Raha teeb turgu ja turg raha. Ma muidugi ei saa aru naistest kes sõnnitavad lapse teatud seltskonna jaoks. Järjekordne inimõigus. Kui mees ja naine ei saa mingi põhjusel lapsi ja võtavad lastekodust lapse, sellest saan aru. Kogu see ongi uus normaalsus )))) vist võeti vastu või võetakse seadus, et laps võib ilma vanemate nõusolekuta sugu muuta )))
Meie omi pekstakse!
Kui seal üldse kedagi või midagi pekstakse, siis põhiliselt autor “peksab segast”. See Peeter Koppeli nime lisamine sellele artiklile on kõige lihtlabane “name-dropping” üritus, et saada oma mõtteavaldusele rohkem kõlapinda. Kas sa oleksid seda artiklit lugenud, kui seal pealkirjas poleks seda nime olnud? Mina kindlasti poleks.
Ei oleks, aga kui ma nüüd juba lugesin, siis võiks natuke sisu üle ka arutada.
Globalistide/progressiivide probleem, muude pärispattude kõrval, on, et nad ei suuda kunagi meie maapallist kaugemale näha. Seetõttu nad ka kategooriliselt eitavad lõputut majanduskasvu, samas kui mõtlevale inimesele praegusest seisust õige kiirendus ja majanduskasv alles hakkavad. Esialgu Maa orbiidil ja Kuul, hiljem juba teistel planeetidel ja teistes tähesüsteemides.
Ma ütleks, et vastupidi - naiivne usk, et inimene suudab tehnoloogiliste vahenditega planeedi mõõtkavas elukeskkonda muuta, on olnud just progressiividele pärusmaa. Kui juba ühelainsal planeedil on osutunud täiesti võimatuks tehnoloogiliste vahenditega ühtainsatki atmosfääriparameetrit kasvõi ühe protsendipunkti jagu mõjutada, siis mis mõtet üldse on rääkida teiste taevakehade või galaktikate muutmisest inimeksistentsile sobivaks keskkonnaks?
Sa ilmselgelt ei ole progressiivide manifesti lugenud ![]()
Paluks täpsustada “ühe protsendipunkti jagu”.
“Arseeni sisaldus surnukehas pole tõusnud isegi mitte ühe protsendipunkti jagu massist, seega ei saa see surma põhjuseks olla.”
Ma pakuks, et Pealiku point on see (mis on ka minu enda vaade), et natuke labiilse mulje jätab suurustlev galalaktiline terraformimine, kui siinsamas Maal on piisaval hulgal eluvaenulikku keskkonda, mida võiks siis ju ka samamoodi elutsevaks muuta. Millegipärast aga…
Miks me peaksime tahtma Maa atmosfääri koostist nii palju muuta?
Maa terraformimise (st eluks soodsate piirkondade hoidmine ja lisamine) probleem on hoopis poliitiline, mitte et me ei seda ei suudaks.
Korralikus riigikapitalismis, nagu Hiinas, näiteks suudetakse seda tunduvalt edukamalt. Või kui näiteks võrrelda Iisraeli naaberriikidega.
Ning ka näiteks Marsi kohta on olemas mitmeid plaane ja kõik need on tänapäevaste vahenditega teostatavad.
See on juba selline teema, mida peaks veiniklaasi kõrvale arutama, aga ma proovin kuidagi lühidalt…
Esiteks, maasarnastamine ei nõua tegelikult tingimata atmosfääri loomist (seda saab lahendada ka lokaalselt nt kapslitega jne). Planeet Terra eluvaenulikke keskkondi ei ole täna veel keegi suutnud “ära lahendada” (vt ka näiteks Sahara viljakaks muutmine, Antarktika baasid, ookeanialused elulad jne).
Teiseks, me võiks arutelu alguses kokku leppida, millest me räägime – kui teemaks on 1960ndate Rooma Klubi paskvill, mille järgi inimkonna järgmine ühine vaenlane peaks olema inimene ise, siis ma jääks juba eos sellest kõrvale.
Puhtpragmaatiliselt väljendudes, siis otse loomulikult muudab inimtegevus keskkonda; selle narratiivi kätkemine on pigem see, mille üle vaielda tuleks. Näiteks CO2-le keskendumine jms, mis mõjub kohati lausa punase heeringana mürgitamise, raiumise ja tapmise kõrval. Nüüd mis puutub laiemalt ökosüsteemi mõjutamisse, siis üks vaade on olnud näiteks see, et inimesed on täna võimelised kiirendama või süvendama looduses väga aeganõudvaid protsesse (no näiteks tooma maapõuest välja seal muidu kinni olevat soojust jms, lageraie, mis muidu leiab aset metsatulekahjudega jne).
Maasarnastamise ainus argument saab olla maavarade kaevandamine ja olen täielikult veendunud et selliste ambitsioonide rahuldamiseks seda maa päästmise hallutsinatsiooni kultiveeritaksegi. Kui aga teadus ja avalik rahastus sulle tööriistad ja robotid välja uuristab, on ju täitsa mõnus Terra Novat ptüi Mining Corp LLC ehitada.
Mitte et norida, pigem huvipärast …millised plaanid ja kuidas toetatavad ? No oletame, et meil on võimalik sinna reisida, siis kuidas luua Marsil sobiv atmosfäär, mis kuhugi kosmoseavarustesse ära ei kao ? Olen kuulnud mingeid teooriaid kuidas sobiv magnetväli luua - hetkel ei tule isegi meelde midagi täpsemalt, kui ainult see et nood tundusid ulmelised ![]()
See on üleüldse kõige viimane argument selleks:
-
Tee arvutused maasarnastamiseks saadavate taevakehade omaduste, eriti gravitatsiooni, orbiidi ja koore koosseisu osas võrreldes mittemaasarnastatavate taevakehade valikuga - asteroidid, Kuu jms.
-
Miks vajaks kaevandamine maasarnast keskkonda?
Tundub, et maailmas hakkab midagi muutuma, kui juba julgetakse välja öelda, et teatud meediamajad on kallutatud ja mitte vähe:
"Endise ajakirjaniku ning kuni 2025. aasta juunini BBC toimetusjuhiste ja standardite nõukogu sõltumatu nõuniku Michael Prescotti koostatud raport paljastab rea intsidente, mis näitavad ilmset kallutatust meediakanali reportaažides//
//Kuid Prescott tõi esile tõsiseid probleeme ka BBC araabiakeelse uudistekanali Gaza-teemalistes reportaažides, mis andsid väga palju eetriaega terrorirühmituse Hamas seisukohtadele ning esitasid kontrollimata väiteid faktide pähe.
Memos väljendas ta muret ka selle üle, kuidas LGBT+ kogukonda toetavate reporterite grupp tsenseeris soomuutmise-teemalise debati kajastust, ja tõi esile, kuidas BBC enda faktikontrolli teenus Verify koostas sisuliselt valeväiteid kajastava raporti, milles öeldi, et autokindlustusandjad tegutsesid rassistlikult."
Samas vaadates ka siinseid kohalikke qwertyu inimeste, hamassi ja rohepöörde toetajaid, siis lihtsalt üks ullikestest kasulikest idootidest ajupestud seltskond.
Magnetväli pole esialgu vajalik, kuna isegi ilma selleta püsib Marsi atmosfäär miljoneid aastaid.
Üks suht lihtne variant oleks suunata kergemaid jäiseid taevakehi Marsiga kokkupõrketrajektoorile.
Teine võimalus oleks paigutada tuumareaktorid Marsi poolustele.
Marsi keskkond on väga tundlik atmosfääri koguse suhtes ja igasugune tõuge saaks kohe suurusjärkudes võimenduse.
Asi pole atmosfääris, vaid kosmilises kiirguses, mis ilma magnetosfäärita juba teel Marsile su DNA pudruks rebib, aga see on kõigest pisiaasi (nagu ka raskusjõu erinevus, mis lühikese ajaga su maaga kohastunud organismi tugisüsteemi luustiku hõrenemise kaudu liikumisvõimetuks muudab).
Inimene on sadu tuhandeid aastaid kohastunud eluks just nimelt Maal ja ta arvaku endast, kui hästi tahab, kujutab ta endast psüühilises plaanis ikkagi vaid primaati, kes igatseb ohutus kõrguses oksal kükitades kaaslase karvadest satikaid nakitseda ja banaani närida. Pikaajalise kunstlikus tehiskeskkonnas viibimise korral on kruvide logisema hakkamine vältimatu ja “Kärbeste Jumal” on skaudilaager selle kõrval, mis toimuma hakkab.
Ma ei usu, et tuleviku inimesed tahaksid üldse planeetide peal elada, sest seal on ju igasugu ämblikud ja sitikad ja bakterid ja viirused, gravitatsioon ja reostus ja kliima. Palju mõnusam on elada kontrollitud keskkonnaga orbitaaljaamas või siis tähtedevahelises kosmoselaevas. Juba tänapäeva steriilsetes linnatingimustes sündinud lapsed ei taha maale vanaema juurde minna. Ja ka kaevandamine puudutab peasajalikult asteroide, kuna iga kilogrammi planeedi pinnalt orbiidile vinnamine maksab meeletult.
…ning kus iga jaama sissetoodud ese, mille külge on jäänud kasvõi üks pisike märkamatuks jäänud bakter või viirusespoor tähedaks immuunsüsteemi taandarengu tõttu kogu jaama isikkooseisu surmaotsust ja piisava geneetilise variatsiooni puudumise tõttu hakkavad järglassugupõlvedes üha enam domineerima inbriidingu tulemusel tekkivad väärarengud. “Wrong Turn”, osa 8.

Kas see on väärareng või kohastumus?
Vastus oleneb keskkonnast, kus see.tegelane toimetab. Kohastumuse mehhanismiks ongi just geenmutatsioonid ja -väärarengud, millest umbes 4×10(astmes)−9% võib osutuda selliseks, mis annavad mingis konkreetses keskkonnas mingitlaadi evolutsioonilise eelise, mis ülejäänud populatsioonil puudub, ning see mutatsioon suudab pärilusloteriis edasi päranduda ja siis veel ka dominatseks muutuda.
Kogu selle protsessi kiirus sõltub seega: a) mutatsioonide tekkimise hulgast; b) populatsiooni suurusest; c) paljunemistsükli kiirusest; ning korraks võib tunduda, et kosmose gammakiirguses või radioaktiivsuses kümblemine võib kohastumusprotsessi kiirendada, aga unustada ei tohi valemi teist poolt, kus kõik need ülejäänud mutatsioonid jagunevad kategooriatesse: a) kasutu; b) kahjulik; c) eluga kokkusobimatu ja vähendavad ülejäänud populatsiooni.
Ühes saab aga pikas ajavaates kindel olla: keskkond määrab selle, kes me oleme.
Igas muus keskkonnas, peale selle, kus me oleme välja kujunenud, oleme me tugevalt suboptimaalsed.
Ei, inimesed ei sure teel Marsile ja seal elades ära. Kui valida normaalsed inimesed.
Ei, inimesed ei sure kosmosejaamades möllavate ravimatute haiguste tagajärjel ära. Kui valida normaalsed inimesed.
Ei, inimesed ei lähe teiste inimestega lävides hulluks. Kui valida normaalsed inimesed.
Mittenormaalsete puhul juhtuvad need asjad ka ilma toodud asjaoludeta, nagu USAID teemas selgeks sai.
Isegi väike osakaal teatud sorti inimesi on sellistel puhkudel tõepoolest väga ohtlikud. Õnneks on riskifaktorid tõsiste ekspeditsioonide puhul isegi pealiskaudsel vaatlusel lihtsalt eristatavad.
Enne - enneolematult DEI tiim:
Pärast (ainult 1 kuu hiljem!) - seksuaalrünnakud ja kirvega rünnakud:
