Kui midagi muud ei suudetud leida kui üks juukselõikus ja seegi kukkus mitmeaastase uurimise ja puurimise peale läbi, siis ma ei saa aru, mille alusel sm mancik siin iroonitseb?
7 Likes
Taltechi peamajas on väike pood, kus sinu ostud arvestatakse automaatselt kokku ja siis kaardiga maksad. Null inimest, null võimalust varastada.
Juba 3a. TalTech
Amazon teatas hiljuti, et muudab oma viimastest 19 kassadeta poodidest UK-s 5 tavapoodideks, teised sulguvad jäädavalt. BBC, aga põhjustest väga juttu pole seal.
Ettemääratud omadustega pakenditega toodete puhul see toimiks küll. Samas, kas ka tegelikult pole sealt Taltechi poest varastatud? Ma isiklikult kahtleks.
Igatahes väga huvitav link.
Kindlasti tulevikus, kus selline tehnoloogia areneb ja standardiseerub, saab selliseid poode igal pool avada, aga hetkel paistab, et senikaua kuni vargused saab maksvate klientide kaela ajada (hinnatõusuna), ei näe kaupmehed vargustes erilist probleemi. Peaasi, et neid vargusi liiga palju poleks.
Null võimalust varastada!!?
Toimib ainult siis kui ma ennast ennem poodi “sisse regan” aga kui ma ei rega, lähen teen “ostud” ilma end registreerimata? Kappide uksed ei tule lahti? Kohviautomaat ei hakka tööle? ja kui kliente on palju, mitu tükki korraga, kuidas ta teab kes võttis mida…))
Probleemid Amazoni poodidega:
-
üle poolte ostusessioonidest tuli vanamoodsal AI-l teatud subcontinentil videost üle vaadata.
-
seetõttu hilines arveldamine
-
inimestele ei meeldinud, et nad ei näinud tasutavat summat, isegi mitte väljumisel
Poode ei pandud kõiki kinni, vaid nüüd on neis “tark ostukäru”, mis loeb tage ja näitab esemete sinna panemisel ekraanil summat jms.
Sama süsteem, mis USAs on levinud iseteeninduskassades, kus ostud sõidavad lindil läbi vastava kasti. Euroopas pole nii levinud, kuna maksab suhteliselt palju.
1 Like
Poodi saad siseneda turvaväravatest ja enne pead pangakaarti viibutama …
Tõsiselt soovitaks korra ära katsetada, päris huvitav kogemus.
Peamajas, paremat kätt, natuke trepist alla, enne suurt kohvikut …
1 Like
Seal on sõna otseses mõttes kirjas (raulir), et 5 muutuvad Whole Foodsideks ja ülejäänud pannakse kinni. Ju siis võtab aega see sulgemine.
Kas broneeritakse ja kui suur summa broneeritakse pangakaardilt, kui seda viibutad? Mul siin kodulähedases bensiinijaamas broneeritakse eelnevalt 150EUR.
1 Like
mina näen küll vastupidist : et isepiiksutamist on aina rohkem ja müüjad igavlevad kuskil infoletis, kust nad siis tulevad piiksutamise kunsti õpetama neile, kes on maalt ja hobusega ja pole elu sees piiksutit näinud .
On ju veel juhmardeid, kes tahavad konkreetse kauba pakendilt lugeda ise informatsiooni selle kohta, säilivustähtaeg, toiteainete sisaldus, kiudainete sisaldus, alkoholisisaldus ja siis veel sellised jultunud, kes tahavad juurviljad ja puuviljad ise välja valida. Robotkäe teenus neid kindlasti ei rahulda .
Hea küsimus, seda ma ei tea. Loogiline ju oleks …
tavaliselt leitakse palju, palju rohkem kui avalikkuse ette satub/lekitatakse. tühja tähja oletuste pealt ei hakka keegi toimikuga kohtusse marssimagi. häda on lihtsalt selles, et vahel loobuvad tunnistajad varasematest ütlustest, väga sageli tekib paljudel asjasse seotutel ajutine mälulünk/täielik mälu puudus ning kuna meie täienev juristiktsioon lõikab väga edukalt ka varasemaid tõendusmaterjali kogumisi maha, siis lõpuks ongi nii, et paljud teavad, rohkemad arvavad teadvat aga tõendajal on ikkagi tühjad pihud, sest kogutud tõendeid kas ei saa või ei tohi kasutada ja paberite järgi on kõik jOKk ning elu lähebki “suured sulid tõllas, väiksed võllas” aga prokoröriks ei taha keegi hakata. ja nii jääbki tavalisel inimesel üle loota ainult “karma armulikkusele”.
Londonis - jah.
Ärikeskkond käib juba mitmendat aastat alla, Shoreditch ja ümbritsevad alad ei ole enam IT-startupinduse Euroopa keskuseks, sama käib panganduse kohta Docklandsis ja ümbruskonnas. Ehk siis on kadunud need lõunapausi ajal kiirelt toitu ostlema jooksvad kõrgepalgalised valgekraed (nagu ma isegi olin) 
Toidukohti pannakse samuti seal massiliselt kinni.
Varasemad avatud riiulitega valgekraede kiirtoidukohad, nagu Greggs ja Pret, on oma pakendatud toidu nüüd lukustatavatesse kappidesse või leti taha pannud.
