Tauri, ma olen lihtsalt kade :)
Ega koolitamine on nagu iga teine bisnes, pole üks teisest halvem. Paha oled sa niikuinii: D
sven
Viimasel ajal tundub tõesti, et on korralik "investeerimisbuum" lahti läinud. Äripäevast saab iga nädal lugeda, kuidas Jaak Roosaare õpetab rikkaks saama jne. Põhimõtteliselt pole investeerimises ju midagi halba, kuid kipun arvama, et väga paljud toetuvadki inesteerimisotsuste tegemisel peamiselt gurude soovitustele ja oma peaga mingit analüüsi ei tee. Rahad lükatakse Crowdi, Bondorasse, EG-sse, Mintosesse ja kindlasti veel kuhugi, sest tootlus on seal ju kõva. Muretsema paneb ehk see, et suures investeerimise ja teenimise tuhinas unustatakse omale mõistliku suurusega reserv koguda ja kogu papp tahetakse panna teenima.
Aga eks aeg näitab, milline saab olema ühisrahastuse tulevik Eestis - ehk ei peagi alati midagi ventikasse lendama ja kõik ühisrahastusinvestorid saavad õnnelikud olla.
Vähekenegi mõistlik "koolitaja" ja "guru" taob ühisrahastuse puhul järgmisi põhimõtteid:
1) Sul peab olema investeerimisplaan (mida soovid investeerimisega saavutada) ja strateegia (milliseid instrumente selleks kasutad).
2) Investeerimisplaanis peab olema arvestatud hädaabifondiga, mis peab olema likviidne. Selle suurus 3-6x kulutused ühes kuus. Kriisiolukorras (töötus, haigus) leivaraha laenamine on väga suur lollus.
3) Ühisrahastus on hea koht, kust alustada (tehingutasud ja sisenemisbarjäärid on väga madalad), kuid lõpuks peaks ühisrahastuse portfell olema parimal juhul veerand kogu portfellist. Heas portfellis on mitmed varaklassid, eeldusel, et investor ei ole süvtsi tuttav ühegi varaklassiga iseseisvalt (s.t. kui oled kinnisvarakunn ja oskad seda maagiat, siis tegutse seal, ühisrahastus ei pruugi anda sulle paremat tootlust kui ise oskad saavutada)
4) Ühisrahastuse investeeringud on üldiselt väikeste summadega, kuid neid on palju >> tegu on statistikamänguga, kus oluline on mida kogu portfell teeb, mitte üksiktehing eraldiseisvalt. Ühisrahastuse laenud ei ole omavahel tugevas korrelatsioonis, s.t. kui Narva Mari jääb töötuks ja tema ei suuda oma laenu maksta, siis Tartu Tõnu laenu maksmise võimekust see ei puuduta. Seega pigem süvenenda riskiklassi (reitingu) sisusse ja tugevalt hajutada, et üksiklaenu osakaal oleks väike (200-500 laenutükki on OK, kui ühe tüki suurus ei ole suurem kui 0,5% portfellist).
5) Osaluspõhine ühisrahastus on pigem loto ja sellest portfelli üles ehitada ei maksaks. Eduelamuse saab kätte mujalt palju paremini.
Minu meelest nendest teemadest räägitakse täna väga tugevalt. Eks loomulikult on neid inimesi, kes ei suuda luua hädaabifondi ja tahavad kõike kohe saada. Aga ka selliseid peab olema, muidu hakatakse liigseid riske võtma.
See on ikka päris uskumatu, kui võimekad on Eestis ilma elementaarse finantskirjaoskuseta inimesed. Vähemalt kaks panka (BIG ja In) + teiste pankade väikelaenuosakonnad + sisuliselt kõik HLÜd + veel terve hunnik igasugu laenuhaisid + suur osa ühisrahastusest elab sisuliselt ühe tarbijasegmendi kukil, kes ostab intressikulu näol praktiliselt kõike eluks tarvilikku 10-20% kallimalt kui mingid miljonärid. Pankrotti ka ei lähe. Respect!
sakuska, rikkus pole kunagi häbiasi olnud. ja kui raha on, siis peab see ka välja paistma
sven
Viimasel ajal tundub tõesti, et on korralik "investeerimisbuum" lahti läinud. Äripäevast saab iga nädal lugeda, kuidas Jaak Roosaare õpetab rikkaks saama jne. Põhimõtteliselt pole investeerimises ju midagi halba, kuid kipun arvama, et väga paljud toetuvadki inesteerimisotsuste tegemisel peamiselt gurude soovitustele ja oma peaga mingit analüüsi ei tee. Rahad lükatakse Crowdi, Bondorasse, EG-sse, Mintosesse ja kindlasti veel kuhugi, sest tootlus on seal ju kõva. Muretsema paneb ehk see, et suures investeerimise ja teenimise tuhinas unustatakse omale mõistliku suurusega reserv koguda ja kogu papp tahetakse panna teenima.
