Päevakaja

Mitte ainult kremli vaid ka meie oma poliitsüsteemi jaoks väga vajalik seltskond kes kogub kokku kõik ullikesed ja ei lase neil kunagi valitsusse saada. EKREIKE oli erand aga see oligi selle jaoks , et enam mitte keegi nedega koalitsiooni ei läheks kuna Helmed teevad kõik endast oleneva koalitsioonipartnerite maha rebimiseks.

Ka E200 Toomasest väike nupp . Toompeal istudes tulevad ikka väga head mõtted pähe …https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120399037/sahinad-toomas-uibo-lahetati-legolandi

1 Like

Aafrika seakatk on kohal juba aastaid, arusaamatu, miks nüüd järsku on see kuu-kahe jooksul nii jõuliselt farmidesse sisse murdnud. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120399880/eesti-suurimas-seafarmis-ekseko-tuvastati-aafrika-seakatk

2 Likes

Sigader sööta ei pidavat üldse kontrollitama. Kui ta püsib kümneid päevi elus, siis on väga võimalik, et söödaga tuleb sisse.

Kõiki farme üle Eesti ühendav lüli on AS Vireen, kus hävitatakse surnud loomad, ka SAK- metssigade korjused. Transpordi korraldab Vireen või viiakse oma transpordiga. Farmides on loomade hukkumisi alati, see on normaalne . Mida suurem farm, seda rohkem korjuste äravedusid. Väidetavalt veokid desinfitseeritakse põhjalikult. Raske on uskuda, et pärast deso ei ole mõnda sitikat koos SAK-iga kuskil auto kabiinis või töötaja riietel.

2 Likes

farmer, ma täiendaks su postitust veel sellega, et lisaks Vireenile, kes muide sama autoga millega viib minema surnud metsseakorjused käib ka kõik teelejäävad farmid läbi, on teiseks haigeid metssigu ja koduseafarme ühendavaks lüliks Keskkonnaamet ning Põllumajandus ja Toiduamet. Nimelt vähemalt Põlvas, Valgas, Jõgeval, Pärnus ja Raplas on neil kontorid samas majas. Et ehk siis üks ametkond sõidab mööda jahtkondi ühelt metssigade söödaplatsilt teisele kontrollimaks lisasöötmist ja pärast läheb desinfitseerimata auto ja jalanõudega kontorisse tagasi. Teine amet läheb samast kontorist kusagile farmi seda inspekteerima…

5 Likes

Küsimus on mahus.

Kui inimese kuusissetulek on näiteks 2000 EUR, siis reeglina kuni 500 EUR asja laenuga ei osteta.

Eesti riigi suurusel ettevõttel pole mõtet osta kuni näiteks 1 miljard EUR asju laenuga, vaid peaks planeerima ja vajadusel kulusid ümber jagama/optimeerima. Teedeehitust saab teha ka osade kaupa.

Ainukesed asjad, mis nõuaks laenu on suured ühtset süsteemi sisaldavad taristuprojektid, millel poolikuna poleks mõtet. Näiteks uus elektrijaam või uus lennujaam vms.

Eestis pidada juba suurusjärk pool miljardit aastas laenude teenindamiseks minema? See pole tõepoolest Euroopa kõige hullem number, aga samas näitab see, kuhu teel ollakse.

Sellega saaks iga aasta juba ühe uue Saaremaa püsiühenduse odavama versiooni ehitada.

Kusjuures see tuletab meelde seda kunagist projekti, kus sai mingi kogus riistvara riigiametis soetatud, mis jagunes ca 20ks eraldi tükiks, ja kaasriigiametnikud nõudsid asja kindlustamist - pakkumised olid ca 30% tükkide maksumusest aastas. Tükk aega sai vaieldud, et pole mõtet kindlustada - kui midagi juhtub, siis ostame lihtsalt uue tüki.

Ma ei tea, kuidas Eesti riigis tänapäeval piemate taristuprojektide kindlustuspoliitika on?

