TaivoS, kas on mingi põhjalikum ülevaade? Saad panna lingi? Thanks!
Gonergy on tõesti huvitav ettevõte, seda eelkõige tehnoloogia poolelt. Finantsi poole pealt on asjad keerulisemad.
Pole kahjuks muud kui Arvopaperi refereerung:
http://www.arvopaperi.fi/article/id=27649
oodatud linki originaalallikale samuti pole
http://www.arvopaperi.fi/article/id=27649
oodatud linki originaalallikale samuti pole
Citi, China Solar Industry Initiation.pdf 2,3MB
http://www.mediafire.com/?dzyyisxnf0o
http://www.mediafire.com/?dzyyisxnf0o
On küll suletud ettevõte, aga kuulub päikeseenergiateema alla. Äkki keegi börsil noteeritud firma osaleb tulevikus.
Saudi-Araabia firma ACWA võitis miljardi dollari suuruse konkursi 160 MW päikeseenergiajaama ehitamiseks Marokosse (Põhja-Aafrikas siis).
See on ainult esimene etapp, sest projektisse kuulub 5 erinevat üksust ning kavas on kokku toota 2000 GW energiat aastani 2020, mis vastab 38% Maroko hetke tootmismahust ning ületab nt. Olkiluoto 3 tuumaenergiajaama tootmisvõimsuse. Plaan on müüa energiat Euroopasse.
-Helsingin Sanomat
Saudi-Araabia firma ACWA võitis miljardi dollari suuruse konkursi 160 MW päikeseenergiajaama ehitamiseks Marokosse (Põhja-Aafrikas siis).
See on ainult esimene etapp, sest projektisse kuulub 5 erinevat üksust ning kavas on kokku toota 2000 GW energiat aastani 2020, mis vastab 38% Maroko hetke tootmismahust ning ületab nt. Olkiluoto 3 tuumaenergiajaama tootmisvõimsuse. Plaan on müüa energiat Euroopasse.
-Helsingin Sanomat
Saudi Araabia, kus hetkel on päikeseenergia toodang olematu, on seadnud ambitsioonika plaani eksportida aastaks 2030 rohkem päikeseenergiat kui naftat. Mis on täiesti saavutatav, sest ühest küljest kuivavad naftaallikad kokku ja teisalt saavad Saudi Araabia kõrbealad 4x rohkem päikeseenergiat (per m2) kui näiteks Kreeka. Saudid on asunud tegutsema ja juba on käimas hangete ettevalmistused. Vt. altpoolt lingitud artiklist. Kuna neil endal hetkel PV-tööstus puudub, siis on see USA, Euroopa ja Hiina firmadele suhteliselt "magus suutäis". Iseasi, mis tingimused saudid firmadele seavad - nt. peavad avama uued tootmisettevõtted riigis, looma ühisettevõtteid Saudi firmadega (sh äkki seesama ACWA) jne.
USA firmadest on kõige tihedamad sidemed (sh. poliitilised) saudidega First Solaril (FSLR). Ei oleks üllatus, kui kõigepealt kukuvad esimesed võidud neile. Samas praeguse polysiliconi hinna juures võiksid Hiina polysilicon-based firmad paremaid pakkumisi teha.
http://www.bloomberg.com/news/2012-09-23/mecca-seeks-to-lead-saudi-arabia-s-solar-energy-expansion.html
USA firmadest on kõige tihedamad sidemed (sh. poliitilised) saudidega First Solaril (FSLR). Ei oleks üllatus, kui kõigepealt kukuvad esimesed võidud neile. Samas praeguse polysiliconi hinna juures võiksid Hiina polysilicon-based firmad paremaid pakkumisi teha.
http://www.bloomberg.com/news/2012-09-23/mecca-seeks-to-lead-saudi-arabia-s-solar-energy-expansion.html
angelp
Jahutaksin veidi su optimismi. Maa asub Päikesest umbes 23500 Maa raadiuse kaugusel ja selle tõsiasja tõttu saavad KÕIK maakera päikesepoolsed punktid praktiliselt ühesuguse hulga päikesekiirgust ajaühikus Päikese kiirte suunas, nii nagu PV paneele paigutatakse. Kiirguse hulga erinevuse põhjustavad pilved, mida kõrbes esineb vähem ;) ja teiselt poolt alaneb PV paneelide kasutegur kõrbes, sest seal on soojem.