Aga eks aeg näitab, milline saab olema ühisrahastuse tulevik Eestis - ehk ei peagi alati midagi ventikasse lendama ja kõik ühisrahastusinvestorid saavad õnnelikud olla.
Ehk vanemad olijad mäletavad (endal hästi ei viska mälupilti ette), kuidas 10+ aastat tagasi selle finantshariduse ja koolitamisega oli? Kas ja millisel kujul seda siis tehti? Isiklikult kogu seda tralli kõrvalt vaadates, siis ütleks, et diskleimerid ja muud hoiatused on tänapäeval tugevalt pildis ning tegelased, kes sellest hoolimata lähevad all-in ongi ju see nn kontingent, kellelt tulebki raha ära võtta.. Neid on ja neid jääb alati, ka turgudel on selliseid tegelasi jalaga segada.
Pigem endale tundub, et sellist kvaliteetset säästjat ning investeerijat on kõvasti juurde tulnud, kes asju ei tee üle-jala ning mõtleb kaugemale ja sellest tulenevalt on ka vähem emotsionaalne. Küll aga probleem tekib seoses meie riigi/turu väiksusega, kus kõigile ei jagu ja siis saabki selline karjamentaliteet võitu ning kõrvalt hakkab tunduma, et hullult rabatakse ja makstakse üle, pannakse projektid täis, jne. 15 börsiettevõtet ning mõned rahastusplatformid tavakeskkonnas ehk ongi piisav, aga kui juba 4-5 aastat mõtestatult inimesi on pea 10 huvigrupi poolt eri investeerimisteemadel haritud, siis lähebki kitsaks. Ja eks sellist ülemäära eufooriat ning buumi tunnet võimenda ka see USAs toimuv all-in situatsioon. Eks nüüd ole see periood, kus koolitamisel tuleks rohkem panna rõhku riskide maandamisele ning eufooria maha tõmbamisele kui sellele, et kuidas veel viimast senti leida.. Samas me ei tea kunagi, kuhu maani see turg tõuseb enne kui pöördub :) Viisemanil võib ju lõpuks õigus olla, et asjad on ülehinnatud, aga kui krahhi tulemusel kukuvad asjad tasemetele, mis jääb kõrgemaks levelist kus mees ise rahasse läks, siis pole gurundusest kasu...
Ja mis puutub üldisesse investeerimisbuumi, siis minge veidikeseks teise seltskonda-keskkonda ja saate kohe aru, et pigem on asi ringkonnas, kus ise ringi liigute, mitte niivõrd selles, et kõik inimesed lasnamäest mustamäeni ning Narvast Kuressaareni kortermajade ja külade kaupa mängivad õhtuti cashflow lauamängu ning päeval loobivad raha crowdestate ;)
"Viisemanil võib ju lõpuks õigus olla, et asjad on ülehinnatud, aga kui krahhi tulemusel kukuvad asjad tasemetele, mis jääb kõrgemaks levelist kus mees ise rahasse läks, siis pole gurundusest kasu..."
My point exactly
My point exactly
Ühisrahastuse idee on üllas - lihtsalt arusaadav ja saab alustada väikeste summadega. Muidugi piisava hajutatuse korral võib korralikku tootlust saavutada.
Küsimus on mitmed platvormid suudavad selles konkurentsis ellujääda?
Bondora (vist ka Investly) on kahjumis - praegu tõstavad VC'delt suuri rahasid aga kui mingisugune korrektsioon toimub ja kraanid kinni keeratakse, mis siis saab?
Regulatsioonid platvormidele on pea olematud, kuid töö käib selle nimel, et sektor reguleeritud saaks. Seaduste/regulatsioonidega ühildumine on suhteliselt kulukas ja ajamahukas ettevõtmine, mis kindlasti mõnel platvormil lööb hinge kinni (ala MoneyZen). LendingClub'is toimunut peaksid inimesed natukene mõtlema ja tagasihoidma, kuid kahjuks Eestis skandaal väga kajastust ei leidnud.
