Karm reaalsus: Iga kolmas eestlane elab võlgu. (Jutt käib tarbimislaenudest).
Paywalli taga.
Sisu ei näe, aga natuke rohkem andmeid oleks vaja, et järeldusi hinnatam. Kui selle 380 000 sisse lähevad ka kõik krediitkaardiga tehtud ostud (nagu Netflixi vms subscription) siis ma ei nimetaks seda sõnaga ‘tarbimislaen’ või ‘järelmaks’.
2 Likes
Eelnõu menetluskäik on ju kõigile kättesaadav. Niisamuti võib lugeda majanduskomisjoni 09.04.2024 protokollist:
Priit Lomp soovis täpsustada, kas tõukeratta valmistajakiiruse ja valmistaja kaalu mõte on
suunata kõik tootjad etteantud raamistikku ehk tõukerattad ei kaaluks üle 25 kg ja ei sõidaks
üle 14 km/h. Lomp arvas, et kõikidele renditavatele tõukeratastele võiksid kehtida sarnased ja konkreetsed reeglid. Lomp tõi välja, et ka alkoholijoove on üheks renditõuksidega toimunud õnnetuste põhjustajaks.
Mart Maastik kommenteeris, et Bolti tõukerattad jäävad alla 25 kg ja 25 km/h ja ei ole
kohustatud tõukerattaid kindlustama. Sellegipoolest on linna peal palju Bolti tõukerattaid, mis
on põhjustanud õnnetusi.
Mart Võrklaev selgitas, et tegemist on EL-i direktiivist tulenevate numbritega. Numbrid ei
tulene ühe tõukerataste firma järgi. Kiiremini, kui 25 km/h sõitev ja üle 25 kg kaaluv
tõukeratas põhjustab raskemaid tagajärgi, kui aeglasem ja kergem tõukeratas. Välja toodud
numbrite taga ei ole mitte konkreetsed ettevõtted, tõukerataste tootjad ja rentijad, vaid see,
milline mõju on konkreetsel sõiduvahendil õnnetuse korral.
Aga ega Keskerakonna eesmärk ei olegi selguse loomine, vaid segaduse ja umbusu külvamine. See koostöölepe Ühtse Venemaaga vist ikka toimib…
David Vseviov lisab veidi optimismi:
Mart Normet: «Kas sa näed, et Venemaa on meile reaalselt nii ohtlik, et võib ära lõppeda Eesti vabariik?»
David Vseviov: «Eesti Vabariik võib ära lõppeda kümnel eri põhjusel. Dinosaurused said otsa kunagi tulenevalt meteoriidi alla kukkumisest.
Mingi hull võib vajutada kuskil nupule ja me lendame kõik. Muidugi on see teoreetiliselt võimalik, aga kas märgid näitavad seda? Ei, märgid seda ei näita ja rahustusena olen raudkindel, et vähemalt lähitulevikus meid mitte mingisugune sõjaline oht, sõltumata sellest, kas me klähvime või ei klähvi, ei ähvarda, sest seda pole Venemaal vaja.»
Mart Normet: «Aga mida on sellisel juhul Venemaal vaja?»
David Vseviov: «Putini maailmas eksisteerib Ukraina ainult Venemaa osana. Balti riigid Venemaa osana ei eksisteeri. Jah, soodsas situatsioonis, miks ka mitte, kui jänes on valvsuse kaotanud ja lösutab kuskil ja mitte mingisugust muud ohtu ja kedagi, kes võiks tema kaitseks välja astuda, ei ole, no siis miks ta mitte alla neelata. Aga nüüd selle nimel pingutada või mida me millegipärast viimasele ajal kuuleme, et kohe-kohe rünnatakse millegipärast Leedut, siis selleks puudub idee.
Ukraina on idee - Ukraina on Putini kinnismõte. Ka Venemaa vaatevinklist oleks rahu ju igati mõistlik».
3 Likes
Kusjuures see 3 osamakse kaupa tasumine mulle isegi meeldib. Kasutan seda mitte sellepärast, et mul raha pole, vaid selleks, et vajadusel ostust taganeda.
Elektroonikamüüjatel pole sisuliselt mitte kellegil ladu, kus kaup reaalselt olemas on. Aga müüvad nad ka seda, mille saadavuse kohta mingit infot pole.
Enamus tahavad tellimuse eest raha ette. Kui ma nüüd midagi osta tahan ja raha ette maksan ning siis ühtäkki selgub, et kaup tuleb alles 30 päeva pärast või pole üldse selge millal. Enne 14 päeva möödumist saan tellimuse tühistada, aga raha tagasi saamisega võib päris kaua aega minna.
Kui aga esimene osamakse on näiteks alles 30 päeva pärast, siis lihtsalt tühistan tellimuse ja tarbimislaenu lepingu ja ongi kõik.