Kokku on erinevus Kreeka ja Araabia poolsaare või Maroko vahel 30%, mitte 4 korda.
Võid ise veenduda.
Sinu viidatud artiklis on PV paneelide võimsuseks antud 100 MW, millega saab sealmail toota aastas 150 GWh artiklis mainitud 385 gigavatt-tunnist ehk umbes kolmandiku. Ülejäänu võiks olla 1/3 tuul ? ja 1/3 gaas, et kompenseerida kahe eelneva allika ebaühtlust. Sealsetes oludes isegi töötav variant.
Iseküsimus, kas saudid seda elektrit pärast tarbida ka tahavad.
Praegu tarbitakse Saudi Araabias 195GWh elektrienergiat aastas. Artiklis mainitud 385 GWh sobib hästi 2035 aasta prognoosiks ja seega on arvatavasti artiklis toodud 109 G$ hankes oleva päikeseinstallatsiooni maksumus.
Kohe kerkivad küsimused, sest maksumuseks kujuneks justkui 1000$ installeeritud vati, mitte kilovati kohta, mis ületab vähemalt 300 kordselt hetke turuhinna. Sellise maksumuse juures kujuneb ühe kW hinnaks protsente arvestamata umbes 38 USD, mis ületab tuhandekordselt hetke tavaelektri omahinna.
Arvestades paneelide hinnaks 3 USD/W, saame installatsiooni hinnaks 300 M$ ja elektrienergia omahinnaks üle 20 aasta intresse arvestamata 0,1 USD/kWh ehk 100 USD/MWh, mis ikkagi ületab turuhinda.
300 mio USD on aga kahjuks raha, mis teeb ehk ühe firma korraks rõõmsaks, pole aga kuidagi võrreldav aastase PV turu mahuga.
Päikeseelektri äril on kahtlemata jumet, kui õnnestub valitsuseslt välja kaubelda selline diil, nagu Sommi viidatud ACWA-l ja kompaniil on tehtud Bulgaaria valitusega Karadžalovo projektis: 248EUR/MWh 20 aastaks!
P.S. Somm, mul läheb alati s*tt p****s keema, kui keegi energia tootmise teemadel ei tee vahet võimsusel ja energial=tööl. Hesari filoloogist ajakirjanik võib sellise vea ehk teha, aga meesterahvas mitte iialgi.
Kordamiseks füüsikatunnist:
pinge [V] * vool [A] = võimsus [W] * aeg [s,h] = töö/energia [J, Wh] * tariif [USD/kWh] = RAHA [USD] :)
Siin foorumis oluline järeldus: tähtis pole mitte see, kui roheliselt on elekter toodetud, vaid see, kui kallilt seda lollidele maha müüa saab ja millist müügijuttu selleks rääkima peab.
Jahutaksin veidi su optimismi. Maa asub Päikesest umbes 23500 Maa raadiuse kaugusel ja selle tõsiasja tõttu saavad KÕIK maakera päikesepoolsed punktid praktiliselt ühesuguse hulga päikesekiirgust ajaühikus Päikese kiirte suunas, nii nagu PV paneele paigutatakse. Kiirguse hulga erinevuse põhjustavad pilved, mida kõrbes esineb vähem ;) ja teiselt poolt alaneb PV paneelide kasutegur kõrbes, sest seal on soojem.
Kokku on erinevus Kreeka ja Araabia poolsaare või Maroko vahel 30%, mitte 4 korda.
Võid ise veenduda.
