To: spunk123
Mul jäi kahjuks mainimata veel üks tähtis asjaolu, kus me Buhvetiga vist ühtmoodi mõtleme:
Saddam Husseini Iraak oli kindlasti väga kaugel majandusteadlaste ideaalist: nii vähe riiki kui võimalik, nii palju riiki, kui on tingimata vajalik.
Tahtsin enda arust lihtsalt propageerida ühe suure majandusteadlase vaateid, kelle jaoks terve temaaegne maailm paistis kas lauspunasena (Hitleri Saksamaa ja Stalini Nõukogude Liit – nende erinevust pidas ta väheoluliseks) või tugevasti roosana (riiklikult reguleeritud turumajandus USA-s ja Lääne arenenud riikides). Jätame tema nime siin nimetamata, et minu kehv esinemine seda ei määriks. Leninist oli ta nii kaugel, kui üldse võimalik, ja Keynes’ist, kes seda roosat maailma õigustas ja põhjendas, ei pidanud ta lugu.
mpaberit, kas Lenin eksis? Kas imperialism saab eksisteerida ilma röövvallutussõjata?
Vastus on lihtne - ei saa!
Kas Ameerika roiskuv ja mädanev imperialism suudaks finantseerida meeletut defitsiiti ning tagada dollari jätkuvat positsiooni maailma reservvaluutana nr 1 ilma röövellike vallutussõdadeta? Vastus on jälle - ei saa!
Erinevused on detailides. Sada aastat tagasi oli termin neokolonialism võõras. Nüüd enam mitte.
Muide, mille poolest erineb Iraagi/Afganistani pinda tallav ameeriklase saabas seda sada aastat tagasi tallanud briti omast? Mõlemad tulid ja tõid sinna rahu, inimõigusi, vabadusi ja demokraatiat. Parimas tähenduses vastavalt aastaarvule.
Ja ma olen Sinuga nõus - Husseini Iraak oli väga kaugel majandusteadlaste ideaalist. Minu üksainus küsimus: ja miks peakski olema väga lähedal???
Vastus on lihtne - ei saa!
Kas Ameerika roiskuv ja mädanev imperialism suudaks finantseerida meeletut defitsiiti ning tagada dollari jätkuvat positsiooni maailma reservvaluutana nr 1 ilma röövellike vallutussõdadeta? Vastus on jälle - ei saa!
Erinevused on detailides. Sada aastat tagasi oli termin neokolonialism võõras. Nüüd enam mitte.
Muide, mille poolest erineb Iraagi/Afganistani pinda tallav ameeriklase saabas seda sada aastat tagasi tallanud briti omast? Mõlemad tulid ja tõid sinna rahu, inimõigusi, vabadusi ja demokraatiat. Parimas tähenduses vastavalt aastaarvule.
Ja ma olen Sinuga nõus - Husseini Iraak oli väga kaugel majandusteadlaste ideaalist. Minu üksainus küsimus: ja miks peakski olema väga lähedal???
venemaa oli ka kaugel marxi ideaalist. nojasiis hakati teda ymber ehitama..
Sry, et vana asja üles võtan, aga eelpool küsiti mõned konkreetsed küsimused
spunk123 & buhvet,
Taiwan oli kaotaja sellpärast, et USA ütles Chenile selgesõnaliselt - jah, on tõsi, et meil on kaitseleping, aga see on sõlmitud Republic of China-ga ja me ei luba, et me ka Republic of Taiwani kaitseks välja astume. Ilma Iraagi sõjata oleks reaktsioon Mandri-Hiina Taiwani seadusele olnud palju teravam ja Taiwani toetavam.
Põhja-Kore tuumarelvad pole kunagi olnud plaanitud USA ründamiseks, seega on täiesti ebaoluline, kas nad Alaskani lendavad või mitte. Praegu on neil kolm funktsiooni:
1. Jätkuvalt hoida USA vägesid Lõuna-Koreas pantvangis - sõjategevus Põhja-Korea vastu tooks automaatselt kaasa massilised ohvrid Lõuna-Koreas (tsiviilelanikud + USA sõjaväelased)
2. Hoida võimaliku sõjategevuse korral eemal lennukikandjad (1-2 tuumapommi battlegroupi kohta peaks piisama)
3. Tagada, et Jaapanit ei kasutataks baasina võimaliku rünnaku korral (kusjuurs Jaapan - Põhja Korea sõjategevuse korral toetaks Lõuna-Korea üldsus raudselt Põhja-Koread).
USA ei saa endale lubada sõjategevust Iraanis, sest see tooks kindalt kaasa Iaagi hapra valitsuskoalitsiooni lagunemise ja al Sadr-i uue ülestõusu (ja seekord palju laiema toetusega shiitide hulgas). Kusjuurs kui ei õnnestu sokutada Iraaki valitsema läänemeelset diktaatorit, kehtib sama valem ka 3, 5, 10 aasta pärast - diktaatoriga saab alati kokku leppida, demkraatliku islamimaaga kindalsti mitte.
spunk123 & buhvet,
Taiwan oli kaotaja sellpärast, et USA ütles Chenile selgesõnaliselt - jah, on tõsi, et meil on kaitseleping, aga see on sõlmitud Republic of China-ga ja me ei luba, et me ka Republic of Taiwani kaitseks välja astume. Ilma Iraagi sõjata oleks reaktsioon Mandri-Hiina Taiwani seadusele olnud palju teravam ja Taiwani toetavam.
