"karlsson25"
Milline Krista poolt välja toodud Parempoolsete kokkuhoiu plaanist sinule ei sobiks?
Seal plaanis on palju häid mõtteid, alustades TAI kinni panemisest. Aga seal on ka palju rumalusi ja demagoogiat, mis mulle ei sobi:
1) Riigiametnike ja avalike teenistujate palgafond tuleb külmutada ja olla valmis vajadusel selle kärpimiseks 10% võrra. See puudutab kõiki sektoreid - ühiskond peab kriisi lahendamisse panustama solidaarselt. Palku tohib tõsta ainult külmutatud ja vajadusel 10% võrra kärbitud palgafondi piires, kui ülesanded vähema hulga inimeste peale laiali jagada.
Miks ei meeldi: Väga elegantselt (ilmselgelt teadlikult) on segi aetud üksikisiku töötasu ja asutuse palgafond. Ühtlasi tegelevad tipp-poliitikud mikromanageerimisega, rääkides sellest, kuidas üldiselt ei tohiks, agab ikka natuke tohiks palka tõsta. Selle ettepaneku sõnastus peaks olema "Riigiametnike ja avalike teenistujate palgafond tuleb külmutada" ja ongi kõik - riigil on vaja tervikuna kulusid (sh palgafond) kokku hoida, mitte käia iga väikese ametniku töötasu üle vaatamas.
2) Pensionikulud tuleb eelarves külmutada ja kui eelarvepuudujääk süveneb, siis tuleb olla valmis ka nende kärpimiseks. Raskustesse sattuvaid eakaid tuleb toetada juba kehtivate toimetulekutoetuste kaudu.
Miks ei meeldi: raskustesse sattuvad eakad saavad juba kehtivaid toimetulekutoetusi. Ma olen väga nõus, et pensionite indekseerimine tuleks üle vaadata ja ajutiselt valemit muuta, aga selle punkti teine lause (millega tahetakse pääseda pensionäride viha eest) on lihtsalt nõme.
3) Tuleb lõpetada nö vaeseks indekseerimine – mitte ükski kulu, ei kõrgemate riigiametnike palgad ega ka pensionid, ei tohi tõusta automaatselt, ilma vastava poliitilise otsuseta.
Miks ei meeldi: mõte on õige, aga sellisel kujul on tegu tühja sõnamulinaga. Esiteks ei selgu siit kuidagi, keda või mismoodi vaeseks indekseeritakse, jutt pole ju pensionitest.
Teiseks: terminid "mitte ükski kulu" ja "kõrgemate riigiametnike palgad" on täiesti erineva kaalukategooriaga asjad - viimase kogumõju on riigieelarves marginaalne, see aga, kuidas iga pastaka ostuks tehakse poliitilise otsus, vajab veel selgitamist Parempoolsete juhatuse poolt.
4) Kõrghariduses ja tervishoius tuleb rakendada omaosalust - sisse viia osaline õppemaks ja suurendada eraravikindlustuse osakaalu.
Miks ei meeldi: see ei ole enam naljakas, ega demagoogiline, vaid ohtlik elule ja tervisele. Eraravikindlustuse osakaalu teadlik riigipoolne suurendamine viib ainult tervishoiuteenuse kättesaamatumaks muutumiseni - me oleme juba praegu Euroopas üks kõige suurema patsiendipoolse omaosalusega riike. See tee, mis võib 30-aastasele tunduda geniaalne mõte, viib väga-väga halbade tulemusteni.
Maksuküüru kaotamine tuleb edasi lükata rahandusolukorra stabiliseerumiseni. - täiesti nõus!
Kõigi lausaliste toetuse maksmine tuleb lõpetada, toetada tuleb ainult neid, kellel on reaalselt abi vaja. Näiteks 80 euro suurust lapsetoetust makstakse absoluutselt kõigile Eesti lapsevanematele, olenemata sellest, kas pere vajab abi või on tegu miljonäridega. Taoline hoiak on valdav kümnete ja kümnete Eestis kehtivate toetuste ja hüvitiste puhul, see raiskav süsteem tuleb lõpetada. - täiesti nõus!
Massilised sotsiaalkampaaniad, mida viljelevad riiklikud turundusagentuurid ja inimeste elama õpetamise asutused (EISA, TAI) tuleb lõpetada. - täiesti nõus!
5) Riigiasutuste avalike suhete kulusid peab kärpima vähemalt kahe kolmandiku võrra.
Miks ei meeldi: ega see sisse tulevate päringute hulk ei muutu, lihtsalt vastuse saamine muutub veel vaevalisemaks.