Sinu viidatud artiklis on PV paneelide võimsuseks antud 100 MW, millega saab sealmail toota aastas 150 GWh artiklis mainitud 385 gigavatt-tunnist ehk umbes kolmandiku. Ülejäänu võiks olla 1/3 tuul ? ja 1/3 gaas, et kompenseerida kahe eelneva allika ebaühtlust. Sealsetes oludes isegi töötav variant.
Iseküsimus, kas saudid seda elektrit pärast tarbida ka tahavad.
Praegu tarbitakse Saudi Araabias 195GWh elektrienergiat aastas. Artiklis mainitud 385 GWh sobib hästi 2035 aasta prognoosiks ja seega on arvatavasti artiklis toodud 109 G$ hankes oleva päikeseinstallatsiooni maksumus.
Kohe kerkivad küsimused, sest maksumuseks kujuneks justkui 1000$ installeeritud vati, mitte kilovati kohta, mis ületab vähemalt 300 kordselt hetke turuhinna. Sellise maksumuse juures kujuneb ühe kW hinnaks protsente arvestamata umbes 38 USD, mis ületab tuhandekordselt hetke tavaelektri omahinna.
Arvestades paneelide hinnaks 3 USD/W, saame installatsiooni hinnaks 300 M$ ja elektrienergia omahinnaks üle 20 aasta intresse arvestamata 0,1 USD/kWh ehk 100 USD/MWh, mis ikkagi ületab turuhinda.
300 mio USD on aga kahjuks raha, mis teeb ehk ühe firma korraks rõõmsaks, pole aga kuidagi võrreldav aastase PV turu mahuga.
Päikeseelektri äril on kahtlemata jumet, kui õnnestub valitsuseslt välja kaubelda selline diil, nagu Sommi viidatud ACWA-l ja kompaniil on tehtud Bulgaaria valitusega Karadžalovo projektis: 248EUR/MWh 20 aastaks!
P.S. Somm, mul läheb alati s*tt p****s keema, kui keegi energia tootmise teemadel ei tee vahet võimsusel ja energial=tööl. Hesari filoloogist ajakirjanik võib sellise vea ehk teha, aga meesterahvas mitte iialgi.
Kordamiseks füüsikatunnist:
pinge [V] * vool [A] = võimsus [W] * aeg [s,h] = töö/energia [J, Wh] * tariif [USD/kWh] = RAHA [USD] :)
Siin foorumis oluline järeldus: tähtis pole mitte see, kui roheliselt on elekter toodetud, vaid see, kui kallilt seda lollidele maha müüa saab ja millist müügijuttu selleks rääkima peab.
Kaks tähelepanekut zanrist "meesterahvas mitte iialgi":
- Eesti 2011.a. elektritarbimine oli 7.8 TWh ning tootmine 11.4 TWh. Kas selle kõrval Saudi Araabia 195 GWh on ikka õige number?
- Artiklis viidatud 109 mld $ summa käib terve Saudi Araabia PV sektori investeeringu kohta üle aastate. Seda ei maksa kõrvutada 100 MW nimivõimsuse numbriga, mis käis ühe linna ühe projekti kohta.
Päikeseelekter ei ole enam sugugi kallis. Paari viimase aasta ohvrid (kahjumis või pankrotistunud solar firmad) ei ole olnud asjata - see kõik on toonud grid parity kätte palju varem, kui seda on prognoositud. Jah, mingi aeg olid helded FIT skeemid need, mis muutsid tootmise tasuvaks. Nüüd teostatakse suur osa projekte näiteks USAs juba ilma subsiidiumiteta. Need firmad, kes praeguses raskes olukorras ellu jäävad, võivad 2013+ juba hingata kergendatumalt. Jaamade ehitajatel läheb juba praegu hästi (ka FSLR on üha-enam selles äris, aga ka CSIQ ja WFR).
