Küsitavat osa oli muidugi ka, aga mitte 3,2 miljardit.
"Draax"
Selle 3,2 miljardi jutu võiks tegelikult ära lõpetada. Kui ma ei eksi, siis see nimekiri korra käis juba siit teemast läbi ja suurem hulk nendest toetustest tundusid täitsa arusaadavad ja mõistetavad. Võiks isegi öelda, et mõnel teisel kujul meediast läbi käinud. No näiteks needsamad teatrite tegevustoetused jms.
Küsitavat osa oli muidugi ka, aga mitte 3,2 miljardit.
Aga vat ei lõpeta, pigem tõmbame üksipulgi laiali kuhu need viimsed kui eurod läbi mtü de jõuavad?
"tulu""anoogen""Draax"
Ma olen kogu aeg rääkinud, et valija tahab suuri toetusi, suurepäraseid avalikke teenuseid ja madalaid makse :)
Selle peale riigiametnikud ei tule ise, äkki on soov , et RE toiduahel läbi MTÜde kõike ära ei varastaks?
neid "juuri" juba läbi ei raiu
3,2 miljardit = 3200 inimest saab 1.000.000 või siis
32.000 inimest saab 100.000
riigi nisa otsas olles iga aasta 100.000 saada, selle nimel ollakse kõigeks valmis ja selliseid on kümneid tuhandeid
ja hullemaks veel läheb
Tuleva aasta 18,2 miljardi euro suurustest kuludest on suurim osa ehk 10,11 miljardit eurot eraldised juriidilistele isikutele, füüsilistele isikutele makstavad toetused on 4,33 miljardit.
"Mõtlesime välja" tegevuspõhise eelarve, siis on lihtsam sinna sisse ära peita tegelikke kasusaajaid, neid kõiki MTÜ ja kodanikeühiskondasid, kes riigile teenust osutavad....loe istuvad riigi nisa otsas.
Nende reformierakonna aastatega on ee vähkkasvaja juba nii suureks ja kontrollimatuks muutunud, et selle edasiseks toitmiseks peame kogu ühiskonda kottima igaaastaste lõpmatute maksutõusudega.
Paar näidet
Haridus- ja Teadurministeerium
hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -42,6 miljonit
võrdsete võimaluste tagamine hariduses -59,7 miljonit
õppe seostamine tööturu vajadustega -40,4 miljonit
Justiitsministeerium
konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine -12,8 miljonit
Kliimaministeerium
kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -14,6 miljonit
rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine -16,5 miljonit
Regionaal-ja põllumajandusministeerium
regionaal- ja maaelu poliitika kujundamine ja rakendamine -152,3 miljonit, see on ikka müstika, milleks küll seda raha kulutatakse? Selleks, et ka need viimased friigid, kes ikka veel maal elavad lõpuks maalt linnadesse koliks.....jne
avastamisrõõmu
https://www.err.ee/1609470829/loe-taismahus-2025-aasta-riigieelarve
"Sekeldaja"
Michal: Perel on head šansid saada erakonna Tallinna linnapeakandidaadiks
Ohjah, nende poiste "pikk pink" on viimasel ajal pigem tabureti mõõtu kui ikka selliseid otsuseid tegema peab...
Mis teie arvate, mis järelduseni jõuti? Kuigi meil on sotsiaalmeedias palju bote, trolle ja lihtsalt ullikesi, kes arvavad, et vabaduse on meil iseenesestmõistetav ja selle nimel ei peagi panustama, siis õnneks valitsus arvab siiski teisiti. Pevkur küll ei täpsustanud ajaperioodi, kuid 2019.-2022. aastatel jäi kaitse-eelarve vahemikku 585-772 miljonit eurot. 2026. aastaks on kaitse-eelarveks planeeritud 1,631 miljardit eurot. See tähendab, et 2026. aastaks panustatakse kaitse-eelarvesse aastas ligikaudu 1 miljardit eurot rohkem kui enne täiemahulise sõja algust Ukrainas.
Mis me oleme kurja teinud?
"ziff""Sekeldaja"
Michal: Perel on head šansid saada erakonna Tallinna linnapeakandidaadiks
Ohjah, nende poiste "pikk pink" on viimasel ajal pigem tabureti mõõtu kui ikka selliseid otsuseid tegema peab...
