ERR kaks pealkirja kõrvuti
Kristiina Alliksaar: kui kultuuri raha juurde ei tule, peaks vähematele rohkem andma Kultuuriministeerium tellib 275 000 euro eest lõimumiskampaania
jääb mulje, et osadele makstakse selli eest palaka, et seda pidevat rahapuuduse hala ei unustataks
Kontrollida ei saa, aga mul on tugev kahtlus, et peaaegu kõigi selliste arusaamatute kampaaniakulude (LGBT, lõimumine, integratsioon, võrdõiguslikkus, kala söömise propageerimine jne. jne.) taga on tegelikult mingi ELi fondide sihtotstarbeline toetus, mida ei ole ka parema tahtmise juures võimalik teatritele või kunstnikele jagada.
Kalasöömise-kampaania taga on tõesti EL struktuurifondide rahad. Päris suur summa paistab olevat.
Aga siit ettepanek, et mingi Eesti teater nimetab end ümber homoteatriks, riputab vikerkaarelipud sinna-tänna üles, aga muidu on samasugune teater samasuguse repertuaariga, nagu nad on kogu aeg olnud… ja kes teeb kindlaks, et nüüd EL-i “homokultuurile” mõeldud rahasid valesti kasutatakse? Tasuta raha!
Ole hea, proovi välja tuua mõni reaalsuses töötanud näide, kus selline lõimumine on olnud reaalselt edulugu. Just selles mõttes, et mõni immigrant on edukalt lõiminud tänu heale lõimumiskampaaniale. Või kas on üldse kusagil olnud mõni edukas lõimumispoliitika sellises mõttes nagu meie paduliberaalid seda arvavad?
Need on peaaegu alati asendustegevused.
Loed ju artiklistki:
“Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Julia Amor selgitas, et Eesti riiklikus Sidusa Eesti arengukavas on üheks eesmärgiks seatud sidus ja ühtehoidev ühiskond. “Teame, et meie ühine inforuum vajab tugevdamist ning kontaktid erineva kultuuritaustaga kogukondades võiksid olla tihedamad,” märkis ta.”
Tõlkes tähendab see ametnike keeles umbes midagi sellist, et strateegia on loodud, eesmärk ka. Järelikult on loogiline saada selle eesmärgi taha ressurssi (raha). Selleks aga, et päriselt raha saada ja seda kulutust õigustada, on vaja midagi ära teha. Mingi linnuke kuhugi tegevuste tabelisse saada, näiteks.
Väga hea, teeme kampaania. Lõimumiskampaania. Ikka mitte pisikese, vaid korraliku. 200-300 000. Palkame projektijuhi ka hanget tegema.
Järgmiseks näitame 2026. aasta lõpus, mis on ära tehtud (kampaania). Kas või kui palju sellest päriselt kasu on, pole praktikas võimalik mõõta, aga mis sellest.
Terve mõistusega inimene hoiduks sellistest asendustegevustest. Aga kui seda kampaaniat ka ei tee, siis võib juhtuda, et ülla eesmärgi (sidus ja ühtehoidev ühiskond) taga, mis on strateegiasse kirja saanud, ei ole ühtegi tegevust. Pole ka raha kulutatud, aga see pole peamine. Minister peaks siis ju aru andma, et miks pole siduse ja ühtehoidva ühiskonna saavutamiseks midagi päriselt ära tehtud. Kampaania annab selle vajaliku linnukese, et poliitmaastikul oma punkt kirja saada ja vajadusel ajakirjandusele ka selgitada, et võetud eesmärkide saavutamiseks käib töö hoolega.
Ma ei teagi, kas nende rumalate tegevuste osas tuleb initsiatiiv ametnikelt (vaja enda töökohta õigustada) või poliitikutelt (ametnikud peavad kampaaniaid korraldama, et ministri tegevuskava linnukesed ära tuua), aga võib-olla polegi nii tähtis.
Kokkuvõttes nagu ikka - natuke naljakas, kui see nii kurb ei oleks, aga nii ta käib.
Kui sa nüüd uuesti ja funktsionaalselt loed, siis näed, et ma olen kirjutanud, et need “kampaaniad” peaksid olema materjalid ja koolitused sisserändajatele. Jah, need on väga edukad. Meile lähedal näiteks Prantsusmaal (keele ja kultuuriõpe) ja ka Soomes. Soomes toetab seda ka üleüldine integratsioonipoliitika — nt Kela toetuste info on soomekeelne, mitmekeelne on vaid see info, mis on kriitiliselt vajalik (ja kus riigil on midagi inimeselt vaja).
