Erakondade reitingute andmetest: 18-24aastaste noorte seas on kõige populaarsem SDE 38%-ga.Oi-oi…
Jah, Totu. Selle nimi on kapitalism. Laiemalt – ühiskond.
Aga see probleem laheneb varsti nii kui nii iseenesest…
See seltskond, kes elab veel vanemate kulul, kuulab hobusevaraste ülikoolis loenguid sotsialismist, kiidavad kastirattaid, kuigi ise neid ei kasuta ja lõugavad kesklinnas "merest jõeni"ja vaenavad juute ja Eesti tähtsaimat liitlast USAd ja selle presidenti?
Vot siinkohal tuleks enne kapitalismi kirumist kõigepealt väga täpselt määratleda, millist ühiskonnakorraldust me kapitalismi nimetuse all mõistame - isegi kui lepime kiirelt kokku, et kapitalism tähendab “vaba turumajandust”, siis peame kindlasti eraldi täpsemalt kokku leppima, mida me “vaba” alla mõistame - kas ülijõukate erivabadust džungliseaduste alusel toimetada või kõigi turuosaliste vabadust mistahes tehingus osalemist informeeritud vabast tahtest iseseisvalt otsustada. Väga suur erinevus. Viimasel ajal on näha palju kapitalismi kirujaid olukorras, kus kapitalismi on tegelikult kahetsusväärselt vähe järele jäänud ning kiruma pannud valukohtade juurpõhjused on hoopis kapitalismi täielikus vastandis ehk pikema aja jooksul hiilivalt kasvanud tsentraliseeritud plaanimajanduses. Väga kaval trikk plaanikomissaride poolt muidugi - serveerida ainsat haiguse vastu toimivat ravimit justkui haiguse põhjusena, ise samalajal ravimit käibelt ärakorjates ja haigust levitades. Pole noile punakommissaridele paremaid liitlasi kui impulsiivsed kapitalismikirujad.
Ma pean “vaba turumajanduse” all silmas ikka sellist “turumajandust” kus Riik on seadnud teatud Piirid ja Reeglid, et "Kapitalism ei läheks üle Ultrakapitalismiks.
Ultrakapitalism Sinu sõnastuses: "
Nüüd on veel mõned olulised aspektid. Kapitalismil on loomulik olek võimaluse korral minna üle Ultrakapitalismiks. Ettevõtja jaoks on loomusunniline areneda “Röövelparuniks”.
Ettevõttel on loomusunniline vajadus areneda Ultrakapitalistlikuks monopoliks, kus omakulu läheneb tõkestamatult nullile, kliendile toote ja teenuse pakkumise funktsioon kidub olematusse ja Kasum kasvab tõkestamatult lõpmatusse.
Selleks ongi vaja, et “keegi” paneks “käe ette” ja seda ei saaks niisama lihtsalt juhtuda.
Ma olen selle väitega 100% nõus.
Ja sellele väitele vaidlen 100% vastu. “Tsentraliseeritud Plaanimajandus” on Kapitalismi viimane, kõrgeim (taand)arenguvorm ![]()
On ÜKS ettevõte, mis valitseb KÕIGE üle. Klient on mandunud “orjaks” kes Peab töötama selle Ettevõtte heaks ja oma “raha” panema selle Ettevõtte teenuste ja toodete alla, sest alternatiive ei ole. Põgeneda ei saa, sest Üks Ettevõte valitseb kogu maailma üle ja tema kontroll on Absoluutne. Riigipiirid ei loe, sest Kõik riigid ja Valitsused on Selle Ettevõtte kontrolli all.
See on Kapitalismi viimane, lõplik arengustaadium.
Tehniliselt muidugi on meil “mitu” ettevõtet, mis omavahel, läbi fondide ja osaluste moodustavad võrgustiku.
Ja sinna poole me, tõepoolest, hoogsalt liigume. Nagu Totu Cool õigesti täheldas.
Tõsised teadlased, paljude teadustööde autorid – narkoloogid – on täheldanud sellist asja – sõltuvusaine ei küsi sinu IQst, sinu teadmiste või teaduskraadide hulgast, sinu nutikusest või EQ-st. Ta võtab võimust isiku üle. Meie ühiskonnas on see enamasti alkohol (kuna see on legaalne ja ühiskondlikult aktsepteeritud mõnuaine). Võid üllatuda kui palju phd-sid või professoreid kas võitlevad alkoholisõltuvusega v. on nn. “toimivad alkohoolikud”.
Võim on samasugune sõltuvusaine. Isegi salakavalam. Kuna võimu rakendamine kutsub esile teatud biokeemilised protsessid organismi sees. Ilma väliselt mingeid aineid organsismi lisamata. Absoluutne võim – absoluutne “laks”.
