Tõsised teadlased, paljude teadustööde autorid – narkoloogid – on täheldanud sellist asja – sõltuvusaine ei küsi sinu IQst, sinu teadmiste või teaduskraadide hulgast, sinu nutikusest või EQ-st. Ta võtab võimust isiku üle. Meie ühiskonnas on see enamasti alkohol (kuna see on legaalne ja ühiskondlikult aktsepteeritud mõnuaine). Võid üllatuda kui palju phd-sid või professoreid kas võitlevad alkoholisõltuvusega v. on nn. “toimivad alkohoolikud”.
Võim on samasugune sõltuvusaine. Isegi salakavalam. Kuna võimu rakendamine kutsub esile teatud biokeemilised protsessid organismi sees. Ilma väliselt mingeid aineid organsismi lisamata. Absoluutne võim – absoluutne “laks”.
Seetõttu, tõeliselt targad inimesed hoiduvad mõnuainetest, kui nad näevad riski sattuda sõltuvusse. (Sõltuvus on tohutult keerukas nähtus, seal on nii füüsilised, biokeemilised kui vaimsed faktorid mängus. Mingit “valemit” ei olegi.) Ja nad hoiduvad ka võimust, eriti piiramatust ja kontrollimatust võimust kui “sõltuvusainest”.
Tead ju küll. Igasugune võim rikub. Absoluutne võim rikub absoluutselt.
Igal pool on see nii ja üsna ühtemoodi. Brigadir, kes utsitab lihttöölist “mattide” ja “perkelete” saatel. Professor, kes surub oma “autoriteedile toetudes” maha ja materdab mullaks värske idee, mis seab ohtu tema teadustöö v. teooria. Ettevõtte juht, kes isegi mõistusega saab ARU, et “jah-mees” on kahjur – ja ikkagi naudib seda salamisi. (Ma võin seda endale lubada, minu ettevõte, ise tean mis teen).
Ehk siis üksikisik tahab alati liikuda postisoonile kus tema võim on maksimaalne, hüved maksimaalsed, vastutus minimaalne.
Sootsium reguleerib seda üsna efektiivselt. Me oleme sunnitud tegema koostööd, arvestama teistega, seadma oma egole piire. Kestmajäämise huvides.
Fantastiline olend, kes suudaks võtta “energiat otse tähtedelt” ja vajaduse korral “muundada ainet otse energiaks või energiat otse aineks”. Selline olend ei vajaks mitte kedagi enda kõrvale, oleks absolutuselt egoistlik ja isekas. Jah, sisuliselt Jumal – aga see oleks üks Kide Jumal!
Üksikiskut piirab Loodus ise. Vajadus, sund, teha “koostööd” ja võtta oma ego natuke tagasi. Kestmajäämine. Piirid. Üksikisik võib seejuures olla isegi “hea” või “altruistlik” või “hooliv”. Kuna need on grupiväärtused. Üksikuna metsas seda olla ei saaks – “altruist” pandaks lihtsalt teiste poolt nahka.
Edasi läheb huvitavaks siis, kui üksikisikutest moodustunud võrgustik e. “sootsium” läheb üle Organisatsiooniks. Hierarhiaks. Toimub üleminek kvantiteedilt uuele kvaliteedile ja … enamik potentsiaale “vahetab märki”. Plussist saab miinus ja miinusest pluss.
Ega sellest ehk… järgmine kord.