Kreeka ja Araabia poolsaare päikesekiirguse erinevusest: artiklis viidatud King Abdullah University research'is olid sellised kõrged numbrid Araabia poolsaare kohta toodud (Global Solar Radiation: 4.5...7 kW/m2). Võib-olla on siin mingi metoodiline vahe ja loogiline seletus, kuidas selline number saadi. Kui natuke mõõtmisandmetega mängida, siis on tegelik vahe 40%. Paneelid ei pruugi olla tingimata päikese kiirte suunas (rooftop!) ja see on siiski oluline vahe. Pluss muidugi pilvisuse teema.
- Eesti 2011.a. elektritarbimine oli 7.8 TWh ning tootmine 11.4 TWh. Kas selle kõrval Saudi Araabia 195 GWh on ikka õige number?
- Artiklis viidatud 109 mld $ summa käib terve Saudi Araabia PV sektori investeeringu kohta üle aastate. Seda ei maksa kõrvutada 100 MW nimivõimsuse numbriga, mis käis ühe linna ühe projekti kohta.
Päikeseelekter ei ole enam sugugi kallis. Paari viimase aasta ohvrid (kahjumis või pankrotistunud solar firmad) ei ole olnud asjata - see kõik on toonud grid parity kätte palju varem, kui seda on prognoositud. Jah, mingi aeg olid helded FIT skeemid need, mis muutsid tootmise tasuvaks. Nüüd teostatakse suur osa projekte näiteks USAs juba ilma subsiidiumiteta. Need firmad, kes praeguses raskes olukorras ellu jäävad, võivad 2013+ juba hingata kergendatumalt. Jaamade ehitajatel läheb juba praegu hästi (ka FSLR on üha-enam selles äris, aga ka CSIQ ja WFR).
Kreeka ja Araabia poolsaare päikesekiirguse erinevusest: artiklis viidatud King Abdullah University research'is olid sellised kõrged numbrid Araabia poolsaare kohta toodud (Global Solar Radiation: 4.5...7 kW/m2). Võib-olla on siin mingi metoodiline vahe ja loogiline seletus, kuidas selline number saadi. Kui natuke mõõtmisandmetega mängida, siis on tegelik vahe 40%. Paneelid ei pruugi olla tingimata päikese kiirte suunas (rooftop!) ja see on siiski oluline vahe. Pluss muidugi pilvisuse teema.
Dubai 1 GW päikeseenergia projekt on käima läinud, millest täna tulnud uudise järgi sai esimese 13 MW väljaehitamise õiguse First Solar. FSLR eeluturul 6% plussis. Positiivseid katalüsaatoreid on veelgi: eilne uudis Indoneesias esimese utility scale jaama hanke võitmisest, uued Austraalia projektid, kohe-kohe algav Saudide megaprojekt, USA uued päikesejaamade maa-alade tsoneeringud jne.
Uudis ise siin: http://www.pv-magazine.com/news/details/beitrag/first-solar-awarded-contract-for-13-mw-mena-installation_100008878/#axzz29MD7M8lc
FSLR argument, et CdTe tehnoloogia toimib paremini just kõrge temperatuuriga piirkondades, on neile edu toomas. See on ka värske Dubai projekti puhul välja toodud.
Uudis ise siin: http://www.pv-magazine.com/news/details/beitrag/first-solar-awarded-contract-for-13-mw-mena-installation_100008878/#axzz29MD7M8lc
FSLR argument, et CdTe tehnoloogia toimib paremini just kõrge temperatuuriga piirkondades, on neile edu toomas. See on ka värske Dubai projekti puhul välja toodud.
allmere
angelp
Jahutaksin veidi su optimismi. Maa asub Päikesest umbes 23500 Maa raadiuse kaugusel ja selle tõsiasja tõttu saavad KÕIK maakera päikesepoolsed punktid praktiliselt ühesuguse hulga päikesekiirgust ajaühikus Päikese kiirte suunas, nii nagu PV paneele paigutatakse. Kiirguse hulga erinevuse põhjustavad pilved, mida kõrbes esineb vähem ;) ja teiselt poolt alaneb PV paneelide kasutegur kõrbes, sest seal on soojem.