Muidugi, kliendid kelle peal platvormid elavad on need, keda pank ei soovi teenindada ühel või teisel põhjusel. Kohati on tegu suhteliselt radioaktiivse kraamiga, mis turule lastakse - kriisi vms korral võib plahvatus päris võimas olla.
Ja mis võtetega kliente meelitatakse - ala ära hoia oma raha deposiidil, vaid investeeri tagamata laenudesse või kv'sse. Tuleks teha natukene teadvustustööd ja selgitada riski/tulu suhet inimestele. Kohati tundub, et see ratio on ikka väga vale..
Muidu on küll rõõm vaadata, et inimesed on hakanud oma finantsidega tegelema ja püüavad enda elujärge parandada, kui paljud platvormid elavad alustajate raha peal - mis mõne ohurealiseerumisel võib sektorile väga-väga palju bad publicity't tuua.
Sry Tauri, peaks ka vist laenupõhisesse foorumisse selle kommentaari üle viima. Kuid vaatamata sellele point peaks ka natukene osaluspõhisele ühisrahastusele laienema.
Küsimus on mitmed platvormid suudavad selles konkurentsis ellujääda?
Bondora (vist ka Investly) on kahjumis - praegu tõstavad VC'delt suuri rahasid aga kui mingisugune korrektsioon toimub ja kraanid kinni keeratakse, mis siis saab?
Regulatsioonid platvormidele on pea olematud, kuid töö käib selle nimel, et sektor reguleeritud saaks. Seaduste/regulatsioonidega ühildumine on suhteliselt kulukas ja ajamahukas ettevõtmine, mis kindlasti mõnel platvormil lööb hinge kinni (ala MoneyZen). LendingClub'is toimunut peaksid inimesed natukene mõtlema ja tagasihoidma, kuid kahjuks Eestis skandaal väga kajastust ei leidnud.
Muidugi, kliendid kelle peal platvormid elavad on need, keda pank ei soovi teenindada ühel või teisel põhjusel. Kohati on tegu suhteliselt radioaktiivse kraamiga, mis turule lastakse - kriisi vms korral võib plahvatus päris võimas olla.
Ja mis võtetega kliente meelitatakse - ala ära hoia oma raha deposiidil, vaid investeeri tagamata laenudesse või kv'sse. Tuleks teha natukene teadvustustööd ja selgitada riski/tulu suhet inimestele. Kohati tundub, et see ratio on ikka väga vale..
Muidu on küll rõõm vaadata, et inimesed on hakanud oma finantsidega tegelema ja püüavad enda elujärge parandada, kui paljud platvormid elavad alustajate raha peal - mis mõne ohurealiseerumisel võib sektorile väga-väga palju bad publicity't tuua.
Sry Tauri, peaks ka vist laenupõhisesse foorumisse selle kommentaari üle viima. Kuid vaatamata sellele point peaks ka natukene osaluspõhisele ühisrahastusele laienema.
1. Eestlane õpib ainult oma vigadest - lihtsalt oleks vaja et ta võsas ragistades paar korda reha peale astuks. Samas kui on korra põletada saadud siis on see märk kogu eluks. Samas hariduslikel eesmärkidel oleks selline litakas vajalik.
2. Regulaatorid. Kahjuks koosneb regulaatorite personal enamasti suurest pildist mitte arusaavatest mikroreguleerijatest kes on võimelised kiirelt igasuguse äri paberbürokraatiasse uputama.
2. Regulaatorid. Kahjuks koosneb regulaatorite personal enamasti suurest pildist mitte arusaavatest mikroreguleerijatest kes on võimelised kiirelt igasuguse äri paberbürokraatiasse uputama.
"Ja mis võtetega kliente meelitatakse - ala ära hoia oma raha deposiidil, vaid investeeri tagamata laenudesse või kv'sse. Tuleks teha natukene teadvustustööd ja selgitada riski/tulu suhet inimestele. Kohati tundub, et see ratio on ikka väga vale.."
Teavitustööd tegelikult tehakse. Aga nagu ikka, siis kostub valjult ja valesti välja see, mis on kas (a) kõige hirmutavam või (b) kõige erutavam. Vahepealset reaalsust nagu ei olekski. Õige point muidugi see, et kui üldiselt toonitavad välismaised platvormid, et ühisrahastuse investeering ei ole kuidagi moodi tagatud (Eesti analoog Tagatisfondi seadusest tulenev 100,000€ kaitse ei rakendu), siis seda võiks rohkem välja tuua. Samuti puudub hea võrreldatavus erinevate toodete vahel. Nagu pahurik teises p2p teemas naljatles, siis Crowdestate näide on natukene humoorikas: PlusPlus Capitali tagatud inveteering on tagatud "pankrotistunud" portfelliga.
