Muide, eile vahetas börsi vahendusel 39 tehingu käigus omaniku 212 217 KLE2T (emissiooni käigus omandatud Klementi aktsia). Kõik tehingud tehti poolte kokkuleppel ja Hansapangas majasiseselt, st. nii ostu kui müügikinnituse sisestas Hansapanga maakler. Kõik tehingud tehti ka sama hinnaga 28.95 krooni ehk siis 1.45 krooni emissioonihinnast kallimalt.
Mis on selliste tehingute sisu? Täpsemalt selgub paari päeva pärast kui on võimalik aktsiaraamatus mainitud aktsiakoguse uued omanikud ja müüjad tuvastada.
Kuid ilmselt on tegu eelnevalt kokku lepitud tehingutega, näiteks mingisuguste forwardtehingutega: paljud märkijad on justkui oma aktsiad juba ette maha müünud ja kindlustanud endale kasumi 5,2% ca nädala ajaga - mingi osa sellest tuleb muidugi preemiaks või lepingutasuks ära maksta.
Kas keegi lugejaist julgeb oletada: kes võiks olla aktsiate omandaja ja seega ka sisuliselt märkimise finantseerija?
Eelnevatele kommentaaridele lisaks: Hansapanga enda nime alt märkis samuti välisinvestor mitte pank ise, seda tehnilistel põhjustel (vp arve puudumine Eestis).
Kes on lugenud Hansapanga analüüsi siis on seal küllalt selgelt kirjas et tegemist on ettevõttega mis on tegelenud enda restruktureerimisega viimase 12 kuu jooksul seega ostavadki institutsionaalsed investorid juhtkonna tulevikunägemust millele peaks kinnituse tooma järgmine aasta. Kuna tegu on nn. turnaroundiga siis ei saa kindlasti kasutada restruktureemise käigus tekkinud kahjumeid tuleviku rahavoogude prognoosimiseks!
To: Henno Viires - selline spekulatiive lahmimine on vägagi inetu.
Mul tekib kohe hulk küsimusi:
Miks võtsid väikeinvestorid kasumit 28.95 krooni juures kui märkisid aktsiad vaid loetud päevad varem 45 kroonise hinnasihi ootuses ja kuidas üldse oli võimalik nii kiiresti ja operatiivselt paljude väikeinvestoritega ühendust saada, neile auk pähe rääkida ja tehingud sooritada?
Emissioonis aktsiate omandanute nimekiri sai börsi kodulehekülje vahendusel avalikkusele kättesaadavaks ju alles tehingupäeva hommikul.
Kuna aktsiad laekusid kontodele reedel, siis Hansapank kontohaldurina võis sellest olla teadlik ka varem, kuid ikkagi jäi aega napiks kuidagi.
Et kõigi aktsiaid müünute kontohalduriks oli just Hansapank nähtub asjaolust, et tehingud sisestati täies mahus Hansapanga maaklerite poolt. Ilmselt edastati ka pakkumine "kasumi võtmiseks" institutsionaalse investori poolt Hansapanga vahendusel.
Kas siis Hansapank kontohaldurina juba märkimisavaldust vastu võttes fikseeris tulevase pakkumise saajad ja kas selline teguviis on seaduslik, eetiline ja pole tegu lubamatu konkurentsieelise kasutamisega?
Kui märkijaid märkimise ajal informeeriti nimetatud pakkumisest või selle võimalikusest kas seda ei või tõlgendada forward tehingu sõlmimisena?
Kui märkija on teadlik sellisest pakkumisest või selle võimalikkusest kas võib see julgustada teda märkima ka algselt planeeritust rohkem aktsiaid?
ja mul on hea meel kui minu järeldused on ekslikud, kuid need põhinevad faktidel - võib-olla olen neid siis lihtsalt valesti tõlgendanud
algselt oli foorumi eesmärk lihtsalt koguda erinevaid arvamusi emitendi tulevikuväljavaadete kohta
olen nõus, et institutsionaalsed investorid ostavad juhtkonna tulevikunägemust, sama teevad ka väikeinvestorid
Klementi näol tegu on kõrge riskiga investeeringuga, mis institutsionaalsete investorite portfellis moodustab mõistlikult väikese osa. Kuid kas ka väikeinvestorite portfellis?
