Arvad Varrost liiga palju. Mitte just iga kirjatükk ei kirjutata Eesti poliitikute poolt Varrole ära panemiseks.
Peale Gruusia sõda tahtis reformierakond Venemaaga viisavabadust ka teha.
2 Likes
MKM: tarbijakindluse uuringute edasine läbiviija selgub aasta lõpus
Lahendus on lihtne - tuleb leida asutus, mis hakkab asju ilustama. Üks variant oleks see, et uuringuid hakkab läbi viima Ligi isiklikult, sest ainult tema mõistab majandust.
4 Likes
Ligi ei tea majandusest sittagi. (c) Oleg Gross
2 Likes
Ligi teeb väga olulist tööd panustades reformierakonna reitingu alanemisse.
No kui nii ei olnud , siis jäi sinu mõte siin väga segaseks:
marker
Kui keegi saab sinu arust hakkama rumalusega, siis on kõige targem tegu seda järgi teha??
küll see reiting jälle nagu nalja üles tõuseb 30+ protsendi peale ja e-valimised selle ka 2027.a. vormistavad.
Kahju ainult, et presidendivalimised on juba järgmisel aastal ja Refil tuleb ikka liitlasi otsida et oma jope presidendiks saaks.
Kena oleks vaadata kuidas Valdo Randpere Eesti presidendiks tehakse
Temal on Eesti ees suured teened. Päris tõsiselt, mitte igaüks ei ole laulnud nii ilusat eestikeelset laulu kui Väljas on veebruar… kadunud Urmas Alenderiga kahasse ja Viivi Luige sõnad seal siis …
See oli küll väga ammu kuid on rohkem kui eimidagi .
2 Likes
Huvitav on märkida et Eesti majanduskasv läks päevapealt plussi, kui hr Raudsepp lahkus Konjunktuuriinstituudist. Äkki oleks pidanud ta juba varem linnapeaks tegema.
5 Likes
Prioriteedid on paigas.
Riik kinnitas LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava
7 Likes
Nartsissismi arengukava koos riigi poolt tasuta kastreerimise ja sandistamisega. “Teaduspõhine lähenemine”.
4 Likes
Reformierakond on millegipärast kategooriliselt vastu lasteaedade tasuta olemisele. Alles olid kommentaarid Tallinna vastava plaani kohta (mille eest nad paar kuud tagasi just võitlesid) ja nüüd see:
7 Likes
Uudise teks küll räägib vastuseisust tasuta lasteaiakohtade riiklikule kehtestamisele.
Lasteaed on Eestis sisuliselt eelhariduse osa.
Arusaamatu, et reformierakond kes Tallinnas on tasuta lasteaia poolt, riigitasandil võitleb sellele vastu. Aga ehk oodatakse riigikogu valimisi, et mõni kuu enne ära teha?
2 Likes
Kool on kohustuslik. Lasteaed ei ole kohustuslik. See on kooli ja laisteaia erinevus, kui haridusteed jälgida.
Lasteaedades on isegi arvestatud sellega, et kõik kohad pole iga päev täis. Pigem on iga päev ikka mõni laps puudu.
Õige - kõrgharidus tuleb ka tasuliseks teha.
4 Likes
Olekski õige. Riik peaks maksma vaid gümnaasiumihariduse eest( kes gümnaasiumiks üldse kõlbab, iga laps ei kvalifitseeru isegi selleks ) ja siis ka kutsehariduse eest kui see noor soovib mingit lihtsamat eriala omandada, mille jaoks pole magistri või doktorikraadi vaja.
Kõik mis üle selle on noore enda pingutus ja raha on õppimise ajaks võimalik laenata .
1 Like
On riigi kõrgkoolid ja era kõrgkoolid, sellega on kõik öeldud. Riik on loonud endale asutused, kus koolitab enda toimimiseks vajalikke spetsialiste, ilma õppemaksuta. Sellega loob konkurentsi inimeste seas, kes sinna soovivad õppima asuda. Konkurentsist läbi ei löönud, siis kas mine kutsekooli või võta laenu ja õpi erakoolis.
2 Likes
Kuulan just pikemat Neivelti intervjuud ja seal lõpu osas oli hea pirn.
Tal nimelt üks väga tuntud tuttav tuli mõttele, et äkki peaks minema “hullu” arsti juurde ja kas saaks tõendi, et ma olen siiski normaalne
Vaatad, kuulad, mõtled…ja täitsa tundub tänases riigi poolt toodetavas p3rvo/bürokraatia/elu ülereguleerimise maailmas vajalik tõend olevat.