Kokku on erinevus Kreeka ja Araabia poolsaare või Maroko vahel 30%, mitte 4 korda.
Võid ise veenduda.
Võiks arvestada ka atmosfääri kihi paksusega (jätame pilved praegu välja), mis päiksekiirgusel tuleb enne paneelini jõudmist läbida.
Täna, 24. märtsi keskpäeval oli vaadeldav olukord, kus kogu Saksamaa energiatootmisest andsid taastuvenergiaallikad (solar + wind) üle 50%: http://www.transparency.eex.com/en/. Võib prognoosida, et sama rada järgivad 5..10a perspektiivis paljud teised majandused, kus taastuvenergia arendamine algas vastavalt hiljem (Jaapan, USA, Austraalia ja iseäranis naftarikkad Araabia riigid).
Solar sektori fundamentaalne pilt on hakanud viimasel käesoleval aastal ettevaatavalt paranema, mille parim indikaator on polysiliconi hind, mis on alates aasta algusest kerkinud ca 20%: http://www.sunsirs.com/uk/prodetail-463.html. Selle tuules on aeglaselt kerkinud ka solar cell'ide ja moodulite noteeringud, peale mitmeaastast pidevat "veritsemist". Paljud nõrgemad tootjad (sh. mõned suured: STP, osaliselt LDK) on turult välja surutud ja/või pankrotistunud ning turul pakkumine väheneb. Samas nõudlus buumib ja see ei sõltu enam niipalju valitsuste makstavatest subsiidiumitest (loogiline, et nt. Saksamaal pole mõtet enam nii heldelt toetusi maksta ja ei makstagi).
TOP investeerimisideeks sektoris on minu arvates jätkuvalt Canadian Solar (CSIQ), kes teatas viimases aruandes, et jõuavad aasta kokkuvõttes kasumisse. Kui First Solari (FSLR) ja Sunpoweri (SPWR) valuatsioon on (liigagi) kiiresti tõusnud, siis CSIQ on endiselt "depressed": turuväärtus kordades madalam kui teistel Hiina tootjatel (TSL, YGE), samas on ettevõttel korralik projektiportfell Põhja-Ameerikas, millest teised võivad vaid unistada.
Just an observation.
Solar sektori fundamentaalne pilt on hakanud viimasel käesoleval aastal ettevaatavalt paranema, mille parim indikaator on polysiliconi hind, mis on alates aasta algusest kerkinud ca 20%: http://www.sunsirs.com/uk/prodetail-463.html. Selle tuules on aeglaselt kerkinud ka solar cell'ide ja moodulite noteeringud, peale mitmeaastast pidevat "veritsemist". Paljud nõrgemad tootjad (sh. mõned suured: STP, osaliselt LDK) on turult välja surutud ja/või pankrotistunud ning turul pakkumine väheneb. Samas nõudlus buumib ja see ei sõltu enam niipalju valitsuste makstavatest subsiidiumitest (loogiline, et nt. Saksamaal pole mõtet enam nii heldelt toetusi maksta ja ei makstagi).
TOP investeerimisideeks sektoris on minu arvates jätkuvalt Canadian Solar (CSIQ), kes teatas viimases aruandes, et jõuavad aasta kokkuvõttes kasumisse. Kui First Solari (FSLR) ja Sunpoweri (SPWR) valuatsioon on (liigagi) kiiresti tõusnud, siis CSIQ on endiselt "depressed": turuväärtus kordades madalam kui teistel Hiina tootjatel (TSL, YGE), samas on ettevõttel korralik projektiportfell Põhja-Ameerikas, millest teised võivad vaid unistada.
Just an observation.
Millal Kreeka taastuvenergiaallikate kasutamise peale üle läheb?
Ajal, mil räägitakse kildagaasibuumist, kusagil kobisetakse midagi tooriumreaktoritest ning naftas aina enam supply kõrval ka demandist juttu, jäävad sellised üllad ideed küll vaid jube heas korras eelarvepositsiooniga ja rikaste riikide pärusmaaks.
