Kõige olulisem ning elementaarsem, mida raffas tegelikult võiks tahta ja mida väljagi ei ole pakutud, oleks see, et lõpuks ka stop'i ja stop limit'i käima saaks.
teremere: miks sa arvad, et aktsiate lühikeseks müümine ilma marginita on tasuta lõuna?
Kahjuks oli küsitlusel igalühel ainult üks hääl, nii, et raske on öelda, mida EI taheta.
tonno,
...arvan sellepärast,et tasuta lõunaid ei pidavat olemas olema.Et ilma marginita aktsiate lühikeseks müümist olemas ei ole,on enam-vähem kindel.Kui sa just ei tea kedagi,kes aktsiaid tasuta välja laenab?
:-)
...arvan sellepärast,et tasuta lõunaid ei pidavat olemas olema.Et ilma marginita aktsiate lühikeseks müümist olemas ei ole,on enam-vähem kindel.Kui sa just ei tea kedagi,kes aktsiaid tasuta välja laenab?
:-)
Enamus "aktsiate lühikeseks müümist" käib just nimelt ilma marginita forward turul institutsioonide vahel kes ei pea ükteisele tagatist panema.
Aegajalt laenatakse aktsiaid tasuta välja, kuid aktsiate laenamise intress ei oma küll mingit seost marginiga. Margin on tagatis, mis on mingi protsent tehingu aluseks olevate aktsiate väärtusest. See millisena hindab sinu krediidiriski tehingu vastaspool ja palju ta sult tagatist tahab ei muuda kuidagi tehingu olemust ja sinu riski aktsiate lühikeseks müümisel.
Või arvad sa, et sinu risk on piiratud ainult tagatise suurusega? Ehk kui su sõber veab sinuga kihla NDX taseme peale kuu aja pärast ilma sult tagatist võtmata on ta sulle kinkinud tasuta lõuna, sest kaotuse korral ei kavatse sa niikuinii maksta?
Aegajalt laenatakse aktsiaid tasuta välja, kuid aktsiate laenamise intress ei oma küll mingit seost marginiga. Margin on tagatis, mis on mingi protsent tehingu aluseks olevate aktsiate väärtusest. See millisena hindab sinu krediidiriski tehingu vastaspool ja palju ta sult tagatist tahab ei muuda kuidagi tehingu olemust ja sinu riski aktsiate lühikeseks müümisel.
Või arvad sa, et sinu risk on piiratud ainult tagatise suurusega? Ehk kui su sõber veab sinuga kihla NDX taseme peale kuu aja pärast ilma sult tagatist võtmata on ta sulle kinkinud tasuta lõuna, sest kaotuse korral ei kavatse sa niikuinii maksta?
olles asjaga pisut kokku puutunud peaks ütlema, et üldiselt aktsiate laenamisel pannakse siiski tagatis, institutsioonide vahel näiteks madala riskiga võlakirjad või ka raha, mis katavad laenatavate aktsiate väärtuse 100%.
Margin selles mõttes on mingi üleväärtus, mida nõutakse madalama krediidiriskiga vastaspoolelt. Lühikeseks müümise mõttes näeks see välja nii, et kui marginit ei ole, saab müügist laekuva summa mitte müüja vaid laenaja ehk tagatis on 100% müüdud aktsiate väärtusest ja margini nõudmisel korral oleks tagatis näit 120 või 140%, millest siis madalama krediidiriskiga osapool paneb tagatiseks vastavalt 20 või 40% ehk margini. Selline "marginita" laenamine, muidugi tähendab, et kui väärtus muutub üle mingi piiri näit 95-105% siis tagatisi muudetakse selliselt, et kummalgi - välja- ega sisselaenajal pole krediidiriski.
