To: Offf.
Lisaks sellele kahe joone ristumisele tuleb lisada veel aspekte:
Klient valib selle tõuksifirma tõuksi, mis sõidab kõige kiiremini või vähemalt piisavalt kiiresti.
Klient valib selle tõuksifirma, mille tõuksi kasutamise eest küsitakse kas kõige vähem raha või piisavalt vähe raha.
Seega on kogu selle valikukriteeriumite lahenduskäik ühe segase pusle lahendamine, kus lisaks kasumi maksimeerimisele tuleb ka konkurentidega võistelda. Ja oh pagan, kõik läheb veelgi rohkem segi, kui mõni konkurent ei hinnasta tõuksi kasutamist mitte kasutusaja järgi, vaid tõuksiga läbitud sõidutee pikkuse järgi.
Missa nüüd räägid lapsele undijuttu. Kõik on väga lihtne. Õppejõud ise loengus rääkis – kütad aga hinnale otsa, kuni “ristub selle teise graafikuga” ja KaZumm muudkui tuleb.
Pärast muidugi tuli “piirkasulikkuse seadus” ja seal on juba keerukam graafik. Aga maksimumpunkti leidmine on puhas matemaatika. Natuke tuletise võtmist ja integreerimist
Joonistad graafiku
Määrad mat. analüüsis omandatud teadmiste abil maksimumpunkti
KaZumm!!!
Lihtne, nagu pirukas! Ära siin aja lastele kärbseid pähe oma reaalsusega!
Tõukside konkurent on eelkõige ühistransport. Ma oletan, et väga tihti potentsiaalne klient võtab kõigepealt google mapsi ette ja vaatab, kaua ühistranspordiga läheks sihtkohta jõudmine. Aga kui sobivat bussi peab liiga kaua ootama, siis vaatab, et tõuksiga saab kiiremini. Mida aeglasemalt tõuksid liiguvad, seda vähem on nende kasutamisel mõtet.
Sõjahirmu ja kliimaärevust oleks võinud küsitluses ikka eraldi teemadena käsitleda. Kui esimene mure orkia ääremaal hullunud oranži tegemisi jälgides pereplaneerimisel lauale võetakse, siis seda võib isegi mõista.
Ameeriklased võiksid näiteks olla huvitatud, et mitte iga riik ei hakkaks endale mandritevahelisi tuumarakette ehitama. Kokkuvõttes tuleb ilmselt odavam, isegi kui selle eest mõnevõrra maksma peab.
Kui õpilane märatseb ja ründab ja õpetajal on kaitseks ainult sõna.
Puiatut ja Kaagveret vist enam ei eksisteeri sellisel kujul, nagu nad kunagi olid. Ja nüüd peavadki õpetajad kantseldama selliseid ka, kellede koht on eelmainit asulate asutustes. Vanemetele ei saa ka öelda, et kuulge, teie noorem generatsioon enda käitumisega ei kõlba kassi saba alla ka mitte- vanemad usuvad pigem end illikukut kui kooliõpetajat. Viimane veel saab sõimatagi, et miks ta lapsi ei õpeta korralikult.
Märatsev, allumatu, ropendav, koolitundi segav jne nooruk.
Klassist välja saata pole kuhugi, sest siis kohe vaja ruum ja lisapedagoog, kes temaga tegeleks.
Politseisse on põhjust pöörduda alles siis, kui tema tegevus muutub teistele ohtlikuks.
Üks vähestest ohjeldusvahendiks on saata koduõppele (tulemusena ei õpita enam üldse) vist oli 3 korda 2 nädalaks aasta jooksul. Karistada saab veel ÜKT-ga aga see rohkem sümboolne, kasvatuslikust küljest väheeffektiivne. Kuna koolikohustus riigi poolt tehtud kohustuslikuks pead ta jälle tundi lubama.
Lapsevanem õigustab: selleks ma toongi ta kooli, et teie teda õpetaks-kasvataks!!!
Raskelt stressirohke aeg, eriti noorpedagoogidele.
Koolikohustuse täitmine on ikka ju vanemate, mitte kooli vastutada?
Ja “koduõppel ei õpita enam üldse”? No ausõna, mind morjendab palju rohkem, et õppida saaksid kõik ülejäänud, too töll vaadaku ise, kuidas tulevikus hakkama saab.
Kes küll seda oskas arvata, et kui enne aastavahetust majandust statistiliselt ülesse upitanud uute autode ostmine peale aastavahetust ära langeb, siis kaob ka statistiline positiivne majanduskasv.
Kas Eesti riik on siis nii p…s, et minnakse sellisele teele Kas Eesti Nokia
Täna saadeti kooskõlastusringile vanglakohtade rendileping, et täita Tartu vangla Rootsi välisvangidega. Rootsi justiitsministeeriumi kodulehel tuuakse välja, et Rootsi saab Tartu vanglas rentida 400 kuni 600 kohta ning sinna võivad nad paigutada 18-aastaseid ja vanemaid mehi, kes on süüdi mõistetud näiteks mõrva, majanduskuritegude või seksuaalkuritegude eest.
Praegu seisab Tartu vangla 933-st kohast 600 tühjana
Lisaks maksaks Rootsi Eestile iga vangi pealt 8500 eurot kuus. (aborigeenidele anname klaashelmeid ja asi korras)
Palju Rootsis ühe vangi kinnipidamine maksab?
Millised gängisõjad Rootsis praegu käivad. Kogu selle seltskonna “sõbrad” hakkavad Tartus käima “külastamas” ja imestavad milline hea rahulik linnake omi asju siin ajama hakata.
Maksuküüru kaotamine läheb riigile maksma ca 500 miljonit. Vanglaäriga loodetakse teenida: Vanglateenistuse juht Rait Kuuse väitis, et diil on Eestile rahalises mõttes väga kasulik. Rootslased maksavad meile ettemaksu 30,6 miljonit aastas. Lisaks katavad nad kõik vangidega seotud kulud – majutamine, toitlustamine, järelevalve ja tervishoiuteenus. Seega Eesti maksumaksjale lisakoormust ei teki.