Selle asemel tuleks hoolega üle vaadata ministrite isiklike suunamudijate tasustamine riigieelarvest. Näiteks olukord, kus minister istub konverentsi paneelis, aga tema isiklikul sotsiaalmeedia kontol on juba postitused, kus ta on ja mis ta teeb, tundub süütu ja naljakas (riigieelarve seisukohalt on tegu olematu kuluga), aga sellegipoolest ei ole ilus.
6) Riigiasutuste tugiteenuste vajalikkus tuleb üksikasjalikult üle vaadata – seal on ohtralt kärpekohti.
Miks ei meeldi: regulaarne üle vaatamine on kahtlemata vajalik, aga kui väitele "seal on ohtralt kärpekohti" pole ühtegi konkreetset näidet, on tegu lihtsalt tühja tünni kõmistamisega.
7) Riigi erinevad IT-majad tuleb tõsta kokku üheks struktuuriks. Riigiasutused ei tohi IT-spetsialistide pärast omavahel konkureerida ja sellega turul palku tõsta. Riigi IT-sektori ülikiire kasvatamise asemel tuleb vajalikud tööd osta sisse omavahel konkureerivatelt eraettevõtetelt.
Miks ei meeldi: see on lihtsalt asjatundmatu jutt. Esiteks ostetakse juba praegu vajalikud tööd sisse erasektorist sealt, kus võimalik (ei hakka nimesid nimetama, aga vaatame mõne suure IT-firma läbipaistmatuid raamlepinguid) ja teiseks päris kõike ei saa sisse osta. Selline ebapädevus on pisut kurb.
Full disclosure: Kahjuks ei saa ise Parempoolseid aidata, kuna selliste ettepanekute loomisel osalemiseks peab olema erakonna liige.
"Velikij"
7) Riigi erinevad IT-majad tuleb tõsta kokku üheks struktuuriks. Riigiasutused ei tohi IT-spetsialistide pärast omavahel konkureerida ja sellega turul palku tõsta. Riigi IT-sektori ülikiire kasvatamise asemel tuleb vajalikud tööd osta sisse omavahel konkureerivatelt eraettevõtetelt.
Miks ei meeldi: see on lihtsalt asjatundmatu jutt. Esiteks ostetakse juba praegu vajalikud tööd sisse erasektorist sealt, kus võimalik (ei hakka nimesid nimetama, aga vaatame mõne suure IT-firma läbipaistmatuid raamlepinguid) ja teiseks päris kõike ei saa sisse osta. Selline ebapädevus on pisut kurb.
Ma refereerin pikemat diskussiooni, mis on seonduval teemal käinud FB-s.
Fakt1 - eestis on massiliselt "it juhume" ja "pooljuhme" ja muiduvõlle, kes on tulnud avaliku halduse, juura ja (väga markantsel juhul) hotellinduse(!) erialalt. MBA-d ja co. Paremal juhul on läbik käidud "kiire konveier" IT juhmimise alal.
Fakt2 (vahendatud inimeste poolt, kelle CVs seisavad tööandjatena Google, Amazon, Microsoft jms, gigandid).
Päriselt TEHNOLOOGIAjuhiks, IT juhiks, tiimijuhiks, CTO-ks jne. ei edutata / palgata mitte ühtegi inimest, olgu kuitahes särava kraadiga, kes ei ole läbi käinud "IT kaevikute eesliinilt".
Seega, kogu "kuidas korraldada ja juhtida IT-d" jutt peab tulema sellise tüübi suust, kes 1974 augustas perfokaarte ja 1978 ehitas füüsilise "fourier teisendi", et ostsillograafi ekraanil graakat näidata ja 1985... mõistad isegi.
Kahjuks, muul juhul on see lihtsalt "õhu puhumine".
Tänased IT majad on "liikunud kliendist kaugemale" aga püsivad veel "goldilocks zones". Kommunikatsioon lõpptarbiajga on alles. Selle asja üheks monstrum-IT-majaks kokku vägistamine. Sorrivaan... vaene klient. See jutt on kahjuks ebapädev.
Tegelikult, nagu ma eelpool mainisin, puudub "taust". Parempoolsed otsivad endale tugeva "taustaga" nõuniku, kes on käinud läbi kõik "põrgu 9 ringi" koosteneegrist ja tööjaamahooldusest ja helldeskist alates ja ennast "arhitekti" tasemele välja nühkinud... ja siis kuulame, mis neil öelda on.
"ain25"
Siim Kiisler esitas rahandusministeeriumile teabenõude. Küsimus ja vastus salastati 75 aastaks. Täielik komöödia.
https://www.err.ee/1609452983/ministeerium-salastas-maksutousude-eelarvemoju-puudutava-teabenoude
Selline asi paneb küsima, et kas antud otsuse tegija ning selle käitumise õigustaja on Putini palgalehel?