Põhja-Kore tuumarelvad pole kunagi olnud plaanitud USA ründamiseks, seega on täiesti ebaoluline, kas nad Alaskani lendavad või mitte. Praegu on neil kolm funktsiooni:
1. Jätkuvalt hoida USA vägesid Lõuna-Koreas pantvangis - sõjategevus Põhja-Korea vastu tooks automaatselt kaasa massilised ohvrid Lõuna-Koreas (tsiviilelanikud + USA sõjaväelased)
2. Hoida võimaliku sõjategevuse korral eemal lennukikandjad (1-2 tuumapommi battlegroupi kohta peaks piisama)
3. Tagada, et Jaapanit ei kasutataks baasina võimaliku rünnaku korral (kusjuurs Jaapan - Põhja Korea sõjategevuse korral toetaks Lõuna-Korea üldsus raudselt Põhja-Koread).
USA ei saa endale lubada sõjategevust Iraanis, sest see tooks kindalt kaasa Iaagi hapra valitsuskoalitsiooni lagunemise ja al Sadr-i uue ülestõusu (ja seekord palju laiema toetusega shiitide hulgas). Kusjuurs kui ei õnnestu sokutada Iraaki valitsema läänemeelset diktaatorit, kehtib sama valem ka 3, 5, 10 aasta pärast - diktaatoriga saab alati kokku leppida, demkraatliku islamimaaga kindalsti mitte.
Mõned huvitavad mõtted Iraagi sõjast siin
Velikij,
Kui me Leninilt sõna „imperialism“ üle võtame, siis tulevad iseenesest ka järeldused kaasa. Jääksime seepärast parem normaalse majanduse ja riigi vahekorra juurde: Kas seda sõda on vaja kogu vaba maailma või USA majandusele? Või julgeolekule? Mille peale kulutatakse miljardeid dollareid maksumaksja raha? Mis õigusega see raha neilt üldse sisse kasseeriti? Mis on selle Iraagi-asja „rentaablus“? Ja kust me teame, milline Iraak peaks olema? – Need küsimused tuleks saata otse Bushile.
S. Meikari võrdlus inimkaotuste kohta („Näide: Eelmisel nädalal hukkus autoõnnetustes Eestis 6 inimest, mis suhtarvuna on kümneid kordi suurem, kui Iraagis sõjategevuse tagajärjel.”) ei ole päris selge – mis suhtarvu ta silmas peab? Ent liiklusõnnetuse ohvrit ei tuleks tõesti pidada palju tühisemaks kaotuseks kui Eesti sõduri langemist Iraagis.
Siiski peab ütlema, et olukord Eestis, mis Rootsi ja Norraga võrreldes on jube, näeb veel ilus välja Leedu, Läti, Venemaa ja Lõuna-Aafrikaga võrreldes – vt surmajuhtumite arv aastas 100 000 elaniku kohta maailma riikides: http://www.driveandstayalive.com/info%20section/statistics/stats-multicountry-percapita-2003.htm
Kui me Leninilt sõna „imperialism“ üle võtame, siis tulevad iseenesest ka järeldused kaasa. Jääksime seepärast parem normaalse majanduse ja riigi vahekorra juurde: Kas seda sõda on vaja kogu vaba maailma või USA majandusele? Või julgeolekule? Mille peale kulutatakse miljardeid dollareid maksumaksja raha? Mis õigusega see raha neilt üldse sisse kasseeriti? Mis on selle Iraagi-asja „rentaablus“? Ja kust me teame, milline Iraak peaks olema? – Need küsimused tuleks saata otse Bushile.
S. Meikari võrdlus inimkaotuste kohta („Näide: Eelmisel nädalal hukkus autoõnnetustes Eestis 6 inimest, mis suhtarvuna on kümneid kordi suurem, kui Iraagis sõjategevuse tagajärjel.”) ei ole päris selge – mis suhtarvu ta silmas peab? Ent liiklusõnnetuse ohvrit ei tuleks tõesti pidada palju tühisemaks kaotuseks kui Eesti sõduri langemist Iraagis.
Siiski peab ütlema, et olukord Eestis, mis Rootsi ja Norraga võrreldes on jube, näeb veel ilus välja Leedu, Läti, Venemaa ja Lõuna-Aafrikaga võrreldes – vt surmajuhtumite arv aastas 100 000 elaniku kohta maailma riikides: http://www.driveandstayalive.com/info%20section/statistics/stats-multicountry-percapita-2003.htm
Ma vastasin ühele Su küsimusele, mpaberit, tegelikult juba tsuti ennem, kordan siiski veel resümee üle. See sõda oli vaja konkreetselt ainult USA-le (sh ennekõike majandusele, mille najal ju riik püsibki) ning kogu ülejäänud vaba maailm ainult kaotas sellest (eeldusel, et normaalne inimene elab ikka euro-12 tsoonis).