Ainsana häiribki mind emissiooniga seoses asjaolu, et võimalikku riski ei ole arusaadavalt teadvustatud, ehkki formaalset on igasugu disclaimerite jms. abil kõik justkui OK.
Foorum oma olemuselt peabki ärgitama lugejaid mõtteid vahetama ning arvamust avaldama ja seetõttu ongi mõned siinsed kirjutised (sh. ka minu) üsna emotsionaalset või isegi lausa provotseerivat laadi
Kui lugeda Klementit suurepäraseks aktsiaks ja Pensionifonde kohaks kus sellega spekuleerida, siis ma ei taha, et fondijuhid oma isiklike arvetega konkureeriks Fondidega mida nad juhivad. Hanspanga inimeste poolt märgitud aktsiate võrra said fondid vähem aktsiaid või peavad neid kallimalt ostma.
Tavaline praktika on ka see et emissiooni korraldajele on märkinute nimekiri enne teada, ehk vahetult peale märkimise lõppu, sest allokatsiooni teeb ju ikkagi korraldaja ja kinnitab depositoorium. Seega said ka institutsionaalsed kliendid oma eeldatava (mitte ametlikult kinnitatud) koguse teada juba enne ametliku nimekirja avaldamist ning jõudsid oma ostuhuvi edastada enne noteerimise algust ja seoses sellega jõudsid ka haldurid konatkteeruda klientidega aegsasti.
Hansapank ei saanud fikseerida nn pakkumise saajaid enne märkimise lõppu, sest välisinvestorite ostuhuvi kõrgemalt kui emissiooni hind tekkis alles pärast märkimise lõppu.
Nii palju siis vandenõu teooriast.
Täienduseks eelmistele kommentaaridele veel: Hansapanga ome töötajatele kehtib 1 kuu piirang Baltikumi aktsiate kauplemisel, ehk fondijuht Peep Kuld ei saa müüa oma aktsiaid kiirelt maha ja 5% teenida.
Edasiste küsimuste korral võib ka helistada 6 131 355.
Veelkord: toimus sisemise info kasutamine, Hansapanga aktsiaturgude osakond ei informeerinud kogu turgu märkimise käigust vaid ainult oma haldureid. Minu poolest on see siseinfo kasutamine.
'Väikeaktsionärid' on varahalduse kliendid - osad nõustamisteenusega, osad klassikalise varahalduslepinguga. Varahalduslepingu kliendid on andnud pangale täisvolitused tehingute teostamiseks. Nõustamislepingut omavate klientidega tegeleb kokku 6 inimest, nendest 3 on otseselt seotud investeerimisega. Kõik see teeb võimalikuks operatiivse tegutsemise.
Nõustun, et kõik investorid, kes omavad kompaniis vähem kui 5% aktsiatest on väikeinvestorid, kuid selline tiitel võib siiski olla eksitav. Enamasti peetakse Eesti oludes väikeaktsionäriks inimest, kelle varade maht on 50-100K. Varahalduse kliendid omavad reeglina varasid, mis ületab suurusjärgu võrra nn 'väikeaktsionäride' kontol olevat. Kui keegi varahalduse klientidest omab mingil ajahetkel 50-275K EEKi Klementi aktsiates, siis tegemist ei ole pöörase riskivõtmisega.
Pikaajaliste võlakirjade tootlus (10 a) on langenud 3%-ni. Kui uskuda suurte investeerimispankade strateege ning vaadata ajaloos toimunut, siis aktsiaturgude oodatav tootlus on 400-500 bp üle võlakirjade tootluse ehk 7-8%. Kui nädalane absoluutne tootlus on 5%, siis see on ju päris hea.
Omale ostsin aktsiaid täpselt samadel põhjustel, mis ka fondidele: tõusupotentsiaal restruktureerimisfaasis ettevõtte aktsial on piisavalt suur. Ettevõttel on korralikud plaanid tulevikuks ja usaldusväärne juhtkond, mille tegevus minevikus annab kindluse, et juhtkond on võimeline oma plaane ellu viima. Ilmselt sama seisukohta jagasid ka paljud lääne investorid, kes märkisid emissiooni mitu korda üle.
Oma tegevusega ei rikkunud ma mingisuguseid seadusi ega reegleid ega käitunud ebaeetiliselt. Käitusin fondi osakuomanike huvides. Kui kellelgi on mingi fakt mis tõestab vastupidist, palun see avalikustada. Niisama vandenõuteooriate loomine ei vii kuhugi.
