noblesse
Hea projekt ühisrahastuseks http://www.postimees.ee/3322811/pagulaste-vastuvotust-keeldumisel-maksaks-eesti-390-000-eurot-trahvi
Mõtlesin isegi seda uudist nähes, et peaks Kickstarteri kampaania püsti panema :D Panustaks kindlasti.
Mõtlesin isegi seda uudist nähes, et peaks Kickstarteri kampaania püsti panema :D Panustaks kindlasti.
madis43noblesse
Hea projekt ühisrahastuseks http://www.postimees.ee/3322811/pagulaste-vastuvotust-keeldumisel-maksaks-eesti-390-000-eurot-trahvi
Mõtlesin isegi seda uudist nähes, et peaks Kickstarteri kampaania püsti panema :D Panustaks kindlasti.
Raha juba ju peaaegu koos: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valitsus-eraldab-varjupaigataotlejatele-ule-300-000-euro
ÄPs terve lk. reklaam. https://www.bondkick.com/ee/#meet-the-team
opex
ÄPs terve lk. reklaam. https://www.bondkick.com/ee/#meet-the-team
Tänapäeval vist klassikaliste meetoditega klienti ei püüa. Neil pole klienti, ega projekti.
Ühisrahastuse BIG launch käib tänapäeval üsna lihtsalt järgides järgmisi samme:
1) vaja on kahte hipsterit, kes ei jaga rahandusest matsugi ja kellel tuli mõtet välja lasta ühisrahastusportaal
2) teed zonesse konto, kus saad wordpressi peale teha lihtsa blanko-veebilehe "free pictures for websites" baasil
3) teed FB fännilehe ja kuulutad seal, et "kohe kohe avame www.kickcrowdiwise.com lehel midagi erakordselt"
4) siis kütad seda kõikidesse kanalisse ja lubad fännidele iPhone S8 4W välja loosida, kes sherib, laikib ja kommib
5) sobitad tutvust mõne suvalise britiga, tuututad seda koduka "About us" lehel - sest nii lihtsalt peab
6) hakkad FB lehel igast ühisrahastusteemalist pa..a sheerima, teed seda väsimatult (kaotad päriselt mõned sõbrad, aga no whatta hekki)
7) avad 10 EURise FB kampaania, et saada juurde esimesed 100 laiki, ülla-ülla neid tulebki
8) proovid tutvust sobitada mõne äri ja startup ingliga ning kutsud ta nõukokku ... ei pekki, sissemaksuta OÜ-le nõukogu? ... ei. No kutsun siis nõustajaks "kas tohib, paneme teid oma kodulehele advisoriks, idee on mega?", "jah", "deal".
9) pasundad FB-s, et "kohe kohe on valmis, ülikõva idee, kõik saavad rikkaks mingi +12% tootlusega"
10) tõmbad wordpressi ühe plugina, et hordide viisi uut superideed näha tahtvad inimesed e-maililisti liita
Palju õnne, sul on FBs umbes 5000 jälgijat, nüüd võid alustada reaalselt programeerija otsimisega. Pakud programeerijale osalust, või siis lubad maa ja ilmad kokku, üldiselt lähevad nad kiirelt liimile. Mott on madal, aga lähevad. Käed!
11) umbes 1 kuu pärast näitad FB lehel visuaali, ja see on "kõvaaa"!
12) siis umbes järgmiseks kuuks ajaks kaod areenilt sootuks, sest IT projekt muutub tavaliselt asjaks iseeneses - ja see lõputu testimine ... on lõputu. Vahepeal õnnestus sul ühe sõbra tuttavale, et too sinu portaali esimene laenutaotleja oleks. Kuigi raisk, finantsidest ikka jaga midagi ja kas see IT tüübli loodud annuiteetgraafik ikka töötab nii nagu pankades. Savi, teeme hiljem korda, beeta ikkagi ju.
13) 3 kuu pärast on BIG beta launch
14) Eelarve ajas silma märjaks, aga peame vastu:
Zone baaspakett - 6 EUR * 10 kuud
Mailchimp - 30 EUR, vahepeal ei jõudnud enam maksta ...