Jälle üks tore asi, millega riik peab kiirkorras tegelema. Riigikogus võiks moodustada vastava komisjoni.
Tsitaat artiklist: tegevuskava visioon on muuta Eesti Euroopa Liidus parimaks kohaks, kus LGBTIQ-inimesena elada. Üldiselt paneb dokument paika riigi tegevused ning neile ajaraami ja vastutajad.
https://www.delfi.ee/artikkel/120399947/ambitsioon-olla-euroopa-parim-ei-kola-usutavalt-eesti-esimene-lgbtiq-tegevuskava-saab-kriitikat

1 Like

Kogu see tsirkus paistab kohmaka katsena näidata end naaberriigile kohana, kuhu nad ei ole oodatud, sest meil on siin nii eluterve lqbt ökosüsteem. Nii see asi kahjuks ei käi. Välja paistab see kõik rohkem nagu punane märklaud tagumikul.

Aus meestevaheline seks on sealsetes jõustruktuurides ja kinnipidamisasutustes alati au sees olnud, ja nagu kuulda, on asjad viimase kolme aastaga asjad päris käest läinud - pudelid, harjad, kadõrovlased jne. misiganes kättesaadavad tööriistad sobivad üha rohkema inimmaterjali suuremahuliseks ja kiireloomuliseks töötluseks.

3 Likes

Samal ajal Soome:

Finland’s government plans to increase its reserve by 125 000 soldiers to more than one million by 2031 according to a new proposal just introduced to Parliament.

If passed, Finland will have the second largest wartime army in Europe after Russia.

Despite the country’s population being only 5.6 million, Finland’s unique conscription model makes it possible to put more than 1 million soldiers under arms :finland:

3 Likes

Ukraina teemas pidevalt korrutatud, et üks võitleja eeldab kolme inimest tagalas, kes tegelevad kõigega alates varustusest ja logistikast kuni meedikuteni.

Ma ei ole päris ekspert, aga neid Soome numbreid peaks selles tähenduses õigesti hindama. Miljon ei tähenda sel juhul kindlasti miljonit eesliini võitlejat. See ei tundu reaalne. Pigem siis kuni 350 000?

Ma ei oska neid neid numbreid täpsemalt kommenteerida.

Selle postituse mõte oli prioriteetide seadmises. Me tegeleme igasugu jamaga, samal ajal kui Soome ja ka Poola valmistuvad sõjaks. Soome räägib vähem ja teeb rohkem, meie räägime palju aga teeme vähe.

Kõige lihtsamat asja - kohustust rajada pommivarjendeid, pole ikka suudetud kehtestada. Kumb on olulisem, kas olla parim riik LGBT kogukonnale või tagada inimestele varjumiskohad?

10 Likes

Järjekordne näide progressiivide inimvihkajalikkusest, kõigil teistel peab hea olema aga mitte kunagi põlisrahval ega maksumaksjal.

6 Likes

Vähimalgi määral õigustamata seda inimvihkajalikku programmi, pean siiski paslikuks nentida, et MÕNED asjad on siiski põlisrahva põhiolemuse heaks tehtud.
Näiteks on meil päris mitmed e-öördamise ja pealekaebamise kanalid tehtud. Muidugi, arenguruumi, võrreldes põhjanaabrite-soomlastega veel on. Seal, olla kuulnud, piisab kellegi kõnest või dashcami filmilõigust, kus keegi (pealekaebaja spodo või GPS järgi) sõitis 80-alas 81kmh või, jumala eest, tegi möödasõidu, et politseipatrull kohale, asja uurima ja menetlema lendaks.
Kaamerate ja jägimise-valvamise osas on meil üsna hästi, pidi minema veel paremaks (keskmine kiirus, näotu-vastus jne.)
Arenguruumi on ka selles osas, et kui sa oma krundil midagigi teed, siis lendab naabri kaebuse peale kohe kohale ehitusjärelvalve, ttja, päästekad jms, seltskond, kes kontrollib kas kõik vastab lubadele, kooskõöastustele, projektidele, reeglitele ja nõuetele.
Sõgedate ja ahistavate nõuete ja regulatsioonide osas on meil üsna hästi, jõustamine ja järelvalve on nõrk esialgu.
EMTAl on küll “vihjetelefon” ja “vihjemail” aga eraisikutega tegelemises esineb mõningaid puudujääke. Mitte nagu arenenud põhajaamaades, kus maksuamet lendab kohe peale ka eraisikule ja käsib esitada kõik kulu- ja sissetulekut tõendavad dokumendid 7 aastat takkajärgi, kui naaber julgeks sinu omast 10cm kõrgema või lihsalt ilusama maja ehitada. KUST TA SAI SELLE RAHA?!?
Natuke keerukaks läheb selles osas, kuidas igale eestlasele tagada, et tal on naabrist parem auto. Ega hästi ei saagi, aga kui automaksuga veeel reguleerida, siis saavutaks vähemalt selle, et igaühel on täpselt ühesugune tibatilluke igav elektriline poekäru ja vähemalt ei pea naabrit kadestama.
Kindlasti annab põlisrahva põlisomadusi “põhjamaadele lähemale” tuua, kinnistada ja tugevdada. Tsiteerime kirjandusklassikat, mis iseloomustab 100% “põhjamaalase” olemust:

The Ten Rules of Jante

These rules are variations on the theme: “You are not to think you’re better than anyone else.”

  1. You’re not to think you are anything special.
  2. You’re not to think you are as good as we are.
  3. You’re not to think you are smarter than we are.
  4. You’re not to imagine yourself better than we are.
  5. You’re not to think you know more than we do.
  6. You’re not to think you are more important than we are.
  7. You’re not to think you are good at anything.
  8. You’re not to laugh at us.
  9. You’re not to think anyone cares about you.
  10. You’re not to think you can teach us anything.

An 11th rule, sometimes called the penal code of Jante, adds:

“Perhaps you don’t think we know a few things about you?”

Ehk siis, kui Eesti tahab ikka “põhjamaadele lähemale” hoida üleval PÕLISrahvale omast kultuuri ja hoiakuid, siis tuleb veel tööd teha.

1944 oli Soomes mobiliseeritud 480 000 meest 3,5M elaniku kohta.

1 Like

Sa mõtlesid ametnikke või Hispaania tigusid?

Soomlastele meeldib küll palju üksteise peale kaevata, kuid isiklikud kokkupuuted politseiga on olnud väga positiivsed. Kaks korda olen saanud trahvi.
Esimesel korral hiljem trahv tühistati, sest vaidlustamiseks oli antud 14 päeva asemel 7 päeva.
Teisel juhul sõitsin 80 km/h alas 100-110ga. Eravärvidedes politseid sõitis mul ca 10 km järel. Linna sisenedes andsid peatumismärguande. Peatasid kinni ja politseinik ütles, et kuigi vahepeal läks kiirus 110 peale, siis teevad trahvi 20 km/h ületamise eest kuna nende hinnangul oli see mu taotluslik rikkumine. Vahepeal läks suuremaks kui nad mulle lähemale tulid (ei viitsinud ümber reastuda) ja kui jäid kaugemale, lasin kiiruse uuesti 100 peale.
Kiirteel pole 10-15 km/h kiiremini sõites veel kordagi kinni peatatud, kuigi sõitnud isegi politseist mööda.

1 Like

Muid aspekte kõrvale jättes avaldub siin ka meile kahjuks nii omane suurusehullustus. Eesti on üks väiksemaid ja vaesemaid riike maailmas, aga kõik tehased jms ettevõtmised, mis suurte fanfaarihelidega välja kuulutatakse, peavad tulema maailma või vähemalt Euroopa suurimad. Tuulikud maailma kõrgeimad jne. Ja siis imestatakse, kui tekib äge vastureaktsioon. Äkki võtaks lihtsalt eesmärgiks meie oludele kohase mõistliku taseme? Ka homodele Eestist “Euroopa parima elupaiga” tegemise eesmärk arusaadavalt hirmutab teisi inimesi, sest neile kangastub, et nüüd hakatakse ühiskonna suhtes tõesti mingit “homoteerulli” rakendama - kuidas sa muidu ikka muudad Paide meeldivamaks homolinnaks kui on Pariis või Berliin? Kui oleks eesmärk, et homod tunneksid end hästi nagu ka kõik teised, siis seda ohtu ei oleks.

10 Likes

Pessimistid kindlasti näevad immigratsiooni selles võtmes, et võõras inimene ei panusta eesti kaitsesse ja pageb siit esimese paugu peale.
Mina näen seda teistmoodi. Mitte ainult erinevad sõjapagulased vaid ka need, kes tulevad siia raha teenima või kasvõi maailma ilusamat vikerkaart otsima siis mina näen neid kui inimkilpi. Kui pauk käib siis ei pääse ka nemad koos meiega kuhugile põgenema.

Ja mis selles head on? Mida rohkem marodööre, seda parem?

1 Like