Noh - nagu näiteks Saksamaa või AÜE.
Ajal, mil räägitakse kildagaasibuumist, kusagil kobisetakse midagi tooriumreaktoritest ning naftas aina enam supply kõrval ka demandist juttu, jäävad sellised üllad ideed küll vaid jube heas korras eelarvepositsiooniga ja rikaste riikide pärusmaaks.
Noh - nagu näiteks Saksamaa või AÜE.
Eile oli ETV peal väike rootslaste tehtud dok, kus muuhulgas käidi saksamaal ühe "rohelise" eramu elaniku jutul. Muuhulgas poetati seal ka põhjus, miks päikesepaneelid saksamaal populaarsed on - kui selline majaomanik oma rohelise elektri võrku müüb, siis makstakse selle pisku eest KOLMEKORDSET börsihinda. Kaua selline ümberjaotamise lõbu kestab, ei tea arvata.
TaivoS, siis kui sakslased ka päriselt tulevad ja selle päikseenergia tootmisjaama valmis ehitavad. Praegu on seal ainult kaks takistust - saksa kohus keelas seda projekti teha saksa maksumaksja subsiidiumitega ..... mis see teine võiks olla???? Noh, päikest on Kreekas 360 päeva.
Kuuldavasti ei olnud ka Hispaanias solarid ilma subsiidiumiteta konkurentsis.
Hispaanlased Hispaanias või hispaanlased Kreekas?
Subsiidium sai tehtud selleks, et taastuvenergia sektoril oleks motivatsiooni areneda. Nüüd selgub välja, et ainus motivatsioon on saada subsiidiume. Elektritootmine ja selle reaalne ühendamine kandevõrku on teisejärguline probleem. See on Saksamaa puhul väga selgelt silma paistnud.
Subsiidium sai tehtud selleks, et taastuvenergia sektoril oleks motivatsiooni areneda. Nüüd selgub välja, et ainus motivatsioon on saada subsiidiume. Elektritootmine ja selle reaalne ühendamine kandevõrku on teisejärguline probleem. See on Saksamaa puhul väga selgelt silma paistnud.
Päikeseenergia stockidest. Nõrkuse Euroopas kompenseerib tugevus Aasias, eelkõige Hiinas.
Kui kogu palli arvesse võtta. Vähemalt selline ootus oli vist optimistide poolel.
Kui kogu palli arvesse võtta. Vähemalt selline ootus oli vist optimistide poolel.
ymeramees
Päikeseenergia stockidest. Nõrkuse Euroopas kompenseerib tugevus Aasias, eelkõige Hiinas.
Kui kogu palli arvesse võtta. Vähemalt selline ootus oli vist optimistide poolel.
jah, eriti selle taustal: (CN) China Banking Regulatory Commission (CBRC): Warns of risk from property, solar industries
Kui solarid peavad konkureerima ilma subsiidiumiteta, siis olgu konkurents aus ja kaotatagu subsiidiumid ka teistelt energialiikidelt. Põhjus, miks just arenenud riigid on hakanud rohkem taastuvenergiat toetama, pole mitte lihtsalt selles, et neil on rohkem võimalust seda teha, vaid ka selles, et seal on ajalooliselt pikem traditsioon erinevate subsiidiumide maksmises teistele energiallikatele, millest paljusid peetakse tänapäeval saastavaks ja mis on suureks koormaks riigieelarvetele. Taastuvenergia ei saa kunagi (või vähemalt niipea mitte) olema 100% energiatootmisest, kuid sellel, et energy mix muutub mitmekesisemaks, on palju positiivseid mõjusid. Peale rahaliste ka energiasõltumatuse/ohutuse suurenemine, CO2 heitmete vähendamine jpt.
Allikas: http://www.dblinvestors.com/documents/What-Would-Jefferson-Do-Final-Version.pdf, 2011.