Laenu intress on tavaliselt seotud alloleva valuuta intressiga - institutsioonide vahel likviidsetel turgudel on need suurusjärgus Libor +/- 0.15-0.35% ja kui on "hot stock", milles kõik tahaksid lühikeseks minna võib sisselaenaja maksta ekstra kuni 1-2% aastas, kõik see toimub selliselt muidugi likviidsetel turgudel, kus pensionifondide pikaajlised positsioonid tekitavad piisava aktsiate varu ja eksisteerib ka piisav arv vahendajaid, kes tagavad hinnakonkurentsi.
NDX näide tonnolt pole päris korrektne, sest võibolla ei tahaks ka sõber maksta juhul kui tema kaotab:-) ehk antud juhul peaksid mõlemad pooled üksteist kas usaldama, kuna neil mõlemal on krediidirisk või andma kihlveosumma kellelegi kolmandale, kes garanteerib, et see võitjale välja makstakse.
Margin selles mõttes on mingi üleväärtus, mida nõutakse madalama krediidiriskiga vastaspoolelt. Lühikeseks müümise mõttes näeks see välja nii, et kui marginit ei ole, saab müügist laekuva summa mitte müüja vaid laenaja ehk tagatis on 100% müüdud aktsiate väärtusest ja margini nõudmisel korral oleks tagatis näit 120 või 140%, millest siis madalama krediidiriskiga osapool paneb tagatiseks vastavalt 20 või 40% ehk margini. Selline "marginita" laenamine, muidugi tähendab, et kui väärtus muutub üle mingi piiri näit 95-105% siis tagatisi muudetakse selliselt, et kummalgi - välja- ega sisselaenajal pole krediidiriski.
Laenu intress on tavaliselt seotud alloleva valuuta intressiga - institutsioonide vahel likviidsetel turgudel on need suurusjärgus Libor +/- 0.15-0.35% ja kui on "hot stock", milles kõik tahaksid lühikeseks minna võib sisselaenaja maksta ekstra kuni 1-2% aastas, kõik see toimub selliselt muidugi likviidsetel turgudel, kus pensionifondide pikaajlised positsioonid tekitavad piisava aktsiate varu ja eksisteerib ka piisav arv vahendajaid, kes tagavad hinnakonkurentsi.
NDX näide tonnolt pole päris korrektne, sest võibolla ei tahaks ka sõber maksta juhul kui tema kaotab:-) ehk antud juhul peaksid mõlemad pooled üksteist kas usaldama, kuna neil mõlemal on krediidirisk või andma kihlveosumma kellelegi kolmandale, kes garanteerib, et see võitjale välja makstakse.
yaak, aktsiate laenamise puhul on loomulikult krediidirisk oluliselt suurem ühel vastaspoolel kui forwardi puhul ja selletõttu ka pannakse tihemini tagatist kui lihtsalt forwardi puhul.
Aga NDX näide on 100% korrektne, sest juhul kui teremere oma sõbrale igal juhul maksta ei kavatse on see talle tasuta lõuna isegi juhul kui tõenäosus, et sõber maksab on ka minimaalne. Sest kui teremere võidab ei saa sõber kunagi teada, et ta tahtis cheatida:)
Tegelikult kogu mu point ongi see, et lihtsalt mind häirib see väikeinvestori mõttemall, et tehes institutsiooniga tulevikutehingut on tema risk ainult tagatise suurune, ehk täiesti ilma tagatiseta forward on tasuta lõuna ja kui võimalik kusagil petta institutsiooni ja usaldust kuritarvitada siis tuleb seda teha.
Selles suhtes jagad sa kindlasti mu arvamust, yaak:)
Aga NDX näide on 100% korrektne, sest juhul kui teremere oma sõbrale igal juhul maksta ei kavatse on see talle tasuta lõuna isegi juhul kui tõenäosus, et sõber maksab on ka minimaalne. Sest kui teremere võidab ei saa sõber kunagi teada, et ta tahtis cheatida:)
Tegelikult kogu mu point ongi see, et lihtsalt mind häirib see väikeinvestori mõttemall, et tehes institutsiooniga tulevikutehingut on tema risk ainult tagatise suurune, ehk täiesti ilma tagatiseta forward on tasuta lõuna ja kui võimalik kusagil petta institutsiooni ja usaldust kuritarvitada siis tuleb seda teha.
