Parteid ja maksud

rakuc

küllap oli mõeldud regresseeruvat maksumäära
Kust raha võetakse?

Vahtre: Ei tea, võiblat peaks sisse seadma vabatahtliku solidaarsusmaksu (???)
Lauri Vahtre? Isamaliidu tänane suurüritus?
Lauri Vahtre? Isamaaliidu tänane suurüritus?
Kallas räägib, et riik ei suuda eelarve ylelaekumisi korralikult ära kasutada.
samas tahetakse makse vähendada. äkki oleks siiski kasulikum makse mitte näppida
ja maksualandamise säästud kulutada lapsetoetuseks?
See on üks teine, lapsetegemise foorum, kus minu meelest jõuti üsna ühesele järeldusele, et lapsetoetuse kahekordistamine tõstab sündivust oluliselt vaid kõige vaesemas detsiilis...aga see pole ju meie eesmärk teps mitte!
Laar kinnitas suurkogu ees esinedes, et Isamaaliidu eesmärk on tősta lastetoetused 1000 kroonini kuus.

Velikij,
me v6ime siin järelduse j6uda et wcom on ostmist väärt,
aga sellel pole reaalsusega mistkit pistmist.

tuleks teha turu uuring. disguised questionnare.
mitte kysida et kas teed lapsi kui pappi saad?

vaevalt et keegi viicib 1000 eek/kuus t6ttu teha lapsi 1tk/aastas.
eriti kui arvestada kuipalju vaeva on raseduse ja lapsega..
pigem tehakse nägu et tehakse lapsi 300 eek/h eest ;)
ja vaevalt et laps olemas kohe tonna saad. kui sa selle
joomisele kulutad siis on yks lapsekodulaps rohkem lihtsalt..

9x m66da, siis maksa
parem 100 last kui 1km highwayd.

aga see on pull et isamaliit räägib "mitte pragmaatik olemisest ning rohkem idealist"
etvst huvitav saade (rk infotund?)
riigil on hetkel tulu laekunud miljard rohkem kui plaanitud.
v6eti vastu lisaeelarve (lapsed söönud, teed terved)

et lapsetoetus oleks koigil 332000 lapsel 1000 eek, oleks vaja 3.2 miljardit.
et vaesemad 100 000 last saaks oleks vaja 1 miljard.
(samas ma ei saa aru, 100 000 x 12 x 1000 = 1.2 miljardit)

kas nyyd on isamaliit loll, et lapsetoetust t6sta,
v6i res publica v6i reform et 2.6 miljardit alla tuua?
ei saa sinu küsimusest aru täpselt
ma tahtsin seda öelda, et kui on tahe siis saab.
kysimus on et eri parteid tahavad eri asju.
aga räägivad et teiste ideed on utoopia aga nende omad okei..

arvatavasti oleks 9000 eeku ka saanud palgaks saada :)

ja samal ajal vaidlevad inimesed riigikogus kas kondilihamass tuleks keelustada..
ja kas valitsuse reserfondist tuleks katuseid lappida.

yhes6naga, vaga 6petlik saade on 6htuti etvst!
Kes teab, mis plaanid on Res Publical maksudega?

Viimases Keskpäevatunnis arvasin kuulvat, et Paltsi arvates on Eestis käibemaks liiga madal.

Loodan, et kuulsin valesti.
Res Publica on üldse väga radikaalne: tahavad ilma kohustusliku keeleeksamita tulnukatele kodakondsuse anda. Nii rääkis mulle üks TÜ politoloog.
Seda pole vaja politoloogide käest kuulda, tegu on täiesti avaliku infoga, mis mõned nädalad tagasi nii trükimeedias kui internetis ringi liikus.
kysin veel yle: MIKS K6IK TAHAVAD MAKSE ALANDADA,
samas kui ei jätku raha isegi lastetoetusteks?
ma just arutasin yhe targa poisiga (=vaidlesin) maksude yle.
kas kellegil on ka oma selge visioon millised siis maksud voiks olla?
isiklikult pole mul midagi 20% km ning 25% tulumaksu vastu..

samas v6ite ju ise ka www.respublica.ee saiti tsekkida..
kodakondusest siin
riq,

asi on ju elementaarne.

Kõik tahavad saada maksudest alati võrreldamatult suuremaid hüvesid kui sinna sisse pannes. Tahetakse saada sama head tervishoiuteenust kui Soomes, kuid unustatakse ära, et kui ka kogu sissetulek sotsiaalmaksuks maksta ja nälga surra, pole ikka seda raha samapalju võtta. SKT per moll on lihtsalt niivõrd erinev.