Seetõttu, tõeliselt targad inimesed hoiduvad mõnuainetest, kui nad näevad riski sattuda sõltuvusse. (Sõltuvus on tohutult keerukas nähtus, seal on nii füüsilised, biokeemilised kui vaimsed faktorid mängus. Mingit “valemit” ei olegi.) Ja nad hoiduvad ka võimust, eriti piiramatust ja kontrollimatust võimust kui “sõltuvusainest”.
Tead ju küll. Igasugune võim rikub. Absoluutne võim rikub absoluutselt.
Igal pool on see nii ja üsna ühtemoodi. Brigadir, kes utsitab lihttöölist “mattide” ja “perkelete” saatel. Professor, kes surub oma “autoriteedile toetudes” maha ja materdab mullaks värske idee, mis seab ohtu tema teadustöö v. teooria. Ettevõtte juht, kes isegi mõistusega saab ARU, et “jah-mees” on kahjur – ja ikkagi naudib seda salamisi. (Ma võin seda endale lubada, minu ettevõte, ise tean mis teen).
Ehk siis üksikisik tahab alati liikuda postisoonile kus tema võim on maksimaalne, hüved maksimaalsed, vastutus minimaalne.
Sootsium reguleerib seda üsna efektiivselt. Me oleme sunnitud tegema koostööd, arvestama teistega, seadma oma egole piire. Kestmajäämise huvides.
Fantastiline olend, kes suudaks võtta “energiat otse tähtedelt” ja vajaduse korral “muundada ainet otse energiaks või energiat otse aineks”. Selline olend ei vajaks mitte kedagi enda kõrvale, oleks absolutuselt egoistlik ja isekas. Jah, sisuliselt Jumal – aga see oleks üks Kide Jumal!
Üksikiskut piirab Loodus ise. Vajadus, sund, teha “koostööd” ja võtta oma ego natuke tagasi. Kestmajäämine. Piirid. Üksikisik võib seejuures olla isegi “hea” või “altruistlik” või “hooliv”. Kuna need on grupiväärtused. Üksikuna metsas seda olla ei saaks – “altruist” pandaks lihtsalt teiste poolt nahka.
Edasi läheb huvitavaks siis, kui üksikisikutest moodustunud võrgustik e. “sootsium” läheb üle Organisatsiooniks. Hierarhiaks. Toimub üleminek kvantiteedilt uuele kvaliteedile ja … enamik potentsiaale “vahetab märki”. Plussist saab miinus ja miinusest pluss.
Ega sellest ehk… järgmine kord.
Hurraa! Kohalikud valimised Inglismaal siiski toimuvad sel aastal.
Leiboristid lükkasid neid valimisi mõnes kohas juba mitmendat aastat edasi, kuna “me varsti niikuinii haldusreformime”.
Reformipartei (UK “paremäärmuslik” partei) andis asja kohtusse ja täna, paar päeva enne kohtuistungite algust ning kaks tundi peale Keir Starmeri kõnet, et ta ei anna alla, tuli teade, et valitsus loobub vaidlusest ja valimised toimuvad ja nad maksavad Reformi kohtukulud.
Ise elame ka ühes sellises omavalitsuses ja siin küll mingit edasiminekut haldusreformiga pole olnud, küll aga kardavad kohalikud OV juhid täiesti ilmselt oma kohast ilma jääda.
laias laastus see vabadus ju eksisteerib… on elektrr päeval liiga kallis, tarbi öösel… vöi piira oma tarbimist… millisesse tehingusse Sa sunnitud oled?!
Ei paista, et oleksin maininud elektrit või elektrihinda Sinu poolt viidatud tekstis.
“Tänaseks on neli ettevõtet kandnud annetuse kultuurkapitalile otse ja neli ettevõtet rahandusministeeriumi kontole. See on nibin-nabin pooleks, kokku ümardatult 497 000 ehk natukene alla poole miljoni euro. Sinna tuleb juurde arvestada tulumaks: kui seda arvestada, siis on laekunud umbes 637 000 eurot,” lausus rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi.
Kaughasartmängu korraldajad maksid annetustena pool miljonit eurot
Asi ei ole ju lastes. Ajupeetusega täiskasvanud vahivad kogu aeg telefoni!!!
No ja kes siukese valis? Ise valisime
Minu teada on ta Jaak Madisoni asendusliige, kes sai üle 3 korra vähem hääli kui Madison.
Madison aga rehkendas, et EP saadik on rahaliselt kasulikum olla ja ka hulga mõnusam ja rahulikum, sest vastutust pole ju mingisugust ja keegi isegi ei huvitu, mida sa seal teed või tegemata jätad.
