Belgia kaitseminister ilmselt teeb seda NATO-kaitseb-meid meditatsiooniharjutust 24/7. Tundub, et on mõjunud
Mis siin naljakat on?
Ma olen kunagi ammu lasknud diiselautole paigaldada elektrisoojenduse.
Ma ju viitasin oskustele, härra Offf. Meil väike koperatiiv, jah, isegi it taristule ei taha raha kulutada (v.a. see, mis kontserni tasandil on olemas), kuna kulu-tulu kipub miinuses olema. Jah, ma olen kunagi BO tellija olnud - milline andmeladu millisete andmetega ja missugused aruanded, lõpetades visualiga.
Aga ikkagi, tavatöö teevad oskuste ja kogemustega inimesed.
PS: miks mu profiil märkimisväärseks osutus?
1 Like
Ma mõistan Teie probleemi. Ma olen selle “kuusnurgaga” hästi kursis:
- uuenduskindlus
- haldussuutlikkus
- talituspidevus
- skaleeritavus
- funktsionaalsus
- HIND
See “kujund” kipiub olema võrdeline hinna suhtes ja pöördvõrdeline muude parameetrite osas (kui hind jätta konstandiks). See pole isegi “kurilka” teema. Ma plaanin seda sügavamalt lahata akadeemilise töö käigus. Kui issand annab…
Ma näen ka seda, kuhu 21. sajandi “pilved” tüürivad ja pean nentima. AJALUGU liigub “spiraali mööda” (ja kipub korduma farsina). Anno 2025 IT ilmselgelt “ebasoosib” väikesi ja keskmisi “kontoreid” ja annab kõva eelise massiivsetele gigantidele-dinosaurustele.
Sihuke omamoodi IT-abuse. Mittevõrdne kohtllemine.
Jällegi, kui “issand annab” on tööplaanides ettevalmistamisel ka vastav eriseminar. Täitsa võimalik, et isegi tasuta või "raha küsime, aga mitte “oma taskusse vaid heaks otstarbeks” osalustasuga.
Ei, miks seda. Mul küll ei ole kunagi erilist tõmmet olnud muusikute suhtes, aga KUI oleks ja KUI ma oleks sinu kingades siis…
Mingit instrumenti mingil “tasemel” mängima ma kindlasti ei punnitaks, sest ma olen ebamusikaalne.
Küll aga teeks ma endale selgeks “teoooriaosa”
Igasugu helistikud, noodid, arpežiod, akrodid, duurid, satkaatod ja mollid.
Teeks selgeks (paremini selgeks kui täna, niisama kergelt ka klassika-austajana) millised palad on “kuulmise järgi kohustuslikud ära tunda” ja millsied on “signifikantsed” ja MIKS.
Küllap ühte teist peaks veel uurima.
Siis mul oleks oma partneriga mingi ALUS tema hobi-töö-armastuse-leiva sektorist millestki vestelda.
Kuhu see diislipaak siis pannakse elektriautol. Ja kas see hakkab siis õhku soojendama. Diiselsoojendid pannakse ju tavaliselt veesärki tavaautodel.
Kuna ZAZ-965 ja ZAZ-968, mida rahvasuu sapakaks kutsus, sõitis õhkjahutusega mootoriga, oli sellel NL tehnikaimel salongi soojendamiseks bensiini põletav ahi. Põhimõtteliselt leeklamp konservikarbi sees, mida ümbritses teine pisut suurem konservikarp. Nende kahe vahele puhus ventilaator õhku, mis seal soojenes, misjärel see salongi suunati. Selle süsteemi “töökindlusest” ja “ohutusest” räägiti legende.
Sama põhimõttega töötavad vedelgaasi/diisli peal veidi kaasaegsemad õhksoojendusseadmed matka- ja haagissuvilatel ning ka rekkadel.
Tõsi, pisut koomiline on nullheitega reklaamitud kliimapäästja hakkab nüüd külma ilmaga siiski CO2, lämmastikku ja tahmaosakesi eritama. Neile pole ka vist heitgaasipuhastuse süsteeme - igatlaadi DPF, EGR, SCR?
Kõik uus on ammuunustatud vana - heh 
4 Likes
Tegelt on neil tänapäeval heitgaasi puhastuse süsteemid täitsa olemas. Näiteks ma soetasin endale garaazi diislil töötava soojuskiirguri. Sitaks hea asi ja korstnast tuleb ainult lillelõhna.
1 Like
Aga kus kohta see seade elektriautos paigaldatakse koos kütusepaagiga. Ja vaja ju ka õhukanal siis seadmest salongi.
Lillelõhn ja diislitoss on peaaegu sama ütleb AI. Pihusta ainult LOÜ´d ja ongi valmis.