Selles suhtes jagad sa kindlasti mu arvamust, yaak:)
Hea et lõpuks ka uuriti mida rahvas taga ajab! Aga ikkagi jääb siin mail kõik ajast maha, neid teenuseid oleks juba hädasti varem vaja läinud.
Kasvõi siis kui Nasdaq alles 3000 näitas...
Muidugi võib ju õelda, et võib tehinguid teha mõne välisbrokeri juuresaga siis ei oleksi LHV ju mingeid kliente. Nii et tulevikus loodaks ikka ajakohaseid teenuseid saada, sest tõesti ega rahvas ka loll pole ja vastu turgu tehinguid ei tee ainult selleks,et teenustasu Teile maksta.
Kasvõi siis kui Nasdaq alles 3000 näitas...
Muidugi võib ju õelda, et võib tehinguid teha mõne välisbrokeri juuresaga siis ei oleksi LHV ju mingeid kliente. Nii et tulevikus loodaks ikka ajakohaseid teenuseid saada, sest tõesti ega rahvas ka loll pole ja vastu turgu tehinguid ei tee ainult selleks,et teenustasu Teile maksta.
tonno: 100% nõus - ei taibanud kohe su näite mõtet.
Ainuke millele julgeks vastu väita on, et enamus lühikeseks müümisest tehakse siiski mitte läbi forwardite vaid aktsialaenude arvelt.
Ainuke millele julgeks vastu väita on, et enamus lühikeseks müümisest tehakse siiski mitte läbi forwardite vaid aktsialaenude arvelt.
tonno,
mida sa siin nüüd tõestada oled püüdnud?.
..et Enamus "aktsiate lühikeseks müümist" käib just nimelt ilma marginita forward turul institutsioonide vahel kes ei pea ükteisele tagatist panema.
:-D
ahhaa,ei oleks osanud arvata,et siinsed 'LHV Directi sõbrad pisikesest küsitlusest' on institutsionaalsed investorid,kellest 32.08% soovivad aktsiaid lühikeseks müüa ning 2.83% soovivad marginaaltehingud....23.58% soovib tehingud optsioonidega ehk osaleda foward turul...
noo-jahh,siis on hoopis teine lugu.Loomulikult pole korraliku lepingu puhul vaja institutsionaalsel investoril mingit eraldi tagatist aktsiate laenamiseks.Sest iga firma vastutab ju kohustuste eest kogu aktsiakapitaliga?Või mis?
Fowardi puhul aga,on tegemist ju teistsuguse lepinguga,kus kohustus on teiselpool,-kohas... aktsiate laenamisegas võrreldes.Või mis?:-D
seda NDX lugu pead aga selgemini seletama,sellest ei saanud ma küll mitte midagi aru!(a la...kui võimalik kusagil petta institutsiooni ja usaldust kuritarvitada...)...what the f...?:-D Ja yaak on veel nõus sinuga?Nüüd olen ma küll millestki ilma jäänud...?
:-D
mida sa siin nüüd tõestada oled püüdnud?.
..et Enamus "aktsiate lühikeseks müümist" käib just nimelt ilma marginita forward turul institutsioonide vahel kes ei pea ükteisele tagatist panema.
:-D
ahhaa,ei oleks osanud arvata,et siinsed 'LHV Directi sõbrad pisikesest küsitlusest' on institutsionaalsed investorid,kellest 32.08% soovivad aktsiaid lühikeseks müüa ning 2.83% soovivad marginaaltehingud....23.58% soovib tehingud optsioonidega ehk osaleda foward turul...
noo-jahh,siis on hoopis teine lugu.Loomulikult pole korraliku lepingu puhul vaja institutsionaalsel investoril mingit eraldi tagatist aktsiate laenamiseks.Sest iga firma vastutab ju kohustuste eest kogu aktsiakapitaliga?Või mis?
Fowardi puhul aga,on tegemist ju teistsuguse lepinguga,kus kohustus on teiselpool,-kohas... aktsiate laenamisegas võrreldes.Või mis?:-D
seda NDX lugu pead aga selgemini seletama,sellest ei saanud ma küll mitte midagi aru!(a la...kui võimalik kusagil petta institutsiooni ja usaldust kuritarvitada...)...what the f...?:-D Ja yaak on veel nõus sinuga?Nüüd olen ma küll millestki ilma jäänud...?
:-D
for-ward,for-ward,forward...jahh,nüüd sai ka selle sõna taipimine selgeks,thanx guys...
:-)
:-)
teremere: mõte lihtne kui tehingutes on peamine eesmärk lepingute (ka suuliste) puudumist või puudujääke kasutades vastaspoolelel tünga teha - siis on muidugi tegemist tasuta lõunaga.
Siin pole kihlvedu vajagi, näiteks lepime kokku, et kui sa teed mulle täna 100 eek eest lõuna saad homme 500 eest õhtusöögi - ja ongi tasuta lõuna, kuna õhtusööki näed nagu oma kõrvu.
Siin pole kihlvedu vajagi, näiteks lepime kokku, et kui sa teed mulle täna 100 eek eest lõuna saad homme 500 eest õhtusöögi - ja ongi tasuta lõuna, kuna õhtusööki näed nagu oma kõrvu.
Nagu Sa, teremere, isegi aru said, on LHVD-l 3 institutsionaalset insvestorit, kes kõik soovivad marginaaltehinguid teha :-D (Nad on ju seni millestki ilma jäänud?)
Ja veel tahaks pahandada, et mis õigusega olen mina ainult optsioonipooldajate kastis? Tahaks kuuluda kõikidesse teistesse kastidesse va. marginaaltehingud, mis ilmselt pole minu jaoks ("mina kardan niisuguseid asju").
Ja veel tahaks pahandada, et mis õigusega olen mina ainult optsioonipooldajate kastis? Tahaks kuuluda kõikidesse teistesse kastidesse va. marginaaltehingud, mis ilmselt pole minu jaoks ("mina kardan niisuguseid asju").
yaak,
Ahhaa,ei oleks osanud arvata,et siin v00rumis tuleb kõigele lisaks veel seletama hakata,mis asi on 'tasuta lõuna'.
Tasuta lõunaid ei ole olemas,sest keegi peab ju lõuna eest alati maksma.Selles on nagu see ütlemise mõte...
nii et tasuta lõunaga siiski tolle 'ja ongi tasuta lõuna, kuna õhtusööki näed nagu oma kõrvu' näite puhul tegemist ei ole.Lõuna on ju kinni makstud,kuidas see siis tasuta saab olla?
...selles mõttes,et keegi sai lõuna kuskil tasuta,vaeste supiköögis näituseks,...või kuritarvitas usaldust ning...
...sellel siiski ütlemisega:'there is no free lunches' siiski jahh,midagi tegemist ei ole.
Nii et jahh,pean siiski nii sulle kui ka tonnole pettumuse,vist, valmistama.Kuigi tundub,et olete mõlemad kodus tasuta lõunate asjus,kus 'tasuta lõuna' on 'kui võimalik kusagil petta institutsiooni ja usaldust kuritarvitada siis tuleb seda teha.'
Olen ka ise kokku puutunud niisuguse arusaamaga 'tasuta lõunast' institutsioonis,mille juhatuse liige olen...ja kui juba läks siin lobisemiseks siis...
..siis jahh,see tasuta lõuna a la tonno&yaak,läks õnnetule saajale,õigemini võtjale, lõpp-kokkuvõttes väga-väga kalliks maksma.
ahhoi Madagaskar,
margini peal lühiksesks müümine on siiski vähem kardetav tegevus kui otsekohe put-ide kallale asumine...Nii et kuidas sa siis ikkagi oled optsioonipooldaja,samal ajal aga kardad marginit?
