Samal ajal sealt veidike lõuna poole ehitatakse 300m laiust trassi läbi inimtühjade metsade.
mutionu, see on huvitav väide, et looduskaitse ei ole põhimõtteliselt inimkonnale omane. “Me ei oota looduselt armuande … jne”?
Mingit Sammalhabemeteks maskeerunud väikese grupi ärihuvides isikud on loonud rahvusparke jne? Samas grupp kommuniste, kes kuskil Kikepera pärapõrgus soo ära kuivendasid ca Stalini ajal (kui neil rahvas sealt Siberisse sai eest ära saadetud) tegutsesid suure grupi inimkonna huvides?
madalsoo - puittaimedega kaetud märgala, mille mullastik koosneb põhiliselt huumusrikastest mustmuldadest
raba (ka kõrgsoo) - paksu turbakihiga liigniiske ala, kus puittaimi praktiliselt ei esine sest taimejuured ei ulatu enam põhjaveeni. Tekkeviisi põhiselt eristatakse veel nõmmraba ja mättaraba.
siirdesoo - kahe eelmise vahepealne, kus turbakiht on õhuke ja madalsoost vähesemal määral esineb puittaimi
Rabasid pole kunagi kuivendatud (ega kavatseta taastada) sest isegi lõssenkismist haaratud kompatrei funktsionärid said aru, et nendest ei saa kunagi mingit põldu ega metsa ning selleks tuleks vesi ülesmäge voolama panna.
Nõukaaegne kraavitamine hävitas ennekõike madalsood ja vähemal määral siirdesood, millest tänaseks on säilinud väikesed killud siin-seal. Kraavitamisega alanes küll pinnavee tase, aga mingit erilist tolku ei sündinud sest põllukultuurid sellisel ülimalt lämmastikurikkal, aga samas kõrge pH-ga mineraalainevaestel mullastikul ei edenenud ja põllumajandustehnika kippus sinna ikkagi ära uppuma. Vastupidiselt loodetule sai põllumajandus hoopis laksu sest kiire kevadvete äravoolu tõttu kraavitatud madalsoodest alanes ka ümberkaudsete korralike põllumajandusmaade põhja- ja pinnaveetase ning suvised põuakahjud suurenesid (madalsoo oleks veepuhvrina toitnud ümbritsevaid põllumajandusmaid veega stabiilsemalt ja kauem).
Seetõttu kasvavadki täna nendel kuivendatud madalsoo-aladel põhiliselt madalaboniteedilised metsad ja just neid madalsooalasid üritataksegi nüüd taastada. Ka sellel hiljaaegu palju kõneainet saanud Pärnumaa Kikepera looduskaitsealal on tegemist just endise madalsooga.
Üks kasulik teadmisnüanss veel kraavitajatele. Uskuge või mitte, aga märgaladel ei hukku puittaimed (ja tegelikult ka muud taimed) mitte vee ülekülluse vaid veepuuduse tõttu. Enamuse taimede juured vaba, lahtist vett ei omista. Neile on vaja just kapillaarset vett. Seetõttu sarnanebki märgalade taimestik oma omadustelt pigem kõrbetaimestikule - seal kasvavad kserofüüdid ehk kuivustaimed, kellel on võimas, sügavale tungiv sammasjuurestik, kes suudavad vee transpiratsiooni lehtede või okaste kaudu miinimumi viia ja muud kohastumused. Kraavide kinni ajamise tulemusel kerkinud pinnavee tõttu kannatavadki seetõttu paratamatult pindmise juurestikuga taimed ehk maakeeli öeldes hakkab kuusk tegema ruumi männile.
Ikka ja jälle pean ma siia selle kaarti postitama, mis näitab ilmekalt, et kui Eesti kliima peaks natuke soojemaks ja/või kuivemaks muutuma lendavad need meie rabad kohe õhku ehk tõestab ka seda, et Kliimaministeeriumis töötavad täielikud kliimaeitajad. Nad ise ka ei usu oma aastaks 2100 tehtud prognoose.
See on agara “looduskatsetegevuse” äraspidine tagajärg. Kui sul on näiteks mingi maalapp, millele sa praegusel hetkel rakendust ei leia, siis jumala eest ei tohi seal mingit Loodust vohama lasta. Iga puuhakatis tuleb juba väiksest peast igaks juhuks maha trampida. Sest kui sa oled hooletu ja lased nad juba 8cm jämeduseks kasvada, siis see maatükk ei ole enam sinu oma. Mingi tädi või onu võib otsustada, et nüüd on see Avaliku Huviga Puhkemets.
Aga kui sa oled hoolas, siis pole loodust, pole probleemi.
Ma olen aru saanud, et kõrgendatud avaliku huviga ehk nn. KAH-alad on osa riigi omanduses olevatest metsadest ning neid alasid määrab RMK ja erametsadel pole kõige sellega miskit pistmist.
Ma ei räägi metsadest metsamaa mõistes, vaid lagedast maast, millel võivad kasvama hakata puud. Kui nad on juba rinnaskõrguselt 8 cm, siis nende maha võtmiseks on vaja luba, mida võidakse mitte anda. Kui need enne seda maha tampida, siis pole probleemi, kui edaspidi midagi toimetada tahad omal krundil.
Ja kui leiad oma pensionisambaks ostetud metsas lendorava, siis tundub mõistlik olevat see sealsamas oma valgete käekestega ära kägistada, enne kui looduskaitsjad haisu ninna saavad.
Ehk siis poleks looduskaitsjaid, poleks probleemi. Kellelgi ei tõmbuks käsi rusikasse. Puud võiksid krundil rahumeeles kasvada kuni nad ei sega. Võib-olla ei hakkagi segama. Lendorava nägemine oma metsas oleks tore sündmus, mitte pistoda kõhtu.
Jummala õige. Näed merikotkast - hoia suu kinni. Kolivad nahkhiired sulle kuuri talvitama - likvideeri ära, enne kui teada saadakse. Sama lugu käpaliste vm kaitsealuste asjadega. Sest muidu ei jaksa seda jama pärast ära süüa.
…maksab riik sulle I kategooria kaitsealuse liigi sihtkaitsevööndi eest kompensatsiooni €160/ha/a.
Lendorav eelistab haavaenamusega puistuid, kus teeb oma pesa vanade haabade õõnsustesse. Haavaenamusega puistu aastane juurdekasv võib olla 9 tm/ha/a, aga arvestades, et vanemaealistes haavikutes, kus too elukas pesitsuspaiga saab leida on suur osa haabadest tüvemädaniku poolt kahjustatud ja seest õõnsad, võib parimalgi juhul õnnestuda realiseerida sellest kaks kolmandikku.
Haavapaberipuidu viimane (aprill) hind Erametsaliidu lehelt on €44,26/tm ja lageraie ülestöötamiskulu 18~20 €/tm. See teeb puiduliseks juurdekasvutuluks €157,56/tm/ha/a.
Täiega äge ju, kui riik plekib kinni rohkem kui puidust saaksid, ise lillegi liigutama ei pea ja mets jääb ka veel tagatipuks alles. Mine või Alutaguselt lendorava sitta korjama ja oma metsa looduskaitsjate peibutuseks maha pudistama.
Kui sa seda muidu läbi ei hammusta, siis võta sademete ja keskmiste temperatuuride kaart kõrvale. Ma pakuks, et Eestis sademete samaks jäädes, aga temperatuuri tõusuga 9,5C peale aasta keskmisena, võiks olla see murdepunkt olla. Muuseas, Eestis on juba kohati sellist asja esinenud.
