiidi”.
3 Likes
Roheline mõtlemine saabki tulla ennekõike enda seest. Riik saab aga teha investeeringuid vastavatesse infrastruktuuriobjektidesse ja haridusse.
Sotsiaalmeedias tõrvikutega vehkijaid iseloomustab paraku valdavalt vaesus ja rumalus, sekka on ka Putini botte ja trolle.
Mõtiskledes veel “kestvuskauba” teemadel. Valdavalt võib selle jagada 3 gruppi
- Toote omahinnast lõviosa moodustab kasutatud materjal ja koostekvaliteet. - Sinna alla kuulub näiteks ka ülalmainitud kapp. Siin pole väga mõtiskleda midagi.
- Toote omahind jaguneb umbes pooleks kasutatud materjalide, töötluse ja kooste kvaliteedi ja R&D vahel. Siia alla kuulub igasugune peenem mehaanika, alates kelladest ja lõpetades käigukasti või automootoriga. Arendus on kallis, aga üks “ühik” on kallis toota sest… materjal. Sest töötlus. (Muide, kas te teate, milline on hinnavahe 0.01 ja 0.001 tolerantsiga detailil ) Ja 0,001 (jaapani standard) vs. 0,003 (USA standard) detailide tolerants annab päris märgatava muutuse toote elueas ja vastupidavuses. Ka siin pole väga midagi nuputada. Kvaliteetsemast materjalist ja parema “fine” töötlusega asjad kestavad valdavalt kauem. Konstruktsiooniviga võib muidugi “tappa” kuitahes hea detaili.
- Nüüd läheb põnevamaks. Tooted mille omahinnast lõviosa on R&D - siia alla kuulub igasugune elektroonika – arvutid, telerid, mobiiltelefoonid jne.
Miskisugune “nutiseade” ise ehitada mikrokontrolleri baasil - juppide hind umbes 25 EUR
Sama nutiseade juba kokku joodetud ja programmeeritud “boardi” näol - ühenda otsad külge - 50–100 EUR
Sama seade “lõppkasutaja vormingus” ilusas korpuses ja koos “mobiiliäppiga” – 100-150 EUR
Ja muide, üks ja sama kogus samasuguseid komponente
Tihti tuleb samalt liinilit “toode” “ekstra”, “medium” ja “eco” klassis - üks ja sama seade, erinevus on ainult tarkvaras. Nutikamad “äkkerid” flashivad “eco” seadmele peale “eksra” püsivara ja naudivad. Premium eco hinna eest.
Paljusid tooteid arendatakse “ülevalt alla”. Tehakse valmis “tippmudel” ja siis hakatakse vaatama, mida on mõistlik püsivaras ära blokkida ja mis on mõistlik füüsiliselt “maha lõigata”.
Mul on endalgi majapidamises “seade” millele tuli lisada üks füüsiline PISTIK (elektroonika pool oli olemas ja isegi mitte “disabled” ja “seadmest” sai 0.25 EUR maksva pistiku lisamisega “tunduvalt kallim ja suurema funktsinaalsusega submodel”.
Sõnaga – tootjad laveerivad meil pidevalt kusagil hinna-omahinna-tootmishinna-materjali-allhanke-kulude-kvartalitulemite kuusnurgas. Tarbijakäitumine on jätkuvalt selline “müstiline maa” kus HEA toode võib totaalselt “floppida” ja mõnikord võib uskumatu saast täiesti rasvaseid kasumeid toota (nt. VHS vs. Beta)
Ootaks parem ära, millas inimesed ISE natuke “targemaks saavad” ja palvetagem, et kogu see asi ei lenda ühele (rohefašism) või teisele (saastasurm) poole upakile.
Kindlasti on EKRE toetajate seas ka neid, keda sa vaesteks nimetad ent ma võin sind rõõmustada - tunnen isiklikult küllaltki jõukaid ekrelasi, ennastki päris vaeseks ei pea.
1 Like
Lisaks raatsivad need inimesed ka reaalselt kulutada tuhandeid ja kümneid tuhandeid poliitikategemisele, erinevalt näiteks reffidest, sotsidest ja e200lastest, kellest enamus ringleb poliitikasse varastamise eesmärgil.
1 Like
On üks ala, kus tootjat võiks seaduse jõuga natuke mudida. Mitte toore jõuga sundida, aga nügida positiivsema poole peale. Mingi “porgandiga” meelitada. Kõigi vähemalt 5 aastat tootmises olnud ja vanemate (nt. tootmisest maha minevate) asjade eletriskeemid, mehhaanika joonised, dokumentatsioon ja remondijuhendid digitaalsel kujul avalikuks tasuta kasutamiseks. sh. püsivara lähtekood!
2 Likes
Ja ometigi töötad sina laos, lähed siis ka tõrvikurongkäigule?
Ei, ta läheb sinna kuulsasse garaaži.