FRONT RUNNING practice whereby a securities or commodities trader takes a POSITION to capitalize on advance knowledge of a large upcoming transaction expected to influence the market price.
See millega tegeled, langeb sama definitsiooni alla.
1. Minu poolt juhitud fondid ei märkinud emissiooni 100% täis.
2. Enne emissiooni lõppu ei teadnud keegi kas ja kui palju hind liigub. Võeti ainult riske lootuses et hind tõuseb. Edaspidine langus pole välistatud (mis sulle PST ilmselt meeldiks)
3. Tõepoolest ma konkureerin mõnikord väärtpeberiturgudel kõigi turuosalistega. Äkki on ebaeetiline hoopis see kui fondijuht ostab klientidele mingit paberit aga endale ei osta?
Täpsustav küsimus kas HP poolt hallatavad vahendid märkisid 100%. Lugedes ajakirjandust, ÄP Juuni 17, oli selline väide sees.
Hinna liikumise kohta, kui sa teadsid, et on olemas 3,5kordne ülemärkimine, siis sellise mittelikviidse aktsia puhul nagu Klementi (kogu market cap alla 60 mil EEK) ning positsiooni suuruse kohta, mida HP hallatavad vahendid saavutasid vabalt kaubeldavate aktsiate osas, siis langust ei ole kuskilt otsast oodata, kui te just ise seda ei tee.
Teravaks minnes: Kui ma mäletan, siis pensionifondides on niigi fondi haldaja raha sees ja konkureerides fondiga, konkureerid sa ka oma tööandjaga. Kui HP seda lubab, palun väga, aga isiklikult ei taha maksta konkurendile omast taskust.
Yks isik esineb oma nime all.
Teine isik esineb tähekombinatsiooni all.
Natuke ebavõrdne olukord tundub personaalkysimuste lahendamiseks olevat.
Äkki on mõnel osapoolel midagi varjata :)
Diskleimer. Kirjutanu kogu jutt on subjektiivne ja võib kohe täitsa valeks osutuda.
Kui Hansapanga töötaja Peep Kuld ei tohi oma aktsiaid enne 1 kuud müüa, siis miks ei kajastu tema aktsiad täna enam Klementi täiendava A-aktsia aktsiaraamatus?
Samas on suurenenud esmaspäevaga võrreldes suurenenud näiteks Hansapanga Kindlustuse ja Balti Kasvufondi aktsiate arv.
PS. Need imetehingud ei saa veel aktsiaraamatus kajastuda, sest T+3 pole veel möödas.
B. Interactions with Clients and Prospects.
B.1 Fiduciary Duties. In relationships with clients, members shall use particular care in determining applicable fiduciary duty and shall comply with such duty as to those persons and interests to whom the duty is owed. Members must act for the benefit of their clients and place their clients' interests before their own.
B.4 Priority of Transactions. Transactions for clients and employers shall have priority over transactions in securities or other investments of which a member is the beneficial owner so that such personal transactions do not operate adversely to their clients' or employer's interests. If members make a recommendation regarding the purchase or sale of a security or other investment, they shall give their clients and employer adequate opportunity to act on their recommendations before acting on their own behalf. For purposes of the Code and Standards, a member is a "beneficial owner" if the member has
a direct or indirect pecuniary interest in the securities;
the power to vote or direct the voting of the shares of the securities or investments;
the power to dispose or direct the disposition of the security or investment.
Ei kommenteeri...
http://www.aimr.org/standards/ethics/conduct/complaint_center/standards.html
olukord on sitt, kui mitte lootusetu :).
täitsa tsirkus kohe!
nagu näha on Eesti aktsiaturul jälle raha mida jagada!
nii palju nimesid ja nii palju juttu....
mulle tundub, et Hansal tuleb olukorrast välja tulekuks mõni mees üle parda visata.
nägin siin eespool kolme nime (Lind, Mengel, Kuld)
tõenäoliselt üks neist saab ai-ai.
puhas loogika ütleb, et kõige väiksema positsiooniga vend osutub väljavalituks.
a samas, kui kellegil on juba üks kollane kaart ees, siis võib ka kõrgema positsiooniga poiss ambrasuuri ette lennata.
ootame - vaatame.