Valin järgmise müüja ja kordan tegevust…
5 Likes
Artikli autor vaevalt selliseid detaile teab. Number ise on tõenäoliselt pärit siit:
https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/650/r/1172/1021
Rida Tarbimislaen
EP lehelt lihtsalt ei leidnud, aga huvitav oleks küll, kas krediitkaardiostud sellesse numbrisse sisse lähevad?
Teine huvitav nüanss, kas laenuandjad annavad tõesti statti koos isikukoodiga?
Arv on tõenäoliselt laenud arv. Võibolla sisaldab ka krediitkaartide arvu.
Kuude kaupa on laenuvõtjate arv järjest vähenenud, aga selle märkimine pealkirjas poleks üldse nii dramaatiline olnud.
Otse riigikohtust - Tammeri case , enesetapu abistaja vastutus
minuarust oluline teema ja juhul kui minu meditsiiniline väljavaade oleks lähiperspektiivis lootusetu, siis ma sooviks seda tõenäoliselt kasutada. Iseasi kas OÜ mees ja koer vahendusel , pigem eelistaksin siiski nö. Sveitsi süsteemi, rahulikult med.personali lähedal ja koos lähedastega (või siis ilma, kui nad selleks valmis ei peaks olema).
ehk minuarust peaks Eesti riik seda teemat (seda võimalikkust) nö. seadusandluse poolelt edasiarendama ja oluliselt kiiremas tempos kui senini.
pakun et keegi meist ei tahaks “köögiviiljaks” saada või teadmata aja sisemiste valude käes vaevelda - kuigi jah, eks see kraaniavamine nõuab ka vaimset tugevust ja julgust
WITKOFF: AN EMERGING PEACE DEAL COULD RESHAPE U.S.–RUSSIA RELATIONS & GLOBAL STABILITY
"This peace deal is about the five territories, but there’s so much more—security protocols, NATO, Article 5.
CHINA WANTS US TALKS TO ADDRESS CONCERNS ON TAIWAN, SANCTIONS
Käib usin maailma jagamine.
Pupu jah. Pole vist vaja nuputada kuhu tsooni Eesti värdide arvates sobiks.
Kui oraanž tlbla tahaks jõuga Kanadast 51. osariiki teha ja Kanada 5. artikkli aktiveeriks, siis peaks eurooplased ameeriklastega sõdima?
1 Like
NATO’s Article 5 focuses on collective defense, stating that an armed attack against one member is considered an attack against all members
Tegelikult peaks USA ise ka NATO liikmena Kanadale appi minema 
Trumpil on kõva pähkel, kuidas need asjad kõik juriidiliselt klattima saada. Sõjaseisukord võimaldaks tal valimised ära jätta ja surmani valitseda. Aga kas USA president saab ise alustada sõda ja käsutada armeed? Ja kas selleks peab enne NATO-st lahkuma või pole vaja?
USA-NATO sõda kõlab täna kuidagi väga veidralt, loodetavasti ka ameeriklaste jaoks ja ehk nad teevad kõik, et Trump selliselt teelt siiski kõrval hoida. Euroopa vajab kiiresti tuumavihmavarju, muidu tulebki uus MRP.
Vaata, kunagi üks vuntsidega grusiin, hüüdnimega Stalin vaatas ka oma Armeede loendit (mitu oli?), vaatas teenistusse kutsutute numbreid, vaatas palju on tal tanke ja lennukeid (palju, palju!!!), vaatas tootmismahtude prognoose ja siis võrdles seda ühe vuntsidega kapralikese vastavate numbritega ja otsustas; “Aega on, kapral EI JULGE. Provotseerib niisama.”
Kuidas tegelikult läks??? S…t lugu, kas teate, pole selles, et kas Venemaa võidab või kaotab sõja NATO vastu (väga tõenäoliselt kaotab). S…t lugu on selles, et rinne käib selle käigus 2x üle Eesti. Ja ma sügavalt kahtlen, kas me rahvana suudame sellise asja üle elada.
3 Likes
Vanasti, Rahvasteliidu aegu, minu mäletamist mööda, alustati organisatsiooni kaasliikmete vastu sõdimist tavaliselt sellega, et astuti vastavast organsatsioonist välja.
USA-l on ju “Iseseisvussõja” ja “Kodusõja” näol olemas kogemus ka “iseendaga sõdimisel”
Senat saab 2/3 häältega presidendi eemaldada peale ‘kohtuprotsessi’. See on vist hädapidur olukorraks kui riigijuht hakkab tegelema päris segaste asjadega.
the Senate sits as a High Court of Impeachment to consider evidence, hear witnesses, and vote to acquit or convict the impeached official. A committee of representatives, called “managers,” act as prosecutors before the Senate. In the case of presidential impeachment trials, the chief justice of the United States presides. The Constitution requires a two-thirds vote of the Senate to convict, and the penalty for an impeached official upon conviction is removal from office. allikas
2 Likes
qwertyui+±-//** ja ülejäänud karvasel ja sulelisel rahval oli täna raske hetk: Briti ülemkohus otsustas, et mõiste naine tähendab bioloogilist naist
3 Likes
A mis raske hetk see ikka on. Nööri vaevalt et hakatakse kaela panema selle otsuse peale. Ja kui pannakse- mis sest. Inimene(niivõrd-kuivõrd) harjub kõigega- algub sipleb küll, aga pärast ripub maru rahulikult ja ilusti.