Räägib niimõndagi Michalist ja kogu bandest.
Kuidas Eestist Kreeka tehti...
Statistikaameti andmeil oli Eesti elanike keskmine brutopalk teises kvartalis 2007 eurot kuus, mis on 2021. aasta teise kvartali keskmise palgaga võrreldes 20 protsenti kõrgem. Mediaanpalk kasvas Eestis samal ajal 21 protsenti, 1641 euroni, mis on samas suurusjärgus kolme aasta taguse keskmise palgaga. Mediaanpalk tähendab, et poolte elanike palgad on sellest väiksemad, poolte palgad aga suuremad.
Keskmine vanaduspension on kasvanud samal ajal kaks korda kiiremini – 42 protsenti, 781,3 euroni kuus.
„2011. aastal liideti Eesti Haigekassa pangakontod riigikassa kontsernikontoga ning 2012. aastal tehti sama töötukassa pangakontodega. Töötukassa ning haigekassa rahast sai riigi igapäevaste kulutuste rahakoti ehk riigi likviidsete finantsvarade osa. Iseenesest oli see mõistlik samm, mis võimaldab paindlikumalt juhtida riigi rahavoogusid ja hoida kokku finantskulusid.
Samas ei muudetud raha sihtotstarvet ning raha jäi jätkuvalt töötukassa ja haigekassa omaks. Nii sai 2012. aasta lõpus likviidsusreservi mahuks 1,1 miljardit eurot, millest 306 miljonit oli keskvalitsuse enda vaba raha ning ülejäänud 800 miljonit oli töötukassa, haigekassa, välistoetuste ning riigile kuuluvate sihtasutuste raha.
Praeguseks ei ole sellest väga palju järele jäänud. Keskvalitsuse enda vaba raha sai likviidsusreservis otsa juba 2015. aasta novembris, sellest ajast peale on riigi jooksvaid kulusid makstud peamiselt töötukassa rahast. Likviidsusreservis oli kolm kuud tagasi ehk 2018. aasta lõpus 677 miljonit eurot ning mis kõige olulisem - selle sees on 1,3 miljardit töötukassa, haigekassa jt eespool viidatud institutsioonide raha.
Kuna maakera sees ei saa olla sellest suuremat maakera, tähendab see seda, et keskvalitsus on riigi igapäevaste maksete tegemiseks kasutanud ära kogu oma raha ja lisaks ca 643 miljonit eurot haigekassa, töötukassa jt reserve ning ka alles olev likviidsusreserv põhineb samade asutuste rahal," kirjutas ta.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/85680063/graafik-riigi-reservid-kahanesid-jarsult-roivase-ajal
Lihtsalt, et teil meelest ära ei läheks:
" Robert Närska on rääkinud episoodist 1988. aasta 2. veebruarist, kui Andrus Ansipit pidas tema sõnul paremaks koerad varem lahti lasta, et karistada Tartu rahu tähistanud meeleavaldajaid. Tolleaegne kommunist Robert Närska ütles, et ta vaatas aknast, kuidas miilitsad noori meeleavaldajaid koertega taga ajasid. Tema juurde tulnud Ansip olevat arvustanud miilitsa tegevust, öeldes, et koerad oleks juba varem tulnud demonstrantide peale lahti lasta. “Sest see, keda koer korra näksinud on, see enam tänavale ei tule. Need on täpselt Ansipi sõnad,” väitis Närska.
Veel Ansipi CV-st: Ta oli roodukomandöri asetäitja poliitalal (politruk/zampolit; ideoloogiaohvitseri ametikoht kuulus KGB alla ja olid tihedalt seotud eriosakonnaga); arvati reservi vanemleitnandina.
Õpingute ajal Tartu Riiklikus Ülikoolis valiti Ansip 1974 keemiaosakonna komsomolibüroo liikmeks ja ülikooli komsomolikomitee liikmeks, 1975 hiljem ülikooli komsomolikomitee organisatsioonilise töö sektori juhatajaks, 1977 keemiaosakonna komsomolibüroo sekretäriks. Aastal 1978 astus EKP-sse.
Aastal 1979 valiti ta ülikooli töötajana keemia osakonna parteibüroo sekretäri asetäitjaks organisatsioonilise töö alal.
