kõik töötud võetakse seal palgale, sellepärast ongi töötukassa 
3 Likes
Kui sa räägid iseõppivatest neurovõrkudest, algoritmiteooriast ja kubernetesest, siis on ilmselgelt tegu IT-ga.
BTW difentsiaalvõrranditega tänapäeva IT-tudengeid ei vaevata.
1 Like
Hommikutvs - töötukassa eelarve on tervelt miljard ja saatejuht ei märkanud küsida kuhu see jaguneb ?!
1 Like
Võib ka mõni muu electrical ungineuring olla. Kirjutasin selle, mis esimesena meenus kui “turul nõutav kaup”. (NB! paneme tähele, et “turg nõuab” ja “ettevõte tegelikult vajab” vahele ei käi alati võrdusmärki)
“BTW difentsiaalvõrranditega tänapäeva IT-tudengeid ei vaevata.” < see väide ei vasta tõele.
Siis veel nii “ääremärkusena” turnõudluse kohta. Kuni meil (st. VC-del) on veel raha mida ära põletada, senikaua on meil “startupid” ja noored, 24-aastased “CEO”-d (tulevased “tippjuhid ja miljaärdärid” kahtlemata) käivad ringi, silmad põlevad peas ja pomisevad mantraid: “pirivaatpilv, AWS, Kubernetes, konteinerid, äpid, agiilne” jne. Raha põleb heleda leegiga ja palgad ulatuvad tõesti kuni 6k-ni.
Mõned ettevõtteid “saavad täiskasvanuks” ja kusagil seal 1000+ töötaja ja vastava dimensiooniga IT taristu juures hakkab jutt muutuma pigem (siseteenused, teenuse kvaliteet, uuenduskindlus, talituspidevus, saadavus). Samas, numbrid on jälle natuke “kiduramad”. Sest “päris asja” tegemise “omakulu” ongi suurem, kui “heleda leegiga VC raha palatamine”.
Profiil - Uiboupin-Toomas - LHV Foorum - see võiks ehk mõneti vihjata ka vastuse suunas teie küsimusele.
Ma vaatasin TÜ Informaatika õppekava läbi ja no ei ole enam isegi teoreetilist mehhaanikat seal sees dif.võrranditest rääkimata.
https://ut.ee/et/oppekavad/informaatika
Julgen pakkuda, et teoreetiline mehhaanika oli ka varasemalt (vähemalt 90ndate lõpus) teiste õppekavade koosseisus st mitte Infotehnoloogias.
1 Like
Kui sellelt lingilt, mille ma postitasin, lahti klõpsata Õppeained, siis saab vaadata ka detailseid moodulite kirjeldusi. Ei ole selliseid aineid.
How about dis?
https://ois2.taltech.ee/uusois/subject/OIS3_ICY0030
Muide, sarnane aine, sama sisuga, teise koodiga ja vahel ka “klassikalise” nimega Mat. Analüüs on kohustuslik ka laevaehitajatele, laevajuhtidele(?), masinaehitajatele, majaehitajatele (civil engineuring) jne. jne. jne.
Juhin tähelepanu: “kohustuslik aine – JAH”
Siis on veel igasugu muid toredusi, näiteks lineaaralgebra ja diskreetne matemaatika ja komplekstasandi analüüs ja “mitme muutuja kompleksvõrrandid” ja … ühel või teisel moel on need kõigile tulevastele it, tsiviil, masina ja elektriungineuridele kohustuslikud.
Vajalikud on ka. On isegi nähtud kodanikke, kes jõuavad arusaamisele, et “kohustuslik ei ole, aga ma olen siin, sest mul on VAJA aru saada kudias FTT töötab, muidu ma ei elekriengineuri mitte muhvigi”.
Ja üldse, kuidas sa kujutad ette tulevast teoreetilise informaatika spetsialisti disainimas uut tüüpi kernelit või kompilaatorit ilma matemaatika ja algoritmiteooria alaste baasteadmisteta???
Härrased, see diskussioon kisub juba veidi veidraks
Ma siiski julgen väita, et istuda kusagil umbses kontoris toksilises keskkonnas karjäärihimuliste ja kättemaksuhimuliste “esimesel võmalusel nuga selga” nõidade keskel, teha 2k netos eest mildly “bullshit” jobi ei ole mitte kuidagi moodi “PAREM” kui olla hästitasustatud “engineurinna”. NB! See on loll stereotüüp, et naisterhavas kusagil mees-inseneride kollektviis peaks kohe seksismi alla mattuma. Üldselt on insenerid viisakad, kokkuhoidvad mittetoksilised ja usaldusväärsed. Ei mingeid “kontoriintriige” ja “jala taha panemist”. Tihtipeale abielus ja lastega.
Ma olen täiesti nõus, et kõrgema matemaatika alused on tulevastele inseneridele vajalikud. Kuid jutt käis konkreetselt dif. võrranditest ja seda nendes õppekavades ei ole. Minu algne kommentaar oli, et tänapäeva IT tudengid neid enam õppima ei pea. Võib-olla kui siis ainult äramärkimiseks ühe loengu mahus. Nagu ka muid palju hullemaid ilgusi, mida me omal ajal õppima pidime nagu funktsionaalanalüüs, diferentsiaalgeomeetria ja üldine topoloogia. See eest on õppekavas palju huvitavaid uusi aineid, mida vanasti ei õpetatud ja tahaks lausa kuulama minna. Kuigi jah, saab ka MIT loenguid webis näha tänapäeval.