Nende igasuguste transvestiitide jms. kohta paar lauset. “Keeruliseks ära oma elu ise ela”. Ja legendaarne multifilm tsaar Saltaan: Pole lind ja pole loom ka, mingi veider v2rdjas on ta
Siin peaks nüüd mingi punane joon olema:
Keskerakonna Tartu piirkonna esimees Andro Roos tõi kohalikel valimistel erakonna ridadesse kandideerima erakonna Koos juhatuse venemeelse liikme Ülle Puki.
Pukk on tuntud oma sotsiaalmeedias jagatavate Putini-meelsete seisukohtade poolest, rõhutab oma Facebooki postitustes demokraatia ja rahumeelsuse tähtsust, samal ajal kritiseerides Euroopa Liitu ja NATO-t ning kiites Venemaad. Roos omakorda kaitseb otsust, rõhutades, et kohalike valimiste kontekstis ei ole geopoliitilised küsimused asjakohased.
Kui Õhtuleht Tartu Keskerakonna juhilt Roosilt värske värvatu Puki maailmavaate kohta pärib, kostub vastuseks: „Aga mis ta maailmavaatel viga on?“
Viite peale agressioonisõja ning Putini toetamisele, kostab Roos: „Mis asi see Kremli-meelne üldse on? Mis asi on Venemaa agressioonisõda? Kuidas ta seda toetab?“
Avalik sektor jaguneb valitsussektoriks, mille alla kuuluvad keskvalitsusasutused, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid, ning muuks avalikuks sektoriks. Kui valitsussektori töötajaskond on kerkinud 1332 võrra, siis muu avaliku sektori oma kahanenud 712 võrra.
Väga hea artikkel. Natuke põhjalikumalt numbreid lahti kirjutatud kui tavaliselt nendes uudisnuppudes.
Sisse vaadates siis kolm asja - tervishoid, haridus ja riigikaitse.
- Kaitseväe +148 on isegi täiesti eeldatav. Kui rahastus kasvab 2% SKP pealt 3-4% peale, siis arusaadavalt kasvab ka koosseis. Kaitseväes peaks minu teada palgalisi töötajaid olema ~3000-3500 vahele.
- Tervishoid on päris suur kasvaja. Juba kolm suuremat haiglat üksi ca 300. Aga see ei ole ühekordne kasv, vaid pidev trend alates 2020. aastast ja covidist.
- Haridus on veidi arusaamatult kõrge - artiklis tuuakse küll välja, et nooremteadurid loetakse nüüd töötajateks ja sellest muudatus numbrites (kahe suurema ülikooli peale ~400), aga riigigümnaasiumite jutt tekitab veidi segadust, sest sama võrra peaks ju KOVide poolel õpetajaid-personali vähenema, aga ei ole vähenenud. Ja see, et üldhariduskoolide töötajate arv ei kahane, viitab otseselt sellele, et koolivõrgu reform pole tegelikult eriti startinudki.
Kuna riiklikud ülikoolid ja suured haiglad on osa valitsussektorist, siis pole imestadagi et valitsussektor tervikuna on +1332.
Artikkel toob ka ilusti välja selle, et ametites-inspektsioonides ja isegi ministeeriumites on pigem töötajaskond kahanenud.
Kogu sellest jutust ma teeks sellise kokkuvõtte, et valitsus oskab ametnike palgafonid külmutada küll. Asutused ja ametid kärbivad seetõttu töötajaid. Aga mida kogu selle nn. suure avaliku sektoriga teha (haiglad, koolivõrk, ülikoolid) mis pidevalt paisub, pole kellelgi eriti head plaani. Selle hüdra kärpimine tähendab tegelikkuses ka teenuste kallale minekut (tasuta kõrgharidus või tervishoid).
Rahastuse vaatevinklist pole see samas võib-olla liiga traagiline. Päris kõigi nende töötajate palgaraha ei tule maksudest. Haiglad sihtasutustena osutavad ka tasulisi teenuseid. Ülikoolidel on samuti erinevaid sissetulekuallikaid - palkasid makstakse grantidest mis ei pruugi alati tulla riigieelarvest. Nii et mõnes mõttes võiks ka öelda, et kui ise eelarve leiate, siis võtke tööle. Et saada aru kui palju neist töötajatest päriselt nö. riigieelarvest palka saavad, peaks konkreetsete asutuste raamatupidamistesse sügavamalt sisse minema.