:-)
Ahhaa,ei oleks osanud arvata,et siin v00rumis tuleb kõigele lisaks veel seletama hakata,mis asi on 'tasuta lõuna'.
Tasuta lõunaid ei ole olemas,sest keegi peab ju lõuna eest alati maksma.Selles on nagu see ütlemise mõte...
nii et tasuta lõunaga siiski tolle 'ja ongi tasuta lõuna, kuna õhtusööki näed nagu oma kõrvu' näite puhul tegemist ei ole.Lõuna on ju kinni makstud,kuidas see siis tasuta saab olla?
...selles mõttes,et keegi sai lõuna kuskil tasuta,vaeste supiköögis näituseks,...või kuritarvitas usaldust ning...
...sellel siiski ütlemisega:'there is no free lunches' siiski jahh,midagi tegemist ei ole.
Nii et jahh,pean siiski nii sulle kui ka tonnole pettumuse,vist, valmistama.Kuigi tundub,et olete mõlemad kodus tasuta lõunate asjus,kus 'tasuta lõuna' on 'kui võimalik kusagil petta institutsiooni ja usaldust kuritarvitada siis tuleb seda teha.'
Olen ka ise kokku puutunud niisuguse arusaamaga 'tasuta lõunast' institutsioonis,mille juhatuse liige olen...ja kui juba läks siin lobisemiseks siis...
..siis jahh,see tasuta lõuna a la tonno&yaak,läks õnnetule saajale,õigemini võtjale, lõpp-kokkuvõttes väga-väga kalliks maksma.
ahhoi Madagaskar,
margini peal lühiksesks müümine on siiski vähem kardetav tegevus kui otsekohe put-ide kallale asumine...Nii et kuidas sa siis ikkagi oled optsioonipooldaja,samal ajal aga kardad marginit?
:-)
Palju üx lükikeseks müümise tehing Eestis võix maxma minna? Langevate aksiatega olex ju kergem day-tradingut teha, või ma exin?
Tahaks lühikeseks müüa ka pikemaks ajaks kui päevaks. Kas see on võimalik?
andrusj: aktsiakomisjonid + 0,14% tehingusummast kuni 2 nädalase lühikese positsiooni eest + 150 eeku arvelduste eest. nõutav margin 40% lisaks müügilaekumisele.
ja huvitav kuidas neid aktsiaid laenatakse, mida siis kiirelt müüa ja hiljem odavalt jälle osta?
crissu,
...ütleme,et sul on väärtpaberiarvel 10 tuhat raha.selle asemel et osta aktsiaid,lased maakleril müüa...yaak lubab sul 10000 raha olemasolu korral müüa aktsiaid 6000-de miinus komisjonitasu 0,14% ,lisaks veel 150 raha arvelduse eest...
Nii,nüüd on sul teoreetiliselt rohkem raha arvel kui enne.Sellepärast,et aktsiaid müües saab ju raha.Lugu aga selles,et maakler võtab müüdud aktsiate väärtuse rahas enesele tagatiseks.
..nii et lühikeseks müümise hetkel ei tohiks sul palju vähem raha arvel olla,kui see sama 10.000.
nohh,kui just bidi-aski spread (ostu-müügihinna vahe)liialt suur ei ole.
Kui su müüdud aktsiate väärtus langeb,langeb ka maakleri võetud 'tagatis',ehk raha hulk su arvel kasvab.
Kui aktsiahind tõuseb,tõuseb ka 'tagatis'.raha number su arvel väheneb...
Kui aktsiahind tõuseb piirini,kus sul varsti enam raha ei oleks aktsiate tagasi ostmise eest maksta,teeb maakler sulle margin call'i ning 'ostab antud hetke turuhinnaga aktsiad ise sulle-ja..."ka endale tagasi"'...
Ostab ja ka müüb on loomulikult jutumärkides,sest tegelikult on kõik vaid virtuaalne reaalsus,enamasti...Mingeid tehinguid ei pruugi maakler turul teostada...tehing võib toimuda ka ainult maakleri ja investori vahel.