4 Likes
Sellega võib tal keeruliseks minna kui küsitakse:
Mitu sugu on olemas?
Kas lapsi saavad ainult naised?
Kas migrandid lahendasid Euroopa demograafilised probleemid?
Kas kulude kasv on tegelikkuses hoopis kärpimine?
Kas riigi doteeritud elekter on soodsam doteerimata (sama hinna juures) elektrist?
Kas Euroopa tehaste Aasiasse viies pääsetakse kliimasoojenemine?
Jne
5 Likes
Maris Lauri reaalsusest irdunud postitus FBs. Tema on veendunud - valija ütles, et ei soovi kastirattureid linna juhtima. Häältesaak näitab, et soovi ka endist Hansapanga analüütikut.
Koalitsioonileppest ehk mida tegelikult Eesti pealinna elanikud tahtsid?
Olen veendunud, et enamik tallinlasi tahtis ja tahab praegugi kaasaegset ja peresõbralikku linna. Sellist linna, kus laps, täiskasvanu ja eakas linnakodanik saab turvaliselt üle tee. Kus vanaema jõuab ühistranspordiga kiiresti perearsti juurde. Kus ema või isa ei pea mõtlema soolatud lumesopas rühkides, et kuidas ta oma vankriga koju saab.
See tähendab investeeringuid tänavatesse ja tehnoloogiasse. Turvalisi ülekäiguradu ja eraldatud liikluskoridore Mustamäel, Nõmmel ja teisteski linnaosades. Trammi, mis võimaldaks sõita koos lapsega Koplist Lasnamäele vähema kui 30 minutiga. Rohkem rohelust ja kaasaegseid linnaruumilahendusi, mida saab näha näiteks Vana-Kalamaja tänaval, aga veel mitmes muus kohas Tallinnas.
Linlased tahtsid kvaliteetset kodulähedast eestikeelset haridusvõrku, kuid saavad ei-tea-mida. Hariduspeatükist ei selgu, kuidas tagatakse, et üleminek eestikeelsele õppele oleks kooskõlas põhiseaduse põhimõtetega alates võrdsest kohtlemisest ja lõpetades õigusega saada eestikeelset haridust. Koalitsioonileppe haridusosa teksti hämast ja vastuolulisusest on võimatu välja lugeda, kas eesmärk on päriselt tugev eestikeelne kool või maskeeritakse hämaga midagi muud.
On veel üks valdkond, kus sõnavaht lokkab nagu Lusitaania teetigu pealinna aedades. See on raha jagamine ilma ühegi selgituseta, kust raha tuleb. Igasuguseid toetusi tõstetakse, lisatakse uusi, kuid pole ühtegi tõsiseltvõetavat selgitust, kuidas neid nelja aasta jooksul püsivalt rahastada.
Riigikogu valimiste eelselt lubatakse pealinnas laiendada ka oluliselt toetuste saajate ringi ja mahtu. Kuid isegi Tallinnal tuleb selleks kõigeks ju kuskilt raha leida. Ühekordsete kulutuste ära jätmine ei saa olla püsikulutuste rahastamise allikas. Muidugi, kui just ei olegi nii mõeldud, et lubame enne Riigikogu valimisi ning pärast vaatame, mis saab. Minu ja Reformierakonna seisukoht on, et peredele peab pakkuma vajaduspõhist tuge, aga see peab kestma ka pärast valimisi. Toetustel peab olema selge ja aus katteallikas, mitte loosungid, mille arve antakse aastaid hiljem meie lastele ja lastelastele.
Lõpetuseks. Tallinna valijatele jäeti kampaanias mulje, et Isamaa linnapeakandidaat on Urmas Reinsalu ja ta seisab selle eest, et Keskerakond ei naaseks Tallinnas võimule. Nüüd on aga mõlemat lubadust murtud.
Küsimus ei ole Peeter Raudsepas isiklikult, vaid selles, et linna juhtima asub inimene, kellel ei ole tallinlastelt saadud mandaati. Tallinlastel polnud aimugi, et Isamaa võiks käituda teisiti ja tuua linnapeaks valimisi vältinud isiku. Valijate mandaat saadakse just valimistel, mitte mõne instituudi või portaali veebiküsitluses. Praegune protsess õõnestab usaldust ja tugevdab tunnet, et otsuseid tehakse hämaras tagatoas, mitte valijate silme all.