Teavitustööd tegelikult tehakse. Aga nagu ikka, siis kostub valjult ja valesti välja see, mis on kas (a) kõige hirmutavam või (b) kõige erutavam. Vahepealset reaalsust nagu ei olekski. Õige point muidugi see, et kui üldiselt toonitavad välismaised platvormid, et ühisrahastuse investeering ei ole kuidagi moodi tagatud (Eesti analoog Tagatisfondi seadusest tulenev 100,000€ kaitse ei rakendu), siis seda võiks rohkem välja tuua. Samuti puudub hea võrreldatavus erinevate toodete vahel. Nagu pahurik teises p2p teemas naljatles, siis Crowdestate näide on natukene humoorikas: PlusPlus Capitali tagatud inveteering on tagatud "pankrotistunud" portfelliga.
Fundwise'st hoo tiibadesse saanud Ampleri mudel Hawki on võimalik valida aasta elektrijalgrattaks: http://cyclingworld.de/e-bike-award-2017/
Hetkel on juhtimas ka, loodetavasti tuleb ära.
Hetkel on juhtimas ka, loodetavasti tuleb ära.
Teisipäeval eetris olnud Investeerimisraadios mainiti, et koerakuudi projekt on Fundwise lehelt jäljetult kadunud.
Geenius.ee: "Fundwise’i tegevjuhi Henri Laupmaa sõnul kogus projekt küll soovitud 100 000 eurose rahastuse kokku, kuid ettevõtet tabasid ootamatud raskused ning seetõttu otsustas DM Assembly Line OÜ projekti Fundwise’is peatada."
Geenius.ee: "Fundwise’i tegevjuhi Henri Laupmaa sõnul kogus projekt küll soovitud 100 000 eurose rahastuse kokku, kuid ettevõtet tabasid ootamatud raskused ning seetõttu otsustas DM Assembly Line OÜ projekti Fundwise’is peatada."
Standupi mehed tegid 100 kilose klipi?
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/19-000-eurose-koeravilla-tegijaid-peatasid-igaks-juhuks-projekti?id=77739164
See on ikka kõva!
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/19-000-eurose-koeravilla-tegijaid-peatasid-igaks-juhuks-projekti?id=77739164
See on ikka kõva!
mgspahurik
https://fundwise.me/en/pitch/arrokeraamika
Mis selle aasta vana projektiga nüüd siis on?
minu viga, FB jagati, aga seda enam sobib näiteks, mis absurdse väärtuse pealt inimesed raha sisse panevad. 460k firma väärtuseks, mis suudab genereerda alla 100k käivet aastas, eelmine aasta 52k. Tegu ei ole ju mingi innovaatilise startupiga, vaid tavalise mudruga.
1 naine, natuke savi ja ahi? Pool milli.....wha. Investorid on rahul, nad said tassi endale?
Kõik on rahul. Nutimajandus.
opex
1 naine, natuke savi ja ahi? Pool milli.....wha. Investorid on rahul, nad said tassi endale?
Kui eksisteeriks selline kombinatsioon, et Elon Musk, natuke savi ja ahi, oleks firma vähemalt 1BUSD väärt, niiet täitsa mõistlik valuation ju.
Tagasihoidlikud olete, mehed.
Kaks blondinksi tahavad FWst saada 50 000 EURi ettevõttele, mille väärtus on nende enda arust 1,4 MEURi :)
MARMARA STERLING - Eesti tuntuim ehtebrand laieneb Euroopas!
Kaks blondinksi tahavad FWst saada 50 000 EURi ettevõttele, mille väärtus on nende enda arust 1,4 MEURi :)
MARMARA STERLING - Eesti tuntuim ehtebrand laieneb Euroopas!
wise
Tagasihoidlikud olete ja suurendage nüüd ikka kaliibrit.
Kaks blondinksi tahavad FWst saada 7000 EURi ettevõttele, mille väärtus on nende enda arust 1,4 MEURi :)
MARMARA STERLING - Eesti tuntuim ehtebrand laieneb Euroopas!
wise, nad loodavad ikka 200k ju saada:)
ja kõik klapib eelmise näitega, käive on ju 3-4 korda suurem, seega ka väärtus :D 283k käivet aastas annab ju kenasti väärtuseks 1,4 milli, mis siin keerulist on, puhas matemaatika.