Jurist - oibljäd, natuke oli säästetud, aga ülejäänu loodan aastaga siiski ära maksta
Progeja - tal on ju osalus, aga kui asi käima ei lähe, siis on nats ebamugav
FB kampaania - 25 EUR, unustasin vahepeal välja lülitada
Õnne teistkorda! Sinu beetasait jooksis peale projekti rahastamiseks avamist kokku ja sa said Zone webiadminilt kurja kirja. Aga sa oled õnnelik, sest nii peabki. Vabandad FB lehel hiljem ja lubad, et kõik tahtjad said rahastatud. Saadad mingi ebamäärase sisuga e-mailid ka järgi ning pusid umbes 24h lepingute, PDFide ja ekselitega. Saadad Seejärel käid korra Hispaanias ratast sõitmas ja kaod umbes nädalaks eetrist.
Kordad.
Vabandan kirjavigade pärast, värdjamat asja kui täbi klaviatuur ei ole leiutatud.
wise, tänan (?) selle emotsioonidest tulvil kommentaari eest. Vabandust vastu ei võta, emotsioone võiks rohkem kontrollida ja välja purtsatada võiks kõrgema lisaväärtusega arutlevaid postitusi (või soovisidki teha klikipüüdja postituse?).
Sinu arutluskäigust võiks eeldada, et keegi, kes paneb püsti ühisrahastusportaali, on igavesti põlastusväärne inimene (inimeste grupp), sest nad tahavad kanda kinnitada praegusel momendil väga popis segmendis? Veelgi enam - vaid paarisaja euroga on võimalik portaali luua ning see ei käi teps mitte kokku tänase ärikeskkonnaga? Kas siis tuleks eeldada, et iga ettevõtmine peaks kätkema endas kümneid (või sadu) tuhandeid eurosid front loadingut, et äri püsti panek oleks piisavalt põhjendatud ja ei vääriks 14 punktilist mõnitamist LHV foorumis?
Ühisrahastuse põhiküsimuseks on siiski laenumudeli põhjendatus, mille alusel hinnatakse laenutaotlejaid, mitte aga kui kallilt on FB kampaania tehtud või kui kallis on Zone baaspakett. Kui loome Eesti turule täiesti uue panga, kellel pole ühtegi klienti, kuid ta on panustanud miljoneid eurosid panga loomiseks, siis kas see pank on per se põhjendatum kui Sinu poolt kirjeldatud ühisrahastusplatvorm? Minu meelest mitte, sest pangal samuti kliente ei ole ehk me ei tea kui efektiivselt ta tegelikult toimetab.
Panin Su postitusele negatiivse just sellise üleoleva ja lahmiva tooni pärast. Just selle pärast ongi Eestis asju keeruline ette võtta, sest lahmivat kriitikat lihtsalt tuleb ja tuleb. Mõni mõte, miks ma eeldan, et Sinu kriitika on lahmiv:
- nimeta milline Eesti ühisrahastusportaal on midagi välja loosinud?
- nimeta kui mitu ühisrahastusplatvormi Eestis tegutseb? Kui suur hulk nendest on sissemaksuta osaühingud (v.a. SPV'd)?
- nimeta kui mitu Eestis tegutsevat ühisrahastusportaali Facebookis pasundavad +12% tootlusest ja rikkusest?
Disclaimer: Mina ei ole ühegi ühisrahastusplatvormiga Eestis seotud.
Sinu arutluskäigust võiks eeldada, et keegi, kes paneb püsti ühisrahastusportaali, on igavesti põlastusväärne inimene (inimeste grupp), sest nad tahavad kanda kinnitada praegusel momendil väga popis segmendis? Veelgi enam - vaid paarisaja euroga on võimalik portaali luua ning see ei käi teps mitte kokku tänase ärikeskkonnaga? Kas siis tuleks eeldada, et iga ettevõtmine peaks kätkema endas kümneid (või sadu) tuhandeid eurosid front loadingut, et äri püsti panek oleks piisavalt põhjendatud ja ei vääriks 14 punktilist mõnitamist LHV foorumis?