kui me aga alandame üksikisiku tulumaksu 26% 20% peale, on see selge tulu, mis sulle kätte jääb. Sulle, lihtsale tööinimesele, enamikule elanikkonnast!
ma ei ole isiklikult usa maksusüsteemiga väga sina peal, aga kas seal tulumaks ei vähene, kui pikaajaliselt investeerida? (aimiin umbes 15a)
Selleks, et riik saaks toimida, peab ta mingit tulu saama. Üldjuhul on see maksutulu. Seega on oluliseks küsimuseks üldine maksukoormus. Kui me oleme rahul avaliku teenusega: riigikaitse, politsei, teed, haridus, tervishoid – siis pole ilmselt vaja maksukoormust suurendada, kui igal pool raha raisatakse peaks maksukoormust vähendama ja kui me pole teenustega rahul peaks ilmselt koormust suurendama. Loomulikult sõltub avaliku teenuse kvaliteet ja kvantiteet veel väga paljudest olulistest momentidest aga neid pole mõtet maksuvaidlusse sisse tuua, vaid eeldame, et kõik valitsused teevad endast parima, et minimeerida mõttetut raiskamist ja avaliku sektori ebaefektiivsust.

Maksukoormuse küsimus on esimene koht kus me võiksime erinevaid erakondi võrrelda. Mõõdukate seisukohalt vaadates ei taga praegune maksukoormus Eesti ühiskonna jätkusuutlikku ja enamikku inimesi rahuldavat arengut. Jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline arendada inimkapitali: anda võimalikult paljudele võimalikult hea haridus. Inimeste rahulolu seisukohalt on oluline tagada täielik tööhõive (Eesti tingimustes võiks tähendada see ca 5% tööpuudust). Teiseks oluliseks valdkonnaks on infrastruktuurid, mis mõõdukate arust vajaksid olulisi investeeringuid. Teisest küljest näevad mõõdukad selgelt, et maksukoormuse tõstmine pidurdab majanduse arengut. Seetõttu oleks otstarbekas maksukoormuse tõstmine lükata tulevaste põlvede kaela, kes saavad ise otsest kasu tänastest investeeringutest inimkapitali ja infrastruktuuri ja seetõttu tuleks tänaseid investeeringuid finantseerida laenude arvel.

Teine oluline vaidluskoht on see, milliste maksudega me saavutame meile sobiva maksukoormuse. Erinevatel maksudel on erinevad tagajärjed majandusele ning üksikisikutele. Kaudseid makse on lihtsam koguda, nad on märkamatumad kuid nad ei arvesta isikute maksevõimet. Seetõttu kaudsete maksude osakaalu tõustes suureneb ühiskonna kihistumine. Otseste maksude puhul on võimalik arvestada ka maksumaksja maksevõimet ning seetõttu on läbi nende maksude võimalik teostada ressursi ümberjagamist, mis muidu koonduks ca 20% inimeste kätte.
Siin saan jällegi esitada mõõdukate seisukohti. Eestis kehtiv maksusüsteem on regressiivne. See on soodustanud kapitali akumulatsiooni (mis oli vajalik üleminekuühiskonnas) kuid suurendab pidevalt ühiskonna kihistumist. Mõõdukad tahavad näha Eesti ühiskonda tunduvalt tasakaalustatuma ning palju rohkematele inimestele osalust pakkuvana. Täna on Eestis kõige suurem suhteline maksukoormus 5-10 tuhat krooni kuus teenival ausal maksumaksjast töötajal. Kõik kes on sellest piirist suutnud üles rabeleda (kas tänu isiklikule andekusele, haridusele, tutvustele või vanematele), ning on asunud säästma ja oma säästusid investeerima, neil maksukoormus hakkab järjest langema.
Mõõdukate arust on mõistlik suurendada suurema sissetuleku (omandiga) inimeste maksukoormust ning vähendada eelpool nimetatud 5-10 tuhat krooni kuus teeniva ausa maksumaksjast töötaja maksukoormust. Selleks on mõistlik üle minna kinnisvaramaksule, viia sisse progresseeruv tulumaks, diferentseerida oluliselt käibemaksu (tõstes üldist määra ning rakendades vähendatud määra toidu- ja lastekaupadele) ning taastada ettevõtte tulumaks (valitsus saavutas kuulu järgi ajapikendus ettevõtte tulumaksu taastamiseks aastani 2008).
shit, et siin parteipropagandat tehakse.
Ütleksin kui reaalse poliitilise olukorra tundja: arvan, et üksikisiku tulumaks langeb ning samal ajal käibemaks ei tõuse. Kui palju langeb ja kui suur saab olema tulumaksu miinimum, sõltub valimiste tulemustest (kumb saab peaministriks). Astmelist tulumaksu Eestis kindlasti ei tule. Mõõdukad võib-olla parlamenti ei saa (arvestades siseprobleeme ja 0 tulemust KOV valimistel, aga Ilves ja Tarand võivad võtta üksikmandaadi) ja kindlasti ei saa parlamenti RP (raha küll on tore, kuid ideed ja valitavad inimesed peavad ka olema).
Rahvaliit saab 14-16 kohta, RE 24-7, Kesk 25-30, venelased 10-12, isamaa 12-16. Savisaar on selgelt öelnud, et Kesk liigub paremale (a la Pätsu seisukohad olid EW ajal). Savisaare peamine vastane valimistel on Mõõdukad (järgige Kesknädalat) ja see tingib positsioneeringut.