Ajateenistuse ajal oli ta väeosa komsomolikomitee ja parteibüroo liige. Aastast 1985 oli ta palgaline parteifunktsionär. Ta asus tööle EKP Tartu Rajoonikomitee tööstus- ja transpordiosakonna instruktorina. Samuti oli ta kultuuritöötajate ametiühingu Tartu rajoonikomitee esimehe asetäitja, Karskusühingu EKP Tartu Rajoonikomitee algorganisatsiooni esimees ja Tartu rajooni seltsimehelike kohtute ühiskondliku nõukogu liige. Aastatel 1987–1989 oli ta EKP Tartu Rajoonikomitee organiseerimisosakonna juhataja.
- novembril 1988 toimus EKP Tartu rajooni kommunistide konverents, kus ta valiti rajoonikomitee liikmeks. Samal päeval toimus rajoonikomitee pleenum, kus oli esitatud tema kandidatuur rajoonikomitee II sekretäri (ideoloogiasekretäri) ametikohale. Tema kandidatuur ei läinud läbi. Teised kommunistid süüdistasid teda liiga vanameelses poliitikas. Tartu täitevkomitee esimees Robert Närska nimetas Ansipit koguni “poliitiliseks prostituudiks”.
Ansip oli protokollija rollis, sellel teaduskonna parteibürool, kui keemiateaduskond heitis välja vastupanuvõitleja Jüri Kuke.
Kaks päeva hiljem kogunes keemiaosakonna parteialgorganisatsioon kell 16 TRÜ keemiahoone ruumis nr 148.
Päevakorra kolmanda punktina oli uuesti arutusel Jüri Kuke personaalküsimus. Koosolekut juhatas Kuke oponent, parteibüroo sekretär Mari-Liis Allsalu, protokollis Andrus Ansip.
- novembril 1978 protokollis Ansip: “Üldkoosolek, kuulanud ära informatsiooni Jüri Kuke personaalküsimuse kohta, otsustas ühehäälselt (poolt 17, vastu 0), lugeda Jüri Alberti p. Kukk väljalangenuks NLKP ridadest, kui parteiga tegelikult sidemed kaotanu (NLKP põhikirja punkt 8 järgi). Sm Kukk personaalküsimuse arutamise juures ei viibinud, ehkki koosoleku toimumise aeg ja koht olid J. Kukele teatavaks tehtud kirjalikult,”"
Offf, rahval ei püsi midagi meeles. Kui järjekordne kommunist sureb, siis korraldatakse riiklikud matused, mille kestvus meenutab kassipulma ja iga kommunist peab meedia vahendusel monoloogi sellest kuidas kadunuke oli tegelikult Eesti patrioot ja tegelikult vabadusvõitleja. Seda sai hiljuti näha ja ausalt öeldes ajas ikka retsilt öökima see vaatepilt, aga midagi ei ole teha, rahvas on selline nagu ta on.
https://elu24.postimees.ee/8165002/elu25-indrek-tarand-kaks-kohtumist-arnold-ruutliga
Viimasel ajal on Ansip ka kiibieksperdina sõna võtnud:D
“Allapoole ta vaevalt läheb,” kommenteeris Ansip näiteks Inteli aktsia tulevikupotentsiaali. 27.02.24, 11:58
Ma juba ehmatasin ära, et mis ajast Ansip jälle Europarlamend liige on, kas nad tegid talle ühe personaalse koha sinna juurde või ? . Kuid artikkel on peaaegu aasta vana
Nüüd tahetakse endine Eestimaa Kommunistliku Partei Tartu Rajoonikomitee organiseerimisosakonna juhataja sokutada Tartu aukodanikuks.
2.veebruaril 1988 vaatasid tähtsad kommunistid rajoonikomitee aknast kuidas miilits ajas verekoertega tänaval taga noori Eesti-meelseid meeleavaldajaid, kes olid korraldanud Tartu rahu aastapäeva puhul demonstratsiooni. Ansip ütles teisele kommunistile Robert Närskale, et miilitsad teevad kõike valesti, koerad oleks tulnud juba varem lahti lasta . “Sest see, keda koer korra näksinud on, see enam tänavale ei tule " Sellest ajast sai Ansip rahva seas hüüdnime Näksip.
Tartus said nüüd mittekommunistid autasustamiseks otsa, nüüd tuleb kommusid autasustama hakata