Mitte alati maalt ja hobusega ei pea selleks olema. Või noh, võib-olla mingi konkreetse poe kiiksude mitte päheõppimine teebki siis maalt ja hobusega inimeseks. Ma olen mitu korda juba Coopis komistanud selle otsa, et eripakkumises puuvilju polegi iseteeninduse süsteemi sisestatud. Laod omal korvi täis, lähed piiksutama ja seal seisad siis nagu turakas. Ei käi tihti, siis järgmiseks korraks on juba meelest läinud…
Rimi kassal on jälle teine kiiks, seal on täiesti võimatu asju kotti laduda nii et vahepeal mitu korda häiret ei tule. Rekord oli, kus valvetöötaja pidi mingi 3 korda sekkuma. Viimati üritasin teha väga-väga ettevaatlikult, asetasin kõik asjad võimalikult hellalt ja täpselt kotti nagu oleks lõhkeainega tegemist, ja siis üks avokaado otsustas iseenesest veerema hakata ning kukkus ühe pakendi pealt allapoole. Sellest liikumisest piisas, et kassa jälle lukku lõi end ja ilma poetöötaja sekkumiseta edasi ei lasknud toimetada.
2 Likes
Sageli jälle tekib paljudel asjasse seotutel ajutine mäletamine ja täielik selgus mida rääkida…
Näiteks Kuusiku naisele tekkis keegi, kes mäletas väga selgelt, et ta on tolle sõbranna.
USA tädi mäletas väga selgelt, kuidas spetsiaalsete rinnamärkidega mehed teda kividega loopisid.
Lehtme mäletas väga selgelt, kuidas tal on sõbranna Ukrainas ja kuidas too kannatab.
6 Likes
Varguste vastu… Selline fantaasia siis:
Sisened Rimisse, viibutad sisenemisväravas pangakaarti, seal broneeritakse sult 4000 EUR summa. Seikled riiulite vahel, ostad, iseteeninduskassas saad teada palju maksma läks. Aga see esialgne broneering vabastatakse su kaardilt alles siis kui poepoolsed töötajad on kõik kaamerasalvestused üle vaadanud ja tegelikult ka veendunud, et sa midagi varastanud pole ning “kaduma läinud” asjade puhul on uurimine välja selgitanud, et kes konkreetselt need asjad pihta pani.
Kui sul kaardil 4000 EUR pole, siis sinu pank annab hetkeliselt tarbimislaenu sulle puudu olevas summas.
1 Like
Aga kes laenu intressi kinni maksab?
Sina, st. ostja, muidugi.
See pood on seal rohkem proof-of-consept ja “because we can” ja TEHNIKAülikool ikkagi. Laias plaanis jaekaubanduse muresid selline “pood” ei lahenda. Tuhandeid ostjaid päevase selle lahendusega ei teeninda. Võta seda sellena, mis ta on. Põnev mänguasi teatud kontseptsioonide tutvustamiseks.
Jah, tõepoolest, ÜKS teoreetiline, väääääga teoreetiline võimalus oleks kohe poodi sisenemisel bronnida näiteks 100 EUR (no mingist toidupoest sa vast rohkem ei virtuta). Ja bron vabastatakse alles mõne aja pärast. Kui “poel ei teki teatava aja jooksul pretensioone” näiteks.
AGA… see toob kaasa päris mitmeid “huvitavaid” probleeme. Mitte lahendamatuid, aga huvitavaid. Esiteks … poeskäik on siis selgelt mõnevõrra “isikustatud”. See ei pruugi kõigile väga meeldida. Teiseks… eeldab see et “vaba raha” on sul PIISAVALT. Ja näiteks mis siis saab, kui otsid “mingit kaupa” … ühes poes ei ole, teises ka ei ole… ja pole kolmandaski (jah, selline asi on ka tänapäeval võimalik). Bronnisumma muudkui kasvab.
Iseenesest – SELLE mure saaks lahendada jaekaubandusettevõtte-panga koostöös. Sul on “poebroneeringukrediit”. Seda saabki ainult “poebronniks” kasutada. Ja mingi “jama tekkimisel” viskab pank selle papi kaupmehele ja võtab sinu arvelt jõuga ära.
Midagi umbes nagu “veidra krediitkaardi” laadset. Iseasi, kas Panda peaks nüüd täitma identifitseerija-autentija rolli (kunagi, pre-ID ajastul pandad tegid seda) ja lisaks veel kohtutäituri rolli ka.
AGA… tehniliselt oleks see võimalik. Tohutu hulk seadusi tuleks muidugi muuta. Näiteks pankade “broneeringukrediitit” võiksid nad teha “peaaegu mittemillestki” ja sellel oleks oma reservinõuded. MIngised 0,00… risk, et see “raha” peaks päriselt “tekkima” on siiski kaduvväike. POES käib üle eesti vast nii 100 000 inimest… paljud neist varastavad?
Loogika kogu selle asja taga on… täpselt sama mis “krediitkaardil” – sa USALDAD ühte (või mitut soliidset krediidiasutust) mitte mustmiljon anonüümset klienti. Pank omakorda võtab “kliendi tundmise” töö enda peale.
Muidgi, nii radikaalne muudatus on natuke absurdne… kogu see “varguste laine” on seotud majandusliku madalseisuga. Pikas perspektiivis… keegi ju ei TAHA otseselt varastada (v.a. näiteks selleks, et Kristale tõestada, et saab küll Taltechi Hitehputkast varastada – väljakutse mitte saamahimu). Ammu tõestatud fakt – kui OSTA on lihsam kui PIRAATIDA, siis inimesed OSTAVAD (tegelikult rendivad) – muusikat, filme, tarkvara, eraamatuid.
Endal parem tunne ja mugavam ka.
Valdav osa inimesi on siiski normaalsed sotsiaalsed inimesed ja “varguse pattu” ei soovi teha. Ja tunnevad ennast halvasti, kui nälg ja äärmine kitsikus varastama sunnib. “Blatnoisid” ei ole meie hulgas mingi valdav osakaal.
5 Likes
Huvitav, ttrust, me kirjutasime samal ajal sama sisuga kommentaari
1 Like