Arvatavasti pole 'nõutav margin 40%' siiski yaak'u piir investorile margin calli tegemiseks vaid tehingu hetkel nõutav margin.
Kui suur,õigemini kui pisike on yaak'u % margin calli tegemiseks,oleks esimene tähtis punkt paberil,yaak'u allkiri all ja...kui peaksite temaga äri ajama...
lihtsalt sellepärast soovitan,et tal poleks võimalik liiga lihtsalt klientide varal tasuta lõunaid süüa a la tonno.
:-)
Sest jahh,paraku on ikka sedapidi,et institutsioonidel õnnestub tihedamini niisuguseid lõunaid süüa...õigemini,sellest ju finants-institutsioonid elatuvadki.Pettusega siiski tegemist ei ole,kõik on ju kirjas lepingutes klientidega.Nii et hoolsat lugemist!
:-)
...ütleme,et sul on väärtpaberiarvel 10 tuhat raha.selle asemel et osta aktsiaid,lased maakleril müüa...yaak lubab sul 10000 raha olemasolu korral müüa aktsiaid 6000-de miinus komisjonitasu 0,14% ,lisaks veel 150 raha arvelduse eest...
Nii,nüüd on sul teoreetiliselt rohkem raha arvel kui enne.Sellepärast,et aktsiaid müües saab ju raha.Lugu aga selles,et maakler võtab müüdud aktsiate väärtuse rahas enesele tagatiseks.
..nii et lühikeseks müümise hetkel ei tohiks sul palju vähem raha arvel olla,kui see sama 10.000.
nohh,kui just bidi-aski spread (ostu-müügihinna vahe)liialt suur ei ole.
Kui su müüdud aktsiate väärtus langeb,langeb ka maakleri võetud 'tagatis',ehk raha hulk su arvel kasvab.
Kui aktsiahind tõuseb,tõuseb ka 'tagatis'.raha number su arvel väheneb...
Kui aktsiahind tõuseb piirini,kus sul varsti enam raha ei oleks aktsiate tagasi ostmise eest maksta,teeb maakler sulle margin call'i ning 'ostab antud hetke turuhinnaga aktsiad ise sulle-ja..."ka endale tagasi"'...
Ostab ja ka müüb on loomulikult jutumärkides,sest tegelikult on kõik vaid virtuaalne reaalsus,enamasti...Mingeid tehinguid ei pruugi maakler turul teostada...tehing võib toimuda ka ainult maakleri ja investori vahel.
Arvatavasti pole 'nõutav margin 40%' siiski yaak'u piir investorile margin calli tegemiseks vaid tehingu hetkel nõutav margin.
Kui suur,õigemini kui pisike on yaak'u % margin calli tegemiseks,oleks esimene tähtis punkt paberil,yaak'u allkiri all ja...kui peaksite temaga äri ajama...
lihtsalt sellepärast soovitan,et tal poleks võimalik liiga lihtsalt klientide varal tasuta lõunaid süüa a la tonno.
:-)
Sest jahh,paraku on ikka sedapidi,et institutsioonidel õnnestub tihedamini niisuguseid lõunaid süüa...õigemini,sellest ju finants-institutsioonid elatuvadki.Pettusega siiski tegemist ei ole,kõik on ju kirjas lepingutes klientidega.Nii et hoolsat lugemist!
:-)
teremere, arvestades sinu rahvusvahelist kogemust võikisid sa möönada, et kohalikud teenusepakkujad on täna, teemal lühikeseks müümine, stoki või raha laenamine osas väga paindlikud ja koostööaltid võrreldes nende lääne või lombi-taguste kolleegidega. srry, margin call on asi mis tuleb igalt poolt ühtemoodi vahet pole kes või mis sa oled kliendina, juhul kui tegemist pole just endise kohaliku hoiustamis teenuse pakkujaga... :-)