Ja muuseas, kui minu ringkonnas oleks Riigikokku kandideerinud nii Madison kui Grünthal, ma ei oleks valinud kumbagi
Ebausaldusväärsed tegelased.
Pole mingit kahjutunnet kui Grünthal oma saadikumandaadist ilma jääb, kahju, et see on liiga kaua aega võtnud. Mis krdi uurimine see on, mis võtab aega 2023.a. oktoobrist saadik ja ikka pole veel kohtuotsuseni jõudnud ?
Milline poliitik on usaldusväärne?
see, kes räägib kogu aeg ühte juttu ja ka tegutseb vastavalt oma jutule.
Palju neid just pole.
Enamik ongi " lugege mu huultelt " valelikud silmakirjatsejad
stagna, vaata, SELLEKS, et seda: “kes räägib kogu aeg ühte juttu ja ka tegutseb vastavalt oma jutule” saavutada, peab Juhtkonnas läbi viima regulaarseid “puhastusi” ja peab olema “sotsiaalne lift”, et altpoolt kogu aeg “värsket verd” juurde tuua.
sm. Stalin näiteks, oli päris edukas selles “puhastamises”. Kuni ta veel päris vanaks ja paranoiliseks ei olnud jäänud, proovis ta PB-s hoida “jah-meeste” (et tema võim oleks kindel) ja “spetsialistide” tasakaalu. Kahjuks oli ka tema “kõigest inimene”. Hiljem tuli juba vanadus, paranoiline-depressioon, psühhoosid jms. jama.
Seega, “stalinlik meetod” hästi ei lenda, sest Juht on ka lõpuks “kõigest inimene”.
Demokraatias, teoreetliselt, toimub puhastus iga 4 aasta takka. Teoorias. Prakitkas vahivad meile vastu ikka needsamad vanad erakonnad ja needsamad kulunud lõustad.
Ja mis peamine – see “puhastus” “täidesaatvasse” peaaegu üldse ei jõua. Sinna maandub pigem “broilerla”.
Seega, “stalinlik” on seotud väga suurte isikuriskidega ja demokraatilk on “liiga lahja”.
Lahendus?
Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt võiks seadusandliku ja täidesaatva võimu juures olla kompetentne eliit, aga selleks, et seda saavutada, peaks oluliselt kitsendama nii “kandideerimistingimusi” kui “valimisõiguslike kodanike ringi”.
Jah, paljudel “pea plahvatab” sellise jutu peale. On võetud tees, et “esinduskogu peab esindama kõiki ühiskonnakihte”. Ikka päriselt ka “peab või”.
Esitame endale küsimuse: Kui meil on 3 lapsega üksikema, elab kusagil Kapakohila üürikas, saab vallast sotsiaalabi, kerjab FBs annetusi ja lisaks on kaelas veel kohtutäitur, sest … kiirlaenud.
See isik on ju veenvalt tõestanud, et ta ei saa hakkama ei oma isliku elu korraldamise, oma eelarve tasakaalus hoidmise ega tegusaks ühiskonnaliikmeks olemisega.
Keda võiks selline kodanik “esindada”? Kui kompetentne ta selles võiks olla? Kui aruka valiku suudab ta teha endale “esindajat valides”? Ja milliste “huvide” eest see “esindaja” küll seisma peaks???
Mul on sügav kahtlus, et see “kõik peavad olema esindatud”… k.a. Bocki-Vello poe tagant ja Lipaka-Liina 6 lapsega eirnevatelt isadelt ja Väitsa-Mäki ja Fentanüüli-Fedja. Päriselt ka?
Võite mind verbaalselt peksta, palju soovite, imho on üheks hädade põhjuseks just see “alusprintsiip”.
Teine on muidugi see, et igasugune “substants” aja jooksul saastub. Autol me vahetame õli iga hoolduvälba takka. Paneme uue ja puhta värske õli. Me ei sega seda ju mingi % “vana läbitöötanud õliga”. Miks me siis "vanu enda võimetust “äratõestanud” erakondasid ja vanu hallitanud “veterane” ikka ja jälle ja jälle tagasi valime?
Nad esindavad vaateid, seisukohti ja kogemusi, mida “korralik kodanik” ei oska endale ettegi kujutada, veel vähem esindada.
Kui mingil hetkel enamus rahvast peaks jõudma arusaamisele, et poe taga bocki rüüpamine ja päikeseloojangu vaatlemine ongi see, mida elult tahta, siis see on nende õigus. Mina ei julge küll öelda, et nad ei tea õigesti.
See pädeks majoritaarse valimissüsteemi korral. Meil võib valitsuse moodustada ka 10% valijate toetusega, kui ülejäänud erakondadel on see madalam.
On see ikka hea mõte, et 10% lamemaalasi hakkab ülejäänutele ette kirjutama, kuidas nad peavad elama?