Allikas: http://www.dblinvestors.com/documents/What-Would-Jefferson-Do-Final-Version.pdf, 2011.
angelp,
on sul andmeid ka selle kohta, kui suur osa tuumaenergia toetustest on tulnud kaitse-eelarvetest? Vist ei kahtle keegi, et hulga aastaid oli tuumaenergia peamine point just pommimaterjali valmistamine. Tekkinud energia müük oli boonuseks. Loogiline, et sel perioodil tuli ka rahastus suuresti riigieelarvest. Graafikulgi lõppeb tuumaenergia toetus juba eelmisel sajandil.
on sul andmeid ka selle kohta, kui suur osa tuumaenergia toetustest on tulnud kaitse-eelarvetest? Vist ei kahtle keegi, et hulga aastaid oli tuumaenergia peamine point just pommimaterjali valmistamine. Tekkinud energia müük oli boonuseks. Loogiline, et sel perioodil tuli ka rahastus suuresti riigieelarvest. Graafikulgi lõppeb tuumaenergia toetus juba eelmisel sajandil.
Austraalias (konkreetsemalt WA) on sektor buumimas: http://www.pv-magazine.com/news/details/beitrag/post-subsidy-pv-boom-in-western-australia_100010811/
Seda olukorras, kus solarile subsiidiumeid ei maksta ja päikeseenergia peab konkureerima fossiilsete kütuste põletamisega, mis naudivad omi subsiidiumeid edasi.
Mujalt: Jaapanist on tulnud (tulemas) oodatust 2x rohkem nõudlust. Hiina on veel suur küsimärk, kuid sealgi näeb "generaalplaan" ette päikeseenergia massiivset kasutuselevõttu. Samal ajal kui nõudlus kasvab, pakkumine kahaneb. Pankrotistunud ja/või tegevuse lõpetanud tootjatest on värske ülevaade siin: http://www.greentechmedia.com/articles/read/Rest-in-Peace-The-List-of-Deceased-Solar-Companies.
Laupäeval lisas õli tulla Trina Solari (TSL) CEO, kes teatas, et ettevõte plaanib aasta teises pooles kasumisse jõuda. Canadian Solar (CSIQ) on sellest juba varem märku andnud (siiski müüdi stock märtsi ER-il alla). Kui ettevõtted hakkavad kasumeid näitama, siis avastavad äkki kõik, et valuatsioonid on naeruväärselt madalad (välja arvatud FSLR, SPWR muidugi).
2korda2, ei mul ei ole tuumaenergia osas selliseid andmeid ja kas kaitse-eelarveid nii väga lapata saabki? Pole igatahes uurinud.
Seda olukorras, kus solarile subsiidiumeid ei maksta ja päikeseenergia peab konkureerima fossiilsete kütuste põletamisega, mis naudivad omi subsiidiumeid edasi.
Mujalt: Jaapanist on tulnud (tulemas) oodatust 2x rohkem nõudlust. Hiina on veel suur küsimärk, kuid sealgi näeb "generaalplaan" ette päikeseenergia massiivset kasutuselevõttu. Samal ajal kui nõudlus kasvab, pakkumine kahaneb. Pankrotistunud ja/või tegevuse lõpetanud tootjatest on värske ülevaade siin: http://www.greentechmedia.com/articles/read/Rest-in-Peace-The-List-of-Deceased-Solar-Companies.
Laupäeval lisas õli tulla Trina Solari (TSL) CEO, kes teatas, et ettevõte plaanib aasta teises pooles kasumisse jõuda. Canadian Solar (CSIQ) on sellest juba varem märku andnud (siiski müüdi stock märtsi ER-il alla). Kui ettevõtted hakkavad kasumeid näitama, siis avastavad äkki kõik, et valuatsioonid on naeruväärselt madalad (välja arvatud FSLR, SPWR muidugi).
2korda2, ei mul ei ole tuumaenergia osas selliseid andmeid ja kas kaitse-eelarveid nii väga lapata saabki? Pole igatahes uurinud.