1 Like
Aasta aega tagasi
ja siis Riigikantselei palkas neljaks kuuks tehnoloogiaajakirjaniku Henrik Roonemaa inimeste sõjahirmu vähendama.
https://www.err.ee/1609844349/riigikantselei-palkas-ajakirjanik-henrik-roonemaa-inimeste-sojahirmu-vahendama
nagu kilpalste maal elame
5 Likes
Ütlen ausalt, et ma nägin sellist tahvlit Mustamäe teel. Siis ma kujutasin korraks ette kuidas näeks see koht välja a la Mariupol peale venelaste poolt “vabastamist”. Ja sellel hetkel jõudis mulle kohale, kui hästi meil kõik tegelikult on.
11 Likes
Ega hirmu ei tuntagi siis, kui kõik juba väga halvasti on. Hirmu tuntaksegi siis, kui kõik on veel hästi ja kardetakse seda kaotada.
3 Likes
Võib olla jõuab lõpuks ka valitsusele kohale, et sõjahüsteeria lõõtsumine ja Kaja moodi pidev sugereerimine : me oleme sõjas, me oleme sõjas ei mõju rahvale ega ka majandusele hästi. Kes hakkaks investeerima sõdivasse riiki , mille linnad näevad välja nii nagu neil plakatitel ? Milline on selle riigi majanduse tulevik ?
Meditsiinist on tuntud fenomen, kus päris kõbus patsient sugereerib end ise puruhaigeks. Tema kannatused, piin ja valu osutuvad tõeliseks ehkki selle põhjus pole füüsilise keha haigus.
No tegelt Eesti ei ole ju sõjas, ehkki kuskile põllule kukkus pommitav droon mis ka paraja paugu ja pommilehtri tegi. Kuid kuna see oli sõbralik pomm, mitte vaenulik, siis sellest ollakse edaspidi vait nagu kult rukkis. Pole oluline ! Pole oluline kust see siia sai, pole oluline kustkaudu ja milliste riikide õhuruumis lendavad need droonid, mis mingeid Ust-Luugasid või Primorskeid pommitavad. Vaadake Euroopa kaarti ja kujundage ise oma arvamus, kosmose kaudu nad ei lenda. Keegi kindlasti teab täpselt , kuid meile ei ütle.
Nii et Kajal võib-olla oligi õigus, võib-olla ta rääkiski tõtt, lobises välja oma lapsesuuga .
Ja nüüd tahetakse seda sõjajuttu tagasi tõmmata.
Ja ei arutata enam selle üle, mitu kuud läheb enne kui NATO hakkab meeterhaaval meie armast kodumaad tagasi võitma kui vant peaks sellest üle rullima ja ära rüüstama nagu 1944.a.
Doonald koguni lubas sirge näoga Soome presidendile, et hakkab Soomet kaitsma kui kuri karu talle kallale kargab. Äkki kaitseb siis Eestit kah ?
Tore oleks …
3 Likes
Nendele, kes sõjahirmu pärast hüsteeriasse on sattunud, soovitan väikest lõdvestusharjutust: Sulgege silmad, manage oma silme ette Hanno Pevkuri nägu, hingake sisse ja öelge mõttes Pevkuri häälega: “NATO kaitseb meid!” Seejärel hingake välja ja öelge: “Eesti on kaitstud paremini kui kunagi varem!”. Korrake harjutust 10x. (See meditatsiooniharjutus aitas tervel Eestil kuni 2022 veebruarini lebolt võtta ja aitab ka sinul.)
10 Likes
Sõjaga hirmutamine oli ju sisuliselt ühe erakonna valimisprogramm. Vaevalt, et nad ei saanud aru, et oma sõjahüsteeriaga peletavad nad välisinvesteeringud minema ning kohalikud ettevõtlikumad inimesed kolima välismaale.
Peakraaksuja saigi omale hea ametkoha, aga nüüd pole enam kuulda olnud, mida ta on teinud, et Putin paika panna ja sundida teda Ukrainast tagasi tõmbuma. Selle asemel vaatame pealt kuidas Venemaa poolt tsiviilelanike vastu üha uusi kuritegusi toime pannakse.
Vähemalt tegi Belgia Venemaale selgeks, et neid rünnateks ei jäeta Moskvas enam kivi kivi peale.
Et kui kohtama minna, siis tuleb valmistuda kõrgema astme differentsiaalvõrrandite lahendamiseks?
Mulle sobib!
Mu naine oleks pidanud nõudma ilmselt klaverimänguoskust tema tasemel jne 
Kuna meie mõlema tasemed vastaval alal on suht harvaesinevad ja ma kardan, et veidike ka teineteist välistavad, siis sellist paari ei oleks tohtinud tekkidagi?
Põhimõtteliselt peaks kõik paarid olema seega moodustatud üksteise koopiatest?
Tundub, see on mul kahe silma vahele jäänud. Millal ja kuidas nemad seda tegid?
1 Like
Venemaa mingid tegelased läksid selle peale päris närvi ja kuskil juba vingusid ja ähvardasid. Aga kuna Venemaa mõistab ainult jõudu, siis nende ähvardamine näitabki, et nad said sõnumist aru küll.
1 Like
Ah või et Belgia kaitseminister lubas sedasi? Räägi meile veel, kuidas Belglased Berliini koos Wilhelmiga Esimeses Maailmasõjas maamunalt pühkisid ja kuidas Belgia Teises Maailmasõjas Hitleri koos Berliiniga maamunalt pühkis?