Lillelõhna “pilv” sisaldab:
| Aine | Lõhn | Päritolu |
|---|---|---|
| CO₂ (Süsihappegaas) | Ei ole lõhna | Taime rakuhingamise kõrvalprodukt. |
| N₂ (Puhas lämmastik) | Ei ole lõhna | Ümbritsev õhk. |
| Lämmastikuühendid | Annab tihti tugeva/raske alatooni | Taim toodab spetsiaalselt lõhna andmiseks. |
| LOÜ-d (Terpeenid jms) | Annab lille aroomi | Taim toodab spetsiaalselt lõhna andmiseks. |
Peamised diiselmootori heitgaaside komponendid
- Lämmastik (N₂): Moodustab suurema osa (umbes 67%) heitgaasist, kuna see on õhu põhikomponent ja on inertne.
- Süsinikdioksiid (CO₂): Kütuse täieliku põlemise saadus ja peamine kasvuhoonegaas.
- Veeaur (H₂O): Kütuses sisalduva vesiniku ja õhus oleva hapniku reageerimise saadus.
- Hapnik (O): Diiselmootor töötab tavaliselt õhuliia tingimustes, seega jääb heitgaasidesse alati vaba hapnikku.
Disclaimer - tegemist on naljaga. Diislitoss sisaldab vingugaasi mis on mürgine, mistõttu palun, et keegi ei hakkaks diiselmootori väljalasketoru nuusutades ülaltoodud väidet kontrollima.
1l diiselkütust sisaldab ca 10kWh energiat ja sooja tootmisel on selle effektiivsus 100% lähedal. 2l pudeli jaoks ehk leiavad oskajad ruumi.
Mis puudutab kuhu õhk ühendatakse, siis sõltub see masina ehitusest. Mõnel on ju soojuspumbaga elektriküte, mis eeldab vedelikkontuuri ja vedelik/õhk soojusvahetit. Mis puudutab tennidega kütesüsteeme, vaevalt need tennid salongis asuvad.
Mugavus eeldab kompromissi 
Kes sumpsist lillelõhna soovib, peab otsa Riia poole keerama. Seal vaja üles otsida üks uus Circle-K jaam ja leida tankur, mille peale on kirjutatatud XTL
Edaspidi tuleb tagantpoolt vaid linnulõhna ja lillelaulu. Lisaks kõigele heale ja ilusale pidi ka vanade diiselparsade agooniat pikendama, s.t. ülevaatuselt läbi aitama. Tasuta lõunaid kahjuks maailm meile enam ei paku, sest sünteetika maksab 2,2 euri liiter.
Järgmisena võiks selle avastusele tulla, et kui diisel mootoris ära põletada, siis saab jääksoojusega auto salongi kütta…
Auto ise oleks ka lihtsam toota ning odavam.
1 Like
Mina ei tea, aga, ükskõik, kuidas teguteseme, aga uut energiat, me juurde praeguse füüsika teadmiste baasil ei saa juurde tekitada…
Ma näen sama. Tellida it lahendus, no bljääd, saame selle exceliga hakkama ja nii on.Fänsi-pänsi asu tellida, kes on rikas…
1 Like
Tegelikult annab see võimaluse ka väga väikestele.
Pole enam vaja 100 vanamoodsat AI-d selleks, et nö labasemat koodiosa kirjutada.
Ma siin katsetasin, et ma kirjutasin üsna spetsiifilise ja kontrollitud mooduli oma erilahenduse jaoks ca 1 h-ga, mille ma muidu oma todo-listis olin hinnanud ca 8 h peale.
Kusjuures see ei olnud vaibprogemine, vaid tõepoolest ma süvenesin detailselt ka toodetu sisusse ja lasin AI-l kohti ümber teha ning tegin ka ise käsitsi parandusi.
Samas oli ka selge, et vibe-progemine pole reaalselt võimalik. Pmst sama teema kui nende vanamoodsate AI-degagi - Euroopas läks kontrollijatel rohkem aega nende parandamisega kui oleks selle ise kokku kirjutanud.
Erinevus on siis see, et kui ma kasutasin AI-d assistant-ina ja pidevalt süvenesin, siis pmst hoidis see mu kirjutamise ja netikaevamise aja kokku. Kui aga lasta misiganes AI-l näiteks kuu aega ilma järelevalveta oma tarkusest toimetada ja arendada (sinult nö tippjuhi tasemel suunates), siis on hoopis teine lugu.
Tegelikult on asi niimoodi, et kaasaegsetes diiselmootorites (mida ei ole ei lihtne ega odav toota) kulub kogu ära põletatava diisli energia ära edasiliikumiseks ja jääksoojust salongi kütmiseks lihtsalt järgi ei jää…
Seepärast on ka uute ökoöko diiselautode möödapääsmatu lisa vana hea leeklamp konservikarbis. Või teise variandina käpikud ja karvamüts.
1 Like