Ühisrahastuse põhiküsimuseks on siiski laenumudeli põhjendatus, mille alusel hinnatakse laenutaotlejaid, mitte aga kui kallilt on FB kampaania tehtud või kui kallis on Zone baaspakett. Kui loome Eesti turule täiesti uue panga, kellel pole ühtegi klienti, kuid ta on panustanud miljoneid eurosid panga loomiseks, siis kas see pank on per se põhjendatum kui Sinu poolt kirjeldatud ühisrahastusplatvorm? Minu meelest mitte, sest pangal samuti kliente ei ole ehk me ei tea kui efektiivselt ta tegelikult toimetab.
Panin Su postitusele negatiivse just sellise üleoleva ja lahmiva tooni pärast. Just selle pärast ongi Eestis asju keeruline ette võtta, sest lahmivat kriitikat lihtsalt tuleb ja tuleb. Mõni mõte, miks ma eeldan, et Sinu kriitika on lahmiv:
- nimeta milline Eesti ühisrahastusportaal on midagi välja loosinud?
- nimeta kui mitu ühisrahastusplatvormi Eestis tegutseb? Kui suur hulk nendest on sissemaksuta osaühingud (v.a. SPV'd)?
- nimeta kui mitu Eestis tegutsevat ühisrahastusportaali Facebookis pasundavad +12% tootlusest ja rikkusest?
Disclaimer: Mina ei ole ühegi ühisrahastusplatvormiga Eestis seotud.
Kui iroonia minu sõnade vahelt ära võtta, siis toodud näide ongi edukate veebistartuppide loomise valem. Aeg-ajalt satun ise ka mõne uue start-upi loomise juurde ning üllatun ikka ja jälle, kui kiiresti muutuvad need faktorid, mis panevad loodud asja müüma. Seljataga on värske näide, kuidas ise ühe start-upi launchimise faasis turundusega mööda panime. Aasta otsa toanurgas progemist, idee salajas hoidmist, kõikide asjade lihvimist jne. Kuni lõpuks saime aru, et kurat, see detailide lihvimine muutus asjaks iseeneses, ja kandev idee lihtsalt mattus kogu arenduse alla. Mina küll ei solvunud, kui ma aastapärast arenduse ja jur kuludele otsa vaatasin. Oleks pidanud just nii tegema nagu ma kirjeldasin ja koos irooniaga. Oleks vähemalt lõbus olnud.
TauriA
Ühisrahastuse põhiküsimuseks on siiski laenumudeli põhjendatus, mille alusel hinnatakse laenutaotlejaid, mitte aga kui kallilt on FB kampaania tehtud või kui kallis on Zone baaspakett. [/i]
Pole sinuga üldse nõus. Kuulun nende hulka, kes platvormide kasutajatingimused, lepingud ja muu mudru läbi töötavad. Kahele portaalile olen teinud märkuse, et nad oma intressiarvutused korda teeksid. Kui paljud portaalid aga tegelevad kasutajatingimuste ülevaatamise ja juriidika korrastamisega olukorras, kus neil endal platvorm muutub? Kvaliteedijutt on täielik jama ja see, mida sa näed on pelgalt front. Kui jätta paar selget eristuvat tegijat kõrvale, siis portaale loovad tegelased, kellel pole rahandusest halli aimugi. Rääkimata intressiarvutuse erinevatest põhimõtetest. Lisaks on sarnaste start-upide häda see, et IT, legal ja tellija on kolm täiesti erinevat asja. Veebiarendust tehakse justkui jooksvalt, aga juriidika uuendamine on kallis ja seda lükatakse edasi. jne jne.
Priit Perens väljendab oma paari päeva taguses Äripäeva loos, et ühisrahastus konkureerib traditsioonilise pangandusega ja raiub, et Swedbank ühisrahastuse kaudu laenu saanud ettevõtete finantseerimisest ei ole huvitatud. Ühisrahastus Eestis on kogu finantseerimise mahtude juures komakoht, kui sedagi. Swedbank ise on Eestis turuliider 6,6 miljardi suuruse laenuportfelliga. Ühisrahastuses liigub healjuhul kusagil 1 miljon EURi ühes kuus. Kuid selle asemel, et ühte uut ja arenevat finantssektori valdkonda kiruda, võiks pank asuda koostööle.
Ühisrahastus ei ole niisama tühjale kohale tekkinud. Tegu on siiski ettevõtjale täiendava võimalusega raha kaasata. Kalli intressiga, aga siiski. Ühisrahastuse kaudu kaasatav raha on samasugune raha nagu iga teinegi. Ei ole ta teist värvi, ei lehka teistmoodi kui panga raha, ei ole ta karvasem ega sulelisem. Hetkel eristab ühisrahastuse kaudu laenatavat raha peamiselt intressitase. Ühisrahastus lihtsalt konsolideerib tükkidena paigutatud summad üheks suureks summaks. Silt "ühisrahstus" ei tee seda raha halvemaks, bilansis asub ta ikka passiva poolel. Perens ajab kasumiahne pangajuhina inimestele lihtsalt kärbseid silma. Selle asemel võiks Swedbank tulla projektidega kaasa ning aidata hoopis oma "parema" rahaga kogu kaasatud kapitali keskmine intressimäär alla saada.
Ühisrahastuse poole pöörduvad need ettevõtted, kes kas ei taha või ei saa panka pöörduda. Võtame näiteks päikesepaneelid - miks pangad neid ei finantseeri? Sest paneel tagatisena ei sobi. Või suurt tellimust ootava ettevõtte uue seadme soetamine - ettevõtte kasvavale rahavoo prognoosile tõmbab pank kriipsu peale (loe. hokikeppile) ja soetavat seadet samuti tagatiseks ei kõlba anda. Mis siis saab? Omanikul on hea idee, tellimus ootab, kuid seadet osta ei saa. Alternatiiv on küsida ikka kelleltki laenu - sugulased, tuttavad, investorid? Või hoopis ühisrahastuse kaudu.
Pank! Ühisrahastuse kaudu ettevõte mitte ainult ei võta, vaid ta ka annab. Kui pank annab hoiustajale täna heal juhul 1% aastas tagasi, siis ühisrahastuse kaudu annab ettevõte 10% ja rohkem. Halloo!!! Ok, pangahoius on riiklikult tagatud. Aga, kui riik peaks Swedbankile appi ruttama, siis ma kahtlustan, et ka riigi endaga on juba midagi väga pahasti. Ühisrahastuses liiguvad üsna kvaliteetsed projektid ning ei erine nad väga palju nendest projektidest, kuhu pank ise raha laenab. Seega, +10% intress kaalub võetava riski päris kenasti ära. Kui arvestada, et aktsiaturugude tootlus on samas suurusjärgus, on laenuandjal siiski üks eelis omaniku ees. Ta saab pankroti korral oma aktsionäridega võrreldes eelisseisu. Priit Perens oma artiklis argumente ei esitanud. Aga mulle EI MEELDI, et Eesti juhtiv pank väljendab, et kapitali kättesaadavus Eestis ei tohiks paraneda. Ja Swedbank on öelnud, et ta oma raha TEIE raha kõrvale, kallid Eesti inimesed ei pane. Swedbank on öelnud, et see raha, mida TEIE, Eesti inimesed, Swedbankis hoiustate, ei ole mitte TEIE raha, vaid Swedbanki raha. Sest see on parem raha, kui Eesti inimeste raha, mille Eesti inimesed investeerivad läbi ühisrahastuse.
Disclaimer: Ei ole Swedbanki klient, pole olnud ja ei saa ka olema!
Ühisrahastus ei ole niisama tühjale kohale tekkinud. Tegu on siiski ettevõtjale täiendava võimalusega raha kaasata. Kalli intressiga, aga siiski. Ühisrahastuse kaudu kaasatav raha on samasugune raha nagu iga teinegi. Ei ole ta teist värvi, ei lehka teistmoodi kui panga raha, ei ole ta karvasem ega sulelisem. Hetkel eristab ühisrahastuse kaudu laenatavat raha peamiselt intressitase. Ühisrahastus lihtsalt konsolideerib tükkidena paigutatud summad üheks suureks summaks. Silt "ühisrahstus" ei tee seda raha halvemaks, bilansis asub ta ikka passiva poolel. Perens ajab kasumiahne pangajuhina inimestele lihtsalt kärbseid silma. Selle asemel võiks Swedbank tulla projektidega kaasa ning aidata hoopis oma "parema" rahaga kogu kaasatud kapitali keskmine intressimäär alla saada.
Ühisrahastuse poole pöörduvad need ettevõtted, kes kas ei taha või ei saa panka pöörduda. Võtame näiteks päikesepaneelid - miks pangad neid ei finantseeri? Sest paneel tagatisena ei sobi. Või suurt tellimust ootava ettevõtte uue seadme soetamine - ettevõtte kasvavale rahavoo prognoosile tõmbab pank kriipsu peale (loe. hokikeppile) ja soetavat seadet samuti tagatiseks ei kõlba anda. Mis siis saab? Omanikul on hea idee, tellimus ootab, kuid seadet osta ei saa. Alternatiiv on küsida ikka kelleltki laenu - sugulased, tuttavad, investorid? Või hoopis ühisrahastuse kaudu.
Pank! Ühisrahastuse kaudu ettevõte mitte ainult ei võta, vaid ta ka annab. Kui pank annab hoiustajale täna heal juhul 1% aastas tagasi, siis ühisrahastuse kaudu annab ettevõte 10% ja rohkem. Halloo!!! Ok, pangahoius on riiklikult tagatud. Aga, kui riik peaks Swedbankile appi ruttama, siis ma kahtlustan, et ka riigi endaga on juba midagi väga pahasti. Ühisrahastuses liiguvad üsna kvaliteetsed projektid ning ei erine nad väga palju nendest projektidest, kuhu pank ise raha laenab. Seega, +10% intress kaalub võetava riski päris kenasti ära. Kui arvestada, et aktsiaturugude tootlus on samas suurusjärgus, on laenuandjal siiski üks eelis omaniku ees. Ta saab pankroti korral oma aktsionäridega võrreldes eelisseisu. Priit Perens oma artiklis argumente ei esitanud. Aga mulle EI MEELDI, et Eesti juhtiv pank väljendab, et kapitali kättesaadavus Eestis ei tohiks paraneda. Ja Swedbank on öelnud, et ta oma raha TEIE raha kõrvale, kallid Eesti inimesed ei pane. Swedbank on öelnud, et see raha, mida TEIE, Eesti inimesed, Swedbankis hoiustate, ei ole mitte TEIE raha, vaid Swedbanki raha. Sest see on parem raha, kui Eesti inimeste raha, mille Eesti inimesed investeerivad läbi ühisrahastuse.
Disclaimer: Ei ole Swedbanki klient, pole olnud ja ei saa ka olema!
EstateGuru + Crowdestate on mai algusest kahepeale saanud üle 3 MEUR kokku. EG-l on hetkel lahtiolevate projektide summa 790KEUR. Kui palju teised on kaasanud, ei tea. Tundub, et MEUR kuus pole enam mingi küsimus. Lisaks tundub, et 1. järgu hüpoteegiga tagatud korralike projektide tulususes on juba langus alanud - varasema >=12% asemel tulevad projektid täis ka 10% ja madalamaltki.
wise
"... see raha, mida TEIE, Eesti inimesed, Swedbankis hoiustate, ei ole mitte TEIE raha, vaid Swedbanki raha. "
No see pole ju midagi muud kui fakti konstateerimine.
Viid raha panka, see muutub panga omaks. Vastu saad hoiuse, ehk panga võlakirja. (Mis on tagatud panga laenuportfelliga, + hoiuste tagamise fondi varaga, + [ilmutamata kujul] riigi garantiiga).
Lisaks sellele, pangal pole laenuprojektide finantseerimiseks hoiuseid eriti vajagi. Hoiustajatelt saadud raha on likviidsuspuhver, sest laenuportfelli rahaks muutmine (eriti Eesti tingimustes) on võrdlemisi aeganõudev ja keeruline, kui selleks vajadus peaks tekkima.
Kas keegi oskab mulle seletada, miks tahab keegi kinnisvara tagatisel 10% aastaintressiga ühisrahastust (1 järgu hüpoteek ja laen 70% turuväärtusest)? Laenu saab ju kordi odavamalt kui tagatis on ok.
kaidoke
Kas keegi oskab mulle seletada, miks tahab keegi kinnisvara tagatisel 10% aastaintressiga ühisrahastust (1 järgu hüpoteek ja laen 70% turuväärtusest)? Laenu saab ju kordi odavamalt kui tagatis on ok.
räägi mulle ka, kust seda raha odavamalt saab? Uuris siin talvel, et võtaks laenu kinnisvara tagatisel. Tagatis likviidne kinnisvara 50m kuurortlinna keskväljakust. SEB ja LHV saatsid kohe pikalt, et nad firmadele hüpoteeklaene väljasta.
Ma tavalist laenu ei ole võtnud, aga BIGist sain arvelduskrediiti firmale, kusjuures 2. järgu hüpoteegiga. Intress kasutatud osalt oli madalam kui 10%, kasutamata osalt 2%. Nordea pakkus 5,5% laenu puhul, aga arvelduskrediiti mis mulle paremini sobis kahjuks ei andnud.
pahurikkaidoke
Kas keegi oskab mulle seletada, miks tahab keegi kinnisvara tagatisel 10% aastaintressiga ühisrahastust (1 järgu hüpoteek ja laen 70% turuväärtusest)? Laenu saab ju kordi odavamalt kui tagatis on ok.
räägi mulle ka, kust seda raha odavamalt saab? Uuris siin talvel, et võtaks laenu kinnisvara tagatisel. Tagatis likviidne kinnisvara 50m kuurortlinna keskväljakust. SEB ja LHV saatsid kohe pikalt, et nad firmadele hüpoteeklaene väljasta.
Nii ongi. Puhast hüpoteeklaenu 10%-ga panga ei anna. Tee või tina, aga mingil kujul on vaja rahavoogu näidata. Kui sa räägid eluaseme soetamisest, siis pead näitama näiteks palgatulu. Ühisrahastuses olevad projektid, vähemalt Estategurus on valdavalt mingit liiki arendused. Ja mille vastu pangad raha ei anna.
kaidoke
Ma tavalist laenu ei ole võtnud, aga BIGist sain arvelduskrediiti firmale, kusjuures 2. järgu hüpoteegiga. Intress kasutatud osalt oli madalam kui 10%, kasutamata osalt 2%. Nordea pakkus 5,5% laenu puhul, aga arvelduskrediiti mis mulle paremini sobis kahjuks ei andnud.
Just, said arvelduskrediiti firmale.
Lisan wise kommentaarile:
1) Estateguru vahendas juulis 0,8 mln€ väärtuses lepinguid
2) Crowdestate kaudu on protsessimises 0,6mln€ suurune projekt PlusPlus Capitaliga võlanõuete ostuks (13% intress, kvartaalsed maksed, 2 aastat perioodi, diskontomäär 31,8%)
3) Bondora vahendas 2,3mln€ eest lepinguid juulis (Eesti, Soome, Hispaania)(Eesti osa ilmselt 1-1,5mln€ juures)
4) Omaraha tulemuseks juulis ca 0,83mln€.
5) Investly faktooringuteenus ca 0,4mln€
6) MoneyZen ootab litsentsi, laene ei vahendanud.
7) Fundwise maht on väikene, keskmine on äkki 20-30k€ kuus üle pikema perioodi?
8) Bondkick ei ole veel väga edukas olnud.
9) Ühe jalaga ühisrahastuses olev Inwise (faktooring) jääb hetkel teadmata.
Seega Eesti portaalid kokku teevad kuus umbes 4,5 mln€. Lätlaste TWINO ja Mintos on edukamad, neil juuli tulemused vastavalt 7,2mln€ ja 6,9mln€. Läti portaalide vahendamine on pidevas kasvus ja võivad vabalt aasta lõpuks mõlemad 10 mln€ kuus ära teha. Eesti omadel läheb aega, kuid on näha, et Omaraha, Estateguru ja Investly kasvavad kiiresti.
1) Estateguru vahendas juulis 0,8 mln€ väärtuses lepinguid
2) Crowdestate kaudu on protsessimises 0,6mln€ suurune projekt PlusPlus Capitaliga võlanõuete ostuