to Loowi
"Mina kaldun samuti sellesse dokumenti negatiivselt suhtuma..."
Kas sa tead ka mis see dokument siis ka lõpuks sisaldab? Mina ei tea ning ei viitsi enda aega ka 100 lk-lise dokumendi läbilugemisele kulutada. Ja eeldada, et keskmine kodanik seda teeb on ebanormaalne. Mitte kuskil aga ei ole ma näinud mingisugustki kokkuvõtet selle kohta ega ühtegi mõistlikku arvamust plussidest ja miinustest. No jumal küll, USA konstitutsioon mahub lõika-kleebi meetodil 14-le leheküljele (ei arvesta hilisemaid täiendusi, lisasid) ja nüüd peab EU konstitutsiooni nii pika ja keerulise kokku keerama, et seda normaalne inimene läbi ei suuda lugeda? Idiootsus ma ütlen. Järjekordselt on EU tõestanud seda, et tegemist on bürokraatia ja juristide taimelavaga ning suvalisest Matti Meikäläinenist on neil täiesti savi.
B.
Buhvet
Kummalisel kombel on just USA-s juristide osakaal elaniku kohta suurim maailmas.
Mitte, et ma üritaks väita, et EL pole bürokraatlik ja põhiseadusleppe 100lk-line sõnastus kantseliitlik ja vohav. Pigem seda, et juristide arvul ja põhiseaduse lehekülgede arvul pole mingit seost.
Üldiselt vaadetes kogu seda Euroopa ja ak Eesti avaliku halduse teemat paistab selgelt kätte, miks inimesed valimas ei käi - sama värk nagu maksudegagi - keegi ei saa enam aru ei riigiaparaadist ega ka sellest, kuhu tema hääled täpselt lähevad. Süsteemi lihtsustamine tuleks võtta omaette eesmärgiks.
Kummalisel kombel on just USA-s juristide osakaal elaniku kohta suurim maailmas.
Mitte, et ma üritaks väita, et EL pole bürokraatlik ja põhiseadusleppe 100lk-line sõnastus kantseliitlik ja vohav. Pigem seda, et juristide arvul ja põhiseaduse lehekülgede arvul pole mingit seost.
Üldiselt vaadetes kogu seda Euroopa ja ak Eesti avaliku halduse teemat paistab selgelt kätte, miks inimesed valimas ei käi - sama värk nagu maksudegagi - keegi ei saa enam aru ei riigiaparaadist ega ka sellest, kuhu tema hääled täpselt lähevad. Süsteemi lihtsustamine tuleks võtta omaette eesmärgiks.
Kui mu mälu mind ei peta, siis austraallaste põhiseadus täidab mitu kaustikut. Brittidel puudub kirjutatud konstitutsioon hoopisiki. Ma ei usu, et Austraalias ja Inglismaal oleks bürokraatide ja juristide arvus suurt erinevust.
Bürokraatiat toidab ikkagi jäik ja suletud avaliku halduse süsteem ning madal valimisaktiivsus.
Bürokraatiat toidab ikkagi jäik ja suletud avaliku halduse süsteem ning madal valimisaktiivsus.
iPilot, no kui tähti närida, siis ma arvan et USA konstitutsiooni kirjutamise hetkel juristide penetratsioon seal just nii kõrge ei olnud, kuid kurat seda teab.
Aga nõus, juriste on Ameerikas ikka kordi rohkem kui Euroopas ning pigem on selle põhjuseks nende õigusruumi eripära (case law).
Mu mure pigem selles, et kodanikust kui sellisest on kõigil seal Brüsselis niivõrd pohhui et ei vaevuta isegi midagi selgitama oma otsuste taga olevast. Ehk seesama mida ütlesid "keegi ei saa enam aru ei riigiaparaadist ega ka sellest, kuhu tema hääled täpselt lähevad".
B.
Aga nõus, juriste on Ameerikas ikka kordi rohkem kui Euroopas ning pigem on selle põhjuseks nende õigusruumi eripära (case law).
Mu mure pigem selles, et kodanikust kui sellisest on kõigil seal Brüsselis niivõrd pohhui et ei vaevuta isegi midagi selgitama oma otsuste taga olevast. Ehk seesama mida ütlesid "keegi ei saa enam aru ei riigiaparaadist ega ka sellest, kuhu tema hääled täpselt lähevad".
B.
Minu arusaamine ELi konstitutsioonist pärineb paljuski viimasest Economist'ist, kus see teema on päris põhjalikult ette võetud. Olen ka seda põhidokumenti vaadanud ja tõenäoliselt on tavainimesel sellest võimatu aru saada ka ülipõhjaliku lugemise korral, kuna see eeldab päris põhjalikke teadmisi juba täna toimivast süsteemist.
lõik raamatust "Maailma ajalugu" Varrak 1998:
'1957 aastal sõlmisid kuus riiki, Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itallia, Belgia, Holland, ja Luksemburg Roomas lepingu, millega loodi Euroopa Majandusühendus ehk Ühisturg. Rooma leping kaotas osaliste vahel tollid ja sätestas tööjõu, kapitali ja kauba vaba liikumise maalt maale. Järgneva enam kui 30 aasta jooksul on Ühisturuga liitunud Inglismaa, Taani, Iirimaa, hiljem Hispaania ja Portugal, tehes sellest võimsa majandusliku jõu.
Kui Euroopa Liidu idee on olla majandusühing, tekib paratamatult küsimus: milleks meile konstitutsioon?
'1957 aastal sõlmisid kuus riiki, Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itallia, Belgia, Holland, ja Luksemburg Roomas lepingu, millega loodi Euroopa Majandusühendus ehk Ühisturg. Rooma leping kaotas osaliste vahel tollid ja sätestas tööjõu, kapitali ja kauba vaba liikumise maalt maale. Järgneva enam kui 30 aasta jooksul on Ühisturuga liitunud Inglismaa, Taani, Iirimaa, hiljem Hispaania ja Portugal, tehes sellest võimsa majandusliku jõu.
Kui Euroopa Liidu idee on olla majandusühing, tekib paratamatult küsimus: milleks meile konstitutsioon?
Peale 57nda aasta lepingut ja Rooma lepingut on olnud veel ports lepinguid.
Samas kui vaadata pisut laiemalt: globaliseerumistrendid ja liikumine suurema integreerumise poole (võta mis tasandil tahes, v.a. rohujuuretasand:) - siis pole ime, et need trendid kajastuvad ka põhiseaduslikus leppes.
IMHO:
- Põhiseadus EL-le vajalik (enamus auru läheb nüüd EL enese organiseerimisele)
- Suurem integratsioon sh. EL President, Välisminister jne vajalik
- EL Põhiseadus(lepe) võiks siiski piiruda ca 100-200 paragrahvi ja 30 leheküljega ja lihtlausetega. (mitte sellise kantiliku Teutooni-eeposega)
- Päris ausalt öeldes poleks mul ka midagi Euroopa Ühendriikide idee vastu
Samas kui vaadata pisut laiemalt: globaliseerumistrendid ja liikumine suurema integreerumise poole (võta mis tasandil tahes, v.a. rohujuuretasand:) - siis pole ime, et need trendid kajastuvad ka põhiseaduslikus leppes.
IMHO:
- Põhiseadus EL-le vajalik (enamus auru läheb nüüd EL enese organiseerimisele)
- Suurem integratsioon sh. EL President, Välisminister jne vajalik
- EL Põhiseadus(lepe) võiks siiski piiruda ca 100-200 paragrahvi ja 30 leheküljega ja lihtlausetega. (mitte sellise kantiliku Teutooni-eeposega)
- Päris ausalt öeldes poleks mul ka midagi Euroopa Ühendriikide idee vastu
no mis kasu on parlamendist, kui niikuinii soidetakse tast yle?
tarkvarapatentide värk oli hea näide, kuidas poliitika ikka käib.
kui on miljardid mängus demokraatia enam ei tööta, nyri yleajamine koigest..
ei peeta kinni isegi kokkulepitud protseduuridest.
sellest pohiseadusest on sama palju kasu kuisaunajutust.
voi kuidas oligi see riigieelarve defitsiidi / eruo jaoks vajaliku defitsiidi piiranguga ning saksamaa, prantsusmaaga jne?
tarkvarapatentide värk oli hea näide, kuidas poliitika ikka käib.
kui on miljardid mängus demokraatia enam ei tööta, nyri yleajamine koigest..
ei peeta kinni isegi kokkulepitud protseduuridest.
sellest pohiseadusest on sama palju kasu kuisaunajutust.
voi kuidas oligi see riigieelarve defitsiidi / eruo jaoks vajaliku defitsiidi piiranguga ning saksamaa, prantsusmaaga jne?
mis nende tarkvarapatentidega siis oli?
Kas mitte poola ei pannud sellele jala ette ja nüüd on asi uuel ringil?
Eestis majandusminister pani allkirja alla ilma et oleks läbigi lugenud või isegi oma IT nõunikule näidand...
Kas mitte poola ei pannud sellele jala ette ja nüüd on asi uuel ringil?
Eestis majandusminister pani allkirja alla ilma et oleks läbigi lugenud või isegi oma IT nõunikule näidand...
Nii kui tarkvarapatendid kehtima hakkavad, patenteerin kohe sellised unikaalse tulemi ja originaalse teostusega tooted, nagu:
1) Riigiasutuse informatsiooni avaldamise tarkvara, mis toimib HTTP protokolli põhiselt ja on ligipääsetav WWW-brauseritega.
2) Programmi, mis võtab sisendina suvalised 2 arvu ja väljastab nende summa, vahe, korrutise ja jagatise. NB! Iga kord kui keegi matemaatilisi tehteid teeb, maksab royalteid.
3) Unikaalse programmi, mis võtab sisendina erinevaid tähti ja lubab nendest luua erineva pikkusega täheühendeid, rahvusvaheliselt tuntud ka kui "sõnu". Iga kord kui kellegi tegevuse tõttu sünnib täheühendeid, nõuan plekki või kaeban patent infringementi tõttu kohtusse. NB! programm arvestab ka lõpmata arvu tühikutega, nii et kirjutades ka näiteks M A J A N D U S M I N I S T E R kukub rull mulle või kohtuasi sulle.
4) Ühtlasi, kuna ma juba patendivoliniku parim sõber olen, saan "Buy 3, get 1 free" programmi raames registreerida kaubamärgi "E. Savisaar - kõigi laste, väetite ja vene oligarhide sõber".
1) Riigiasutuse informatsiooni avaldamise tarkvara, mis toimib HTTP protokolli põhiselt ja on ligipääsetav WWW-brauseritega.
2) Programmi, mis võtab sisendina suvalised 2 arvu ja väljastab nende summa, vahe, korrutise ja jagatise. NB! Iga kord kui keegi matemaatilisi tehteid teeb, maksab royalteid.
3) Unikaalse programmi, mis võtab sisendina erinevaid tähti ja lubab nendest luua erineva pikkusega täheühendeid, rahvusvaheliselt tuntud ka kui "sõnu". Iga kord kui kellegi tegevuse tõttu sünnib täheühendeid, nõuan plekki või kaeban patent infringementi tõttu kohtusse. NB! programm arvestab ka lõpmata arvu tühikutega, nii et kirjutades ka näiteks M A J A N D U S M I N I S T E R kukub rull mulle või kohtuasi sulle.
4) Ühtlasi, kuna ma juba patendivoliniku parim sõber olen, saan "Buy 3, get 1 free" programmi raames registreerida kaubamärgi "E. Savisaar - kõigi laste, väetite ja vene oligarhide sõber".
Suffiks - õnneks ei kesta sinu taolised patendid kohtus sekunditki. Nii, et nende tühistamine on vaid väga lihtsa hagi kirjutamise küsimus. Võtab küll natuke aega aga oma rahast jääd sa ilma ja lisaks pead tasuma kohtukulud. Pealegi võib nende patentide alusel raha nõudmine kaasa tuua hagi alusetu rikastumise eest.
US Treasuries 3,92-4% peal. Ajalugu ütleb, et sellistest olukordades arenevad turud on atraktiivsed. Korrellatsioon on ilus. Prantsusmaa on pohlad.
Aga teema Prantsusmaa - HEH! Tegelased on saanud ÜHE sajandi jooksul KAHES maailmasõjas vaata et pähe (teised pidid neid välja aitama)... Paremad majandusteadlased ütlevad, et sellest on enam kui 40 aastat möödas, kui prantslased viimati TÖÖD tegid....jne... See, et nad ühe absurdse dokumendi pikale lainele saatsid, oli ilmselt nende parim idee pärast seda, kui nad Robespierre'il pea maha kaksasid.
Aga teema Prantsusmaa - HEH! Tegelased on saanud ÜHE sajandi jooksul KAHES maailmasõjas vaata et pähe (teised pidid neid välja aitama)... Paremad majandusteadlased ütlevad, et sellest on enam kui 40 aastat möödas, kui prantslased viimati TÖÖD tegid....jne... See, et nad ühe absurdse dokumendi pikale lainele saatsid, oli ilmselt nende parim idee pärast seda, kui nad Robespierre'il pea maha kaksasid.
Nii pessimistlik meie lõunaosariikide suhtes. Kaotamise asemel võib ju ka öelda et tuli sõjas teiseks. Kuigi vist on jah õigus ühel endisel USA presidenikanditaadil kes ütles et ilma prantslasteta sõtta minna on sama mis minna kitsejahile ilma akordionita:-)
Hehe, french-bashing = US new national sport :-)
Huvitav, kas see on seotud faktiga, et Prantsusmaa on ainuke Euroopa suurriik, kellega USA ei ole kunagi sõda pidanud? Kerge on aru saada, miks pantslased ameeriklasi ei salli, miks aga ameeriklased kulutavad nii palju vahtu USA-st 5 korda väiksema riigi ja rahva mahategemiseks paneb kergelt öeldes imestama. Mingi kompleks või alaväärsustunne rahvuslikus alataedvuses või midagi taolist...
Huvitav, kas see on seotud faktiga, et Prantsusmaa on ainuke Euroopa suurriik, kellega USA ei ole kunagi sõda pidanud? Kerge on aru saada, miks pantslased ameeriklasi ei salli, miks aga ameeriklased kulutavad nii palju vahtu USA-st 5 korda väiksema riigi ja rahva mahategemiseks paneb kergelt öeldes imestama. Mingi kompleks või alaväärsustunne rahvuslikus alataedvuses või midagi taolist...
For the record - ma ei fänna eriti ei prantslasi EGA sakslasi. Mõlemad põevad suurrahvusliku shovinismi, millel on ühiseid jooni ühe meie naabri mõtteviisiga. Tüütud sotsialistid, kes suudavad majanduses genereerida vaid ühte ilusat numbrit - tööpuuduse protsenti.
ma arvan, et usside poolne konnaõgijate bashing tuleneb ikka nende sisemisest häbist ja emotsionaalsest ebakindluseset, et nende vabaduse sümbol konnatiigist pärineb:)
B.
B.
Tuli just pähe, et Prantsusmaa suhe NATO-sse on analoogne Inglismaa suhtega Euroliitu - formaalselt ollakse liige, ent igal sammul antakse mõista, et ega seda tegelikult heaks ei kiideta. Kusjuures inglismaal läheb praegu vist majanduslikult väga hästi ja Prantsusmaa sõjaväge peetakse ainsaks tõsiseltvõetavaks jõuks Euroopas (btw, presidendikandidaatide asemel soovitan kuulata pigem Pentagoni meeste arvamusi ;-)
kusjuures lauris71, sul täiesti õigus - ise oleksin oma raha UK alla pannud. Aga nagu siit näha on Prantsusmaa pea igas elemendis UK-st üle. Kuigi ise julgeks siiski väita, et kuna frenchmannide viimane tõeline sõjakogemus üsna ammusest ajast (kui esimene Gulf war'i ralli välja arvata), siis tuleks seda väikse "grain of salt"iga võtta.
B.
B.
Buhvet, tegelikult on prantslastel korralikku (sissi)sõja kogemust küllaga hoopis värskemast ajast. Meenuta kümneid tuhandeid langenuid Al˛eerias peale teist maailmasõda, 70-ndate Kongo kriisi ja paljusid toredaid aadrilaskmisi, kus prantsuse sõdurid, eeskätt muidugi võõrleegionärid, osa võtsid. BTW, ka Serbia-Albaania konflikti ajal osalesid prantsuse õhujõud euroopast suurima panusega - kuigi 100% NATO egiidi all. Nii et kogemusi neil jagub ka värskemast ajast.
noh,
sirvisin siis täna põgusalt eu põhiseaduse projekti. rahvusraamatukogus on eraldi saal lausa, kahjuks neid 400lk dokumente nad sulle kaasa ei anna. algul ajas ikka närvi küll, alustasin nimelt mitte algusest.. internetis on asi saadaval siin
aga kui hakata ilusti leheküljest 0 peale, siis tundub koik loogiline.
esimesed 20 lk on sisukord jne,
põhiseadus kui selline abstraktne ilus tekst on ainult 30 lehekülge,
siis tuleb 10lk õiguste hartat, mis on ka okei,
siis 150lk byrokraatia kirjeldust, mis ajab närvi, kuna on raskesti jälgitav,
200lk deklaratsioone ja veel 100lk miskeid lõpumärkusi.
kokku see kurikuulus 400lk!
samas on olemas ka paarikümne leheline broshyyr, kus peapunktid välja toodud.
seega dokumendile ei ole justnagu midagi ette heita, ta lihtsalt koondab endas seniseid kokkuleppeid.
mind isiklikult häirib aga see ülemkogu, minsitrite noulogu, parlament ja komisjon.. et miks niipalju? kohus, ombudsman jne institutsioonid on moistetavad.
PS! mis jutud need prantsuse võõrleegionäridest levivad?
sirvisin siis täna põgusalt eu põhiseaduse projekti. rahvusraamatukogus on eraldi saal lausa, kahjuks neid 400lk dokumente nad sulle kaasa ei anna. algul ajas ikka närvi küll, alustasin nimelt mitte algusest.. internetis on asi saadaval siin
aga kui hakata ilusti leheküljest 0 peale, siis tundub koik loogiline.
esimesed 20 lk on sisukord jne,
põhiseadus kui selline abstraktne ilus tekst on ainult 30 lehekülge,
siis tuleb 10lk õiguste hartat, mis on ka okei,
siis 150lk byrokraatia kirjeldust, mis ajab närvi, kuna on raskesti jälgitav,
200lk deklaratsioone ja veel 100lk miskeid lõpumärkusi.
kokku see kurikuulus 400lk!
samas on olemas ka paarikümne leheline broshyyr, kus peapunktid välja toodud.
seega dokumendile ei ole justnagu midagi ette heita, ta lihtsalt koondab endas seniseid kokkuleppeid.
mind isiklikult häirib aga see ülemkogu, minsitrite noulogu, parlament ja komisjon.. et miks niipalju? kohus, ombudsman jne institutsioonid on moistetavad.
PS! mis jutud need prantsuse võõrleegionäridest levivad?