Njaa, millise kriteeriumi järgi sa seda otsustasid? Kas sa Prantsusmaal tänavamäsusid oled näinud tv’st? Või musti rajoone Soome linnades?
Sellist asendus etlemist poleks vajagi, kui sa tooks riiki mõistlikus hulgas sama/sarnase kultuuri taustaga inimesi. Need tahaks ise kohaneda, initsiatiivikus. Austus, alandlikkus. Võetaks sõbralikumalt ka vastu. Sarnane tõmbab ikka üksteist.
Aint et selles allakäigu Euroopas on just needsamad riigid hädas. Ja peale surutakse siis somaalia piraate või meile ukr russ metslasi.
Just üks tuttav käis üle pika aja Tallinna vanalinnas ja imestas, et mis siin muutunud on…nad on niivõrd erinevad ja käituvad nagu loomad. Aga ongi…zoo on tglt Tallinn.
Sellise ühiskonnaga on edukas tulevik pmts välistatud. Kõik saab alguse kultuurist ja ühiskonna kvaliteedist. Paralleel ühiskonnana russ, slaavi laga kõrval elades on veel eriti hull, tunned end üksikuna ja eksinud. Oma riigis!
siretch, sa vist elad mõnes teises maailmas, mitte meie omas, kui sa väidad, et Prantsusmaa on edukas näide immigrantide lõimumisest. 
Pariis on jah selline tore linn, seal isegi iga aastavahetus mingid jõugud mässavad tänaval ja põletavad autosid.
Esimene suurem immigrantide mäss oli Pariisi lähistel 1971.a. ja sellest ajast peale pole seal selles suhtes rahu olnud, iga aasta kahe tagant toimub mingi mäss.
Näib, et prantslastele nii meeldib elada, juba tere inimpõlv on mässates peale kasvanud.
Näiteks selle aasta märtsis mingi 400 immigranti hõivasid Gaîté Lyrique kultuurikeskuse, sest neil polnud kusagil elada ja pea kolm kuud tegid seal teatrit,
Kas te suudate seda kuidagi Eesti mastaabi mahutada?
Prantslastel on lai põld, 26 aafrika riiki räägib prantsuse keeles
Eino revolutsioon ongi prantslaste kultuur. Tähelepanuväärne on, et autosid ümber lükates hüüab immigrant Merde alors, mitte allahu akbar…
Mulle kohe meenub siin Prantsusmaa puhul euroopalik sõnavabadus ja üks ajakiri, mis avaldas mingid karikatuurid ja mille peale üks “edukalt lõimunud” immigrant pool selle ajakirja toimetusest maha lasi. Ja siis veel üks kooliõpetaja, kellel üks teine “edukalt lõimunud” immigrant lihtsalt pea maha lõikas, sest see õpetaja olla koolis islami kohta mingit pilti näidanud. Ma saan aru, et siretchi arvamuse kohaselt ongi need näited edukast lõimumisest. Või kas ikka on?
Äärelinna getodega on seal ikka puhta pekkis ja näit. Marseille linnaga kah. Siin kaarte, kust näha, et üle riigi põletatakse asju kui midagi ei meeldi. 5000 vigastatud ja mõned surnud pollad igal aastal.
TAI on valmis saanud ühe äärmiselt vajaliku juhendiga. Samasuguseid juhendeid oleks vaja alkohooliku, liiklushuligaani jne kohta. Tööpõld on lai.
Niimodi käib Overtoni akna nihutamine
Asjast paremini arusaamiseks
Joseph Paul Overton (1960–2003) oli Ameerika poliitikateoreetik ja mõttekoja Mackinac Center for Public Policy asepresident. Tema töö keskendus sellele, kuidas poliitilised ideed muutuvad ühiskonnas vastuvõetavaks — ja just sellest sündis mõiste, mida me täna tunneme kui Overtoni aken.
Overtoni aken on raamistik, mis kirjeldab mille üle ühiskonnas on “lubatud” rääkida. See ei kirjelda, mis on tõsi või vale, vaid mis tundub inimestele normaalne, arutletav, mõeldav.
Aken liigub ajas — ja seda liigutatakse teadlikult.
Overtoni akent nihutatakse väikeste sammudega, mitte ühe suure hüppega. Tavaliselt toimub see nii:
See on nagu ühiskondlik temperatuur: keegi keerab temperatuuri natuke soojemaks, siis veel natuke, kuni lõpuks tundub uus temperatuur normaalne.
Millised rahad narkokaubanduses liiguvad, kõik raha nimel, tapame, lägastame, hävitame, vägistame, lammutame, põletame, pommitame ja mis iganes, peaasi, et raha tuleks ja mis selle rahaga siis hiljem peale hakata?
Missuguselt eelarverealt tasustati? See on kuritegelik lausa! Mõni tudengi bakatöö oleks põhjalikum…
Artikkel on kahjuks nutumüüri taga, tulu ehk refereerib, mis siis seal täpselt pahasti on. Ma pole muidugi ekspert, aga imho on meil Eestis meelemürkidega asjad üsna korras
noortele ja hipsteritele – kanep
intellektuaalidele – hallutsionigeenid
keskklassile – peenemad alkohoolsed joogid
proletariaadile – odav lauaviin ja kahekäebock
kõrgemale keskklassile ja “rikastele ja ilusatele” – kokaiin
ühiskonna heidikutele – kanged süstitavad opiaadid
Valdavalt on mulle jäänud mulje, et eestlane on korralik, tarvitab oma seisusele ja ühiskondlikule positsioonile vastavat meelemürki ega trügi eriti võõrasse ökonišši. Kord on majas. Kas ma eksin?
artikkel on tasuline ja sisukokkuvõte on, et Uimastitarvitamine on vältimatu nähtus, mida ei saa nulli viia. Karistamine ei vähenda tarvitamist, vaid süvendab probleeme. Tervishoiupõhine lähenemine on efektiivsem kui kriminaalpoliitika. Ühiskondlik hoiak on muutumas ja ajakirjandus peab seda toetama. Riik peab kohanema, mitte hoidma kinni vanadest normidest.
Overtoni akna nihutamine
Asi liigub täpselt järgmises järjestuses:
Juhtkiri asub punktides 3–4: ta teeb idee „arutletavaks“ ja „mõistlikuks“
Järgmine laulupidu tõmbame kõik koos end laulukaare all pilve?
Ajalugu õpetab, et ühiskond vajab ühte legaalset tugevat mõnuainet, et “auru välja” lasta. See ei pea olema isegi mitte “eksternaalne” kemikaal. Usufanatismi, paastumise ja igasugu rituaalidega saab edukalt narkotsi (dopamiin, adrenaliin, endorfiin) toota ka “kehasiseselt”.
Aga ühte on vaja. Kaks kannatab ühiskond veel välja. ROHKEM kui kaks viib “katastroofini”.
Meie kultuurikontekstis on ajalooliselt “legaalne” tugev mõnuaine olnud alkohol. Millel on, muide, ka positiivseid omadusi. Näiteks antibakteriaalne-desinfitseeriv. Ilma selleta poleks me keskaega ülegi elanud. Vett ei joonud tollal õieti keegi. (Põhjusega!!!) ikka õlu ja vein ja vee desiftiseerimiseks segati seda tihti kangete destillaatidega (merimehed nt.).
Põhja-Ameerika kolonistid rüüpasid viskit “nagu vett”. jne. Eks ole inimese organism ja bioloogia ka mõneti kohanenud etüülalkoholiga.
“Leebed” mõnuained on tee, kohv, tubakas.
Teoorias võiks alko asendada mõne “pehmema” kraamiga … kannabioidide või hallutsiongeenide sektorist. Mõne sellisega, mis ei tekita füüsilist sõltuvust. (Kuritarvitamisel on füüsilise sõltuvuse oht ka alkoholi puhul!!) aga alko tuleks siis “bännida”.
Kanget kraami ilmselgelt legaliseerida ega tolereerida ei tohi. Inimene suudab paljutki. Inimene suudab ka 2.5 Mach kiirusel lendava lennuki ehitada. Aga JUHTIDA suudab seda ainult arvuti. Kraam mis umbes 1000korda ületab meie klassikalise “mõnuläve”… no ei ole inimorganism valmis selleks ei füüsiliselt, ei psüühiliselt.
Päris tapvaid aineid ei peaks küll lubama.
Antiikajal joodi lahjendatud veini mitte tavalist veini. Lisaks ka õlut, mis oli ise juba lahjem jook, kui vein. Tõenäoliselt ka keskajal.
Ka tänapäeva kohta olen siit-sealt lugenud, et miks vahemeremaades on märkimisväärselt vähem sopajoodikuid ja prükkareid, kui meil põhjamaades, on seetõttu, et seal inimesed ei tarbi kanget alkoholi.
Mis kanepisse puutub, siis arstkond on selle tarvitamisele väga tugevalt vastu. Ju ikka põhjusega.
