THI ütleb ju sealsamas ka, et praegu meil ongi vaja välisesindajast presidenti, mitet sellist, kes “näoga rahva poole oleks”. Ta isegi vist ütles, et taoline oleks suur viga või midagi sellist.
Miks seda välisesindamise tööd ei saaks teha üks korralik peaminister või välisminister, ma ei tea. Välisministri puhul oleks nagu juba tööülesannetes sees asi…
4 Likes
Oh issand. No nüüd on kõik selge. Sel vastusel ei ole ju õnnelikkusega mitte midagi pistmist, pigem mida suurem on inimese kartlikkus, ettevaatlikkus ja pessimism ning mida vähemad lootused on tal tulevikus oma positsiooni parandamisele, seda kõrgemale astmele ta ennast seal redelil asetab.
Mõelge väheke. Ambitsioonikas, optimistlik, kartmatu inimene 1) on veendunud, et temaga ei saa midagi palju hullemat juhtuda kui praegu on 2) unistab praegusest oluliselt paremast tulevikust 3) on veendunud, et on võimeline järjest paremat saavutama ja selle poole pürgima.
Redeli poole vaadates näeb ta ees veel palju, palju kõrgemaid astmeid, kuhu tal on võimalik ronida, ega mõtle eriti selle peale, kui tõenäoline on madalamale kukkuda.
Masenduses, pessimistlik, kartlik ja vähese lootusega inimene leiab, et ükskõik kui halvasti praegu ei oleks, alati saab veel palju, palju hullemini minna, niiet seal allpool on redelil veel palju astmeid, mis võivad teostuda, aga ülesse vaadates ei ole mingit erilist lootust enam kõrgemale ronida, niiet ta ongi enda jaoks juba kõrgeimal astmel, edaspidi saab ainult halvemini minna. - Ja see ongi siis selle skaala järgi see “maailma õnnelikeim inimene”?!
Kes sellise küsitluse küll välja mõtles?
Aga aitäh selle välja toomise eest, üks suur müsteerium on minu jaoks sellega lahendatud.
5 Likes
Tegelikult on ju vastupidi…
Olen redelil kõrgele roninud, seega normatiivselt õnnelik.
Pole palju mammonat kogunud ja elan metsas - seega pole kuhugi roninud - peaks nagu üldise standardi järgi olema õnnetu.
Ma arvan, et selline redelil põhinev küsimus näitab hoopis inimeste individuaalsust, hoolimist kuidas inimene järgib ühiskonna suhtumist “edusse” tagurpidi pööratult. Ehk siis antisotsiaalsust. Seetõttu on ka loogiline, et soomlased on maailmas tipus.
1 Like
raulir, see esimene pilt meenutab rohkem koroonaaegseid ajupesuohvreid, kui õnnelikke individualiste ühel kaunil maal
Ega sellest poeriiulist otse paaki kallatava taimeõli mootoris põletamise eest riigil maksud saamata jää. Lihtsalt nad laekuvad veidikene hiljem käibe ja tööjõumaksude näol vahendatuna läbi autoremonditöökoja.
2 Likes
to: iffkillla, kuidas saavad kõik makstud? Riik küsib aktsiisi. Aktsiisi peale arvutatatakse sinna otsa veel suurem käibemaks, kui seni oleks olnud. Juba see on tuntav puudujääk.
Aga autoremondikoja-variant ei ole sugugi kindel. See võib ka laekumata jääda. Aktsiis on palju kindlam.
Vabalt hingav disla sõidab pea iga asjaga mis põleb. Vanemad iseliikurid ei ole nii pirtsud. Ja näiteks nõuka-aja lõpus karmi kütuskriisi ajal sai Izh Planeta 3 mootoratta sisse kallatud esialgu lennukipetrooli ja bena segu, kui bensiini täitsa väheks jäi, siis puhast lennukipetrooli, siis petrooli ja diisli segu ja viimaks sõitsime puhta dislaga, ainult käivituseks tuli karpasse bensiini valada. Seda viimast kullahinnalist tilka, mida sai hoitud ja politatud, et ikka jaguks. Pakus, tossas jubedalt, üle 60 kmh ei läinud, aga sõidud said sõidetud.
Kui Rohepööre samas vaimus jätkub, siis võiks varsti mõni kulibin uuesti “kuumpea” ehk raskeõli mootori valmis nikerdada… vot See Asi oli nõus kütusena tarbima pea ükskõik millist pälevat vedelikku.
Nojah.
Aktsiisiseaduse §19 annab sellele ikkagi suhteliselt laia definitsiooni
Kütus käesoleva seaduse mõistes on pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, mootorivedelgaas ja mootorimaagaas (edaspidi koos mootorikütus ja kütteõli ), kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi (edaspidi koos tahkekütus ), vedelgaas, maagaas ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse käesoleva seaduse mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet (edaspidi vedel põlevaine ) ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina. Maksu- ja Tolliamet võib käesoleva seaduse mõistes vedela põlevainena käsitada kemikaale, mis omadustelt on sarnased mootorikütusega ning mis puhtal kujul või segatuna pliivabale bensiinile, pliibensiinile või diislikütusele on kasutatavad mootorikütusena.
Kunagi oli telekas uudis kus üks talunik pressis ise õlikütust oma diiselautole. Hetkel ei leia uudist üles.
üks võimalus kütuseaktsiisist kõrvale hiilida on puugaasiauto.
Puugaasigeneraator on kohmakas ja sa ei sõida sellega 800 km järjest kiirusega 140 km / h, kuid kaubikusõitudele ajab asja ära.