Ma ei kujuta hästi ette paremat meetodit, kuidas kodanike silmis Eesti Vabariigi mainet diskrediteerida...
P.S. AvTS § 35 lg 1 p 12 ütleb:
§ 35. Teabe asutusesiseseks tunnistamise alused
(1) Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks:
[...]
12) teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust;
Nunuh. Et siis on kohutav saladus, et Kiisler sihukest asja küsis...
"thargun"
Ma ei tea, Lavly Perling kes on eluaegne riigitöötaja ja siis tuleb rääkima ettevõtlusest ja parempoolsest majanduspoliitikast, mulle jääb rohkem mulje , et proovitakse nišši täita ja piruka ligi pääseda, aga võibolla et ma olen liiga küüniliseks muutunud
Täpselt nii ongi - ala E200.
E200 on PP võrreldes täiesti teine loom. Oleks nagu taks aga ei ole ka. Oleks nagu hagijas aga ei ole ka. Aga kui sa paned sotsid, rohelised, Reinaasa, ex-isamaa Tsahkna ja Heleniuse kokku, siis saadki sellise ühepajasupi.
Siim Kiisler: „maksufestival“ on pidu kinnisele ringile, aruteluks vajalikud mõjuhinnangud on salastatud
Leo Kunnas esitas seaduseelnõu Vene kodanike valimisõiguse peatamiseks
Riigikogu liige, erukolonel Leo Kunnas esitas täna parlamendile koostöös Parempoolsetega loodud seaduseelnõu, mis piirab Vene Föderatsiooni kodanike valimisõigust juba 2025. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel.
“Vene Föderatsiooni kodanikel on kohustused Vene riigi ees, meie jaoks kõige kriitilisem neist on sõjaväekohustus. Terroristliku režiimi sõjaväe ees kohustusi kandval inimesel ei tohi olla võimalust mõjutada Eesti poliitikat, seda isegi mitte kohalikul tasandil,” selgitas Kunnas algatuse eesmärki.
Eelnõu koostasid ühiselt Parempoolsete moodustatud töörühm ja parteitu Riigikogu liige Leo Kunnas, selle tuumaks on kohalike omavalitsuste valimise seaduse muutmine. “Järgmiste valimisteni on jäänud üks aasta, meil on viimane aeg tegutseda,” rõhutas Parempoolsete juht Lavly Perling. “Meie eelnõu ei konkureeri juba Riigikogus menetlusse antud algatustega, mis taotlevad põhiseaduse muutmist,” täpsustas ta.
Perling selgitas, et kuivõrd praegune parlamendikoosseis ei pruugi Põhiseaduse muutmises enne järgmisi KOV valimisi kokkuleppele jõuda, annab Kunnase ja Parempoolsete eelnõu võimaluse terroristliku režiimi kodanike valimisõiguse piiramiseks juba järgmiste valimiste ajal.
“Meie soovime oma eelnõuga muuta kohalike omavalitsuste valimise seadust, milleks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk 51 poolthäält,” selgitas ta. “Lubadus valimisõigus peatada oli kirjas tänase valitsuse eelmises koalitsioonilepingus. Peaminister Kristen Michal on öelnud, et töö selles suunas käib edasi, otsitakse võimalusi. Meie tuleme oma eelnõuga appi – leidsime valimisõiguse piiramiseks juriidiliselt vettpidava ja ka ajaliselt teostatava lahenduse,” ütles Perling.
“Kutsun kõiki Riigikogu liikmeid, nii koalitsiooni kui opositsiooni üles eelnõud toetama. Oleme välja joonistanud realistliku võimaluse, kuidas terroristliku režiimi kodanike valimisõigust juba järgmistel valimistel piirata. See on Eesti jaoks kriitiliselt oluline küsimus, mille otsustamise juures tuleks parteipoliitilised motiivid jätta kõrvale,” märkis Kunnas.
Valimisõiguse peatamisega paralleelselt tuleb asuda viivitamatult tegelema teemaga, kuidas inimesed, kel täna ei ole võimalust õiguslikult vabaneda Vene Föderatsiooni kodakondsusest, aga kes tahaksid seda teha, säilitaksid sideme Eesti riigiga ja saaksid asuda võimalikult kiiresti liikuma Eesti kodakondsuse suunas, rõhutas Perling.
Eks näis kes kõige usinamalt blokkima hakkab seda. Varasemalt on paljud fraktsioonid lubanud toetada, aga eks nüüd saab näha kellele ja kui armsad need venelaste hääled on.
"Madis89"
Eks näis kes kõige usinamalt blokkima hakkab seda. Varasemalt on paljud fraktsioonid lubanud toetada, aga eks nüüd saab näha kellele ja kui armsad need venelaste hääled on.
Sotsid muidugi. Kes siis veel?
Ära sa märgi. Noorte Laulu- ja Tantsupidu on siis nüüd “natsiüritus”. Tagurlik natsionalism ja kuratteab mis veel. Kommenteeriva parimad asjatundjad:
See on siis meie avalik meedia…
Mis on neil artiklitel (üks tervenisti 6 aasta tagant, mistap “nüüd” ei ole küll kohane ajamääratlus) pistmist parempoolsete või Parempoolsetega? Kui üldse, siis ehk mingit serva pidi leiaks seose “parempoolsetega”.
Kas mitte enne ümbernimetamist ei olnud see “äärmusparempoolsuse” teema. Neo- ja kvaasinatsid. Kurat neist teemade pealkirjadest, pärast “poliitkorrektsuse rehaga” üle käimist aru saab. Äkki on tõesti silmas peetud “Parempoolseid” mitte “äärmusparempoolsuse eks-teemat”. Siis on tõesti vales kohas 
Meie pragune “parempoolne” valitsuspartei annab ise kõnepunktid Parempoolsetele kätte:) Vastuseks saab muidugi ka Sm.Ligi nooruspõlve ppostitusi otsida:)
Koopia FB seinalt:
Raju juuli ja ei mingit hapukurgihooaega!
Hinnatõusust rääkimine olevat sama rumal kui halva ilma kirumine. Lisaks kuulsime eelmisel nädala kuidas valitsus ja Rahandusminister peavad käibemaksu tõstes karmi võitlust eestlaste ülekaaluga ning nälja peletamiseks rikastele riiklikku supikööki ei pakuta. Aga kelle huve teenib siis Reffi maksuküüru kaotamine?
Parempoolsed on seisukohal:
iga euro, mille inimene valitsusele ära annab, vähendab tema vabadust ise otsustada – mida oma rahaga teha, kuidas oma elu elada. See tähendab, et maksude kiire tõstmine ei halvenda mitte ainult inimeste toimetulekut, vaid võtab sammhaaval vähemaks ka igaühe isiklikku vabadust.
Parempoolsed töötavad selle nimel, et Eesti oleks vabade inimeste vaba riik, kus rahvas loob ise oma saatust ja otsustab oma tuleviku üle. Vaba, jõukas ja eestimeelne ühiskond on see, mille poole peame püüdlema iga otsusega. Maksutõusud viivad meid hoopis teises suunas.
Eesti vajab vähem makse ja rohkem vabadust. Vähem makse tähendab tugevamat ostujõudu igaühele, ettevõtluse edenemist ja vabamat hingamist kogu ühiskonnale. Rohkem vabadust tähendab iga inimese võimalust ise otsustada, kuidas oma elu elada, millele enda teenitud raha kulutada. Me ei vaja lapsehoidjariigi käske ja keeldusid, vaid ise endaga hakkama saavate kodanike kaineid otsuseid.
Majanduslik ja ühiskondlik edu sünnib ainult seal, kus inimestel on isiklikud vabadused, madal maksukoormus ja mõistlikud reeglid. Ainult vabad inimesed vabal maal – kus maksud ei kägista ja regulatsioonid ei kurna – suudavad luua jõukust ja kindlustada tulevikku.
Parempoolsete esimene ülesanne on langetada käibemaks 20 protsendi juurde ja eraisiku tulumaks 18 protsendini, et inimestele jääks rohkem raha kätte ja majandus saaks edeneda. Töö on juba alanud, igaühe lähim võimalus selle eesmärgi toetamiseks on juba 19 oktoobril, kohalike omavalitsuste volikogude valimistel.
Parempööre, mis vähendab makse ja suurendab vabadust, algab juba sel sügisel igaühe kodukohast.
See erakond on ainuke mõistuse hääl hetkel.
Ülejäänud kontingent on selline, et võta üks ja viska teist.
Parempoolsus on kõikjal läänemaailmas pead tõstmas.
Mitte, et see tingimata oleks halb mõte, aga siia juurde võiks siis ka valemi teise poole lahti kirjutada: kust see kärbe avalikes teenustes tehakse või milliseid teisi makse tõstetakse, et sellist maksulangetust riigieelarves oleks võimalik ellu viia.
Eraisiku tulumaksu langetamine 18%-ni maksab umbes 500mln aastas.
Käibemaks tagasi 20%-ni on umbes teist samapalju (400-500 mln aastas).