Pärnust ka uudiseid - teen uue teema, kuna linn südamelähedane ja Tartul juba on.
Mäletatavasti oli paar aastat tagasi suur kisa lahti, kuna randa uut hotelli ehitada soovijad tahtsid tegelikult korteritena müüdavat “apartementhotelli” ehitada.
Leiti siis väidetavalt uus ja aus arendaja, otse Graanul Investist:
Ehitatavasse kompleksi peaks tulema 210 numbrituba ja ligi 7000 ruutmeetrine konverentsikeskus.
Natuke hiljem hakkab nagu midagi sisse hiilima:
Kompleksi moodustavad 23 000 ruutmeetri suuruse brutopinna ja 210 numbritoaga spaa-hotell ning 7000-ruutmeetrise brutopinnaga konverentsikeskus, milles paiknevad lisaks sündmusruumidele ka 16 külaliskorterit.
Nüüdseks on siis “hotellitoad” müügis.
Peagi on müüki tulemas vaid 16 privaatset residentsi /…/ iga päev, oma pesas.
Mulle jäi segaseks milles probleem on? Et sinu meelest 210 hotellituba võib olla, aga 16 korterit seal kõrval mitte? Lihtsalt kadedus või mõni argument ka keda see häirib?
Ma arvan sellest tuleb väga vinge spa, ammu oli sinna randa vaja midagi kaasaegsemat, merevaatega aastaringsed bassud jne. Rannahotell on väsinud ja Hedon on hotellinna küll äge (aga kallis) ent spa on seal ikka täiesti mõtetu.
Ma fakte ei tea, aga alles viibisin seltskonnas kus see jutuks tuli, siis räägiti 8st korterist mitte 16st ja vaevalt, et need avalikult müüki tulevad, pigem ikkagi arendajatele endile.
Joonega on mul tähistatud vihmaga järjest enam uputav ala (see pole esimene kord).
Täpiline on uued arendused. Vanasti oli seal suht tühermaa ja vesi sai otse jõkke voolata, nüüd jääb vesi arenduste taha kinni. Uue sillaga seoses täideti seal eriti palju ja sellest kesklinna poole jääva pilvelõhkujate kvartaliga seoses samuti.
Ehk siis kogu Pärnu Kesklinn asub ca 4 m üle merepinna üsna kitsa voore otsas. Vesi tahab kahele poole ära voolata, aga nüüd on jõe poole tamm ette ehitatud.
Raulir, täiesti arusaadav, aga too onkel rääkis Rääma rabast. Ju siis neid uputuskohti oli rohkem. Võib-olla. Või ta lihtsalt valetas kõigile televaatajatele näkku.
See ala on ju otse jõe ääres, kui raske on sealt iga väikese vahemaa tagant panna maha torustik, mis vihmavee jõkke suunaks? Või on Pärnus ühiskanalisatsioon, nagu Tallinna kesklinnas, kus WC-solk ja vihmavesi voolavad ühes torus?
Onkel ei valetanud põrmugi - Rääma raba ongi süüdi osade Pärnu piirkondade, eriti Rääma linnaosa (nt Raba, Savi ja Männi tänavate piirkonna) üleujutustes.
Tegemist on turba kevandamise eesmärgil ulatuslikult kuivendatud ja kraavitatud alaga, millest juhitakse vett Pärnu elurajoone läbivaid magistraalkraave ja Rääma oja mööda Pärnu (ja osaliselt ka Sauga) jõkke. Veel praegugi on selle põhjaosas tegutsevad freesturba tootmisväljad. Raba põhjareljeef asub Pärnu linnast ca 5m kõrgemal, ja sellele lisandub 5m paksune turbalasund, selliselt et topograafilisel kaardil jääb Raba pea tervikuna 15m samakõrgusjoone sisse, selle kõrgeimad punktid on 18m ja pindala ca 2000 ha. Pärnu linnaala jääb 1-10m kõrgusvahemikku ja on pindalaga ca 3000 ha. Sellise kombinatsiooni tulemusel on täiesti ilmne, et kui sademete korral hakkab kogu sellele 2000 ha-le langev vihmavesi kraavivõrku mööda kiirelt allamäge tulema, et suuda magistraalkraavid, mis läbivad ka tänavate alla paigaldatud truupe, suurema sademetehulga korral kõike vett ära juhtida ja nii see uputus seal piirkondades paratamatult tekibki.
Piltlikult võib seda endale ette kujutada Pärnust vahetult ülesmäge jääva hiiglasliku käsnana, mille sisse on mingid napakad hunniku vagusid vedanud, et vesi mingil juhul käsna sisse pikemalt pidama ei saaks jääda, vaid sealt kohe kiirelt nende Pärnu linnaosade suunas voolama hakkaks, kuhu vaod ja torud seda juhivad.
Pärnakad ostku kummikud, neid üleujutuse riske on ikka palju, kui sajaks üle Eesti pikalt või oleks äkilisem lumesulamine hakkab jõgi üle kallaste ajama, tugev tuul võib jälle merevee taseme üles ajada.
Need jõeäärsed alad (näiteks Lai tänav, sadama ümbrus, Vallikääru luht ja jõeäärsed kergliiklusteed) ning rannarajoon (Seemne ja Kanali tänavad) pidavat olema vaid 1,5 kuni 2,5 meetrit üle merepinna, seal kalle vee äravooluks ju praktiliselt puudub, kui sajab tugevalt ei jookse see vesi kuhugile. Peaks paigaldama mingid spets pumbad mis hakkavad vett minema pumpama.
To: PeaLiK
Just, raba asub mäe otsas. Ja vahest päris kõrge mäe otsas. Ronid mäest üles ja siis avaneb silmale vägagi huvitav vaatepilt. Oleneb muidugi rabast, aga mõnes kohas on maastikust tekkiv emotsioon täiesti olemas. See selleks, küsimus jääb siiski püsti - miks pole raba, mis kujutab endast hiigel veereservuaari ja linna vahel kraavi, kuhu saaks kõik sealt allamäge voolav vesi sisse voolata ja mööda seda jõkke ära voolata. Seal kandis on Pärnus tööstuspiirkond. Andes ettevõtetele uut maad, oleks saand linn igati dikteerida, et sinna tuleks kaevata kraav, mis takistaks kõike seda täna tekkinud uputust, mille kallal see onkel telekas elutargalt rääkis.
Täiesti piisav kõrgus, et sinna kraavid kaevata või torud panna ja see vesi hakkab imekiiresti ära jooksma. Mingeid pumpi pole vaja. Hoiatusi on ju antud juba 10 üle aasta tagasi sademete kohta.
Raba ei ole mingi ideaalne kauss või kast, millest saab ühe suure kraaviga kogu vee välja nõrutada. Ka seal on põhjareljeefi kõrguse erinevused ja neid kraave peab olema ikka päris palju (ja on ka).
Miks taolise kilplasliku lollusega üldse peaks tegelema, selle asemel, et palju lihtsam ja suurusjärke odavam oleks kraavide väljavoolud rabast lihtsalt blokeerida (vähemalt need, mis Pärnu suunda vett juhivad)?! Mingi selline ühekordne 126mm sademeid oleks 5m turbakihipaksusega raba jaoks kukepiss endasse puhverdada, kus see ajapikku edasi saab põhjavette imbuda ja mingit probleemi polekski.
Sa said valesti aru. Ma ei peagi silmas, et peaks minema raba kuivendama asuma. Ma pean silmas, et linnamajade (tööstushoonete) taga peaks olema kraav. Vaata google ortofotosid antud raba servast mis jääb vastu linna.
Lihtsalt seetõttu on seda kraavi vaja, et ei tekiks selliseid “elutarke” onkleid teleekraanile, kes hakkaksid “tarka” juttu rääkima ja üleujutuses raba süüdistama.
Ma tean, et raba on selline kooslus mis suudab päris suure koguse vett endale sisse ammutada ja ei tekita kiiresti suurt uputust, aga mingil määral hakkab ka sealt vett uuesti ka rohkem välja valguma, millega tuleb arvestada.
Loogiline lahendus oleks sinna kus see raudteeharu jookseb (jooksis) piki raba/siirdesoo serva üks korralik kraav kaevata, mis oleks jõega ühenduses.
Vene ajal oli seal tööstust 3x vähem ja see ei trüginud rabani välja. Samuti Niidupargi metsaala (kus nüüd haigla asub) oli veel ühes tükis. Sealtpoolt toimus samuti liigvee äravool.
Nüüdne “sadevete juhtimine kanalistasiooni” on veidike absurdne, kui sadevete all mõeldakse ka raba äravoolu.
Üldiselt Eesti kohta on siin jutuks olnud, kuidas liialt palju sõltutakse uute rajatiste puhul aktiivsest vee ärapumpamisest - “sest see on odav”. Pmst on sellise lähenemisega regulaarsed uputused plaani sisse ehitatud. Ma ei usu, et ka Pärnu järgmine uputus 80 või 100 aastat ootab, nagu AKs tegelased rääkisid.
Tõesti, Tallinna kesklinnas ükskord uputas ja Ahtri tänavalt voolas vesi ühe kortermaja keldris asuvasse parklasse, kus autod olid kuni akendeni lõpuks vee all. Kes see tarkpea oli, et asja niiviisi projekteerida et tänavavesi suure hooga otse hoone keldrisse jookseks? Ei tea isegi, kas seal mõni pump ka parasjagu töötas ennastsalgavalt?