Saksa okupatsiooni ajal Eestis oli vedelkütus lubatud ainult armee ja eriteenistuste sõidukitele
Kõik erasõidukid pidi kasutama mingit teist kütust .Kiiresti ehitasid nupumehed autodele / bussidele puugaasigeneraatorid ja kuivade kütteklotside tegemiseks Eestis ikka metsa jätkus
Sõit ei jäänud seisma
3 Likes
Puugaasiauto võimsus on sama töömahu puhul poole madalam. Käivitamiseks kulub ca 20 minutit. Ja ega kuivad puud ka päris tasuta ei ole.
Jah, see on vaesuse auto. Näiteks P.Koreas töötavad paljud veoautod ja bussid puugaasil, sest bensiin ja diiselkütus on parteibossidele ja sõjaväele. Pmst sama mis Saksamaa okupatsiooni aastail Eestis. Kuid ka oma meeste surmasaatmine võõrasse sõtta, millega neil üldse mitte mingit asja pole, on vaesuse tunnus. Nad on seda kah teinud ja ilmselt mitte tasuta.
Kuid posti otsas hinda vaadates hakkab see vaesuse tunne juba ka eestlaseni jõudma.
On ainult aja küsimus, millal see vaesuse tunne ka kõikidesse teistesse kaupadesse ja teenustesse kandub.
Kütusekomponent on igas hinnas olemas. Ja seda üle maailma, isegi rikastes riikides. Ega siis Doonald ilmaasjata märatsusega sarnanevas seisundis ähvarda Hormuzi avamise takistajaid kogu tsivilisatsiooni hävitamisega.
Pmst peaks puugaasi saama ka “ette valmistada” ja ballooni kokku suruda nii nagu iga gaasi. Siis pole süütamisega mingit jampsi ooteaega .Mäletan, et vanasti gaasikeevitusel kasutati hapnikuballooni rõhuga 150 baari, et saaks hea valusa leegi.
Kuid eks taoline jantimine jääb ikka entusiastide jaoks. Igast Jaan Tatikaid leidub meil rohkesti.
Pealegi kui sul on kodus valmistet puugaas balloonis ( balloonides ) ja rallid selle kaubikuga ringi,endal hea meel, et ma pole sentigi kütuseaktsiisi ega käibemaksu maksnud, võib ametnik sulle ikka kallale karata, et see on autokütus ja maksa maksud ära !
Igaüks saab aru, et jutt puugaasiautost on intellektuaalselt huvitav ja silmaringi avardav, aga mitte mingit praktilist kasu sellel pole ega saagi olema. Vähemalt senikaua kuni meie ümber paiknevad kapitalistlikud demokraatlikud riigid, v.a. venemaa.
Sisuliselt tuleks sellise läbuga kurilkasse või mõnda muusse heietamise-teemasse kolida.
Võib ka laekumata jääda tõesti kui toiduõlijääkidest ummistunud toitesüsteemiga auto otsustatakse remondi asemel kuusakoskisse saata.
1 Like
palju sa siit mingit kasu ikka oled saanud ? Mis kasu on kolme ukse ja kahe kitse jauramisel lehekülgede kaupa ? Või Doonaldi sajatamisel ?
Puht meelelahutus.
Ma olen siin ikka aastaid aega surnuks löönud, vahel on ka lust inimesi lihtsalt välja vihastada ja trollida. Eks ka ise olen mõnikord vihastanud, see on netiloba juures vältimatu.
Kuid kõigi nende aastate jooksul pole mitte midagi kasulikku siit leidnud, mida tegelikus elus vaja võiks minna.
Pmst sama mis delfi kommentaarium, ainult et kommentaatorite kaupa identifitseeritud.
Ja ma ei pea isegi taolises kommentaariumis heaks tooniks kasutada mingeid russitsisme.
Eesti keeles on suitsuruum, suitsunurk .
1 Like
kui keegi isegi konstrueeriks mingi töötava puugaasigeneraatori siis puit ka maksab midagi, GAZ-42 puugaasgeneraatoriga veoauto võttis 80–100 kg puitu / 100 km läbimiseks
Särtsuauto omanikel on praegust elektri hinda vaadates (kirjutamise hetkel 1,32 senti kWh) suu kõrvuni. Selle 1kWh-ga sõidab auto juba 5-7 km maha. Kõiki kadusid ja värke arvestades ei kulu Tallinn-Tartu otsa peale ühte eurotki.
1 Like
Veits demagoogia on see jutt. Elekter võib sul ju 1,32 senti kWh olla, aga elektriarvet vaadates on elektri enese hind kõige väiksem kulu ning enamus elektri lõpphinnast koosneb hoopiski millegist muust kui elektri enese börsihinnast, et ehk siis kuskohast ma selle eelpoolmainitud hinnaga elektrit oma elektriauto paaki tankida saaks?
3 Likes
Kunagi oli nii, et gaasil oli kindel kuutasu, mis ei sõltunud sellest, kui palju sa gaasi kulutasid. Ja muud sa maksma ei pidanud, sest gaasiarvestit polnudki.
Elektriga, paistab, hakkavad asjad suures osas sarnases suunas liikuma - vastavalt liitumislepingule ja/või peakaitse võimsusele, maksad iga kuu kuutasu, sõltumata tarbmisest jne, mis hakkab olema su elektriarve suurim komponent.
Kui omal ajal gaasi kuutasu nõukogude tööinimesel jalgu alt ära ei löönud, siis elektri analoogne tasusüsteem võib aga seda vaesemal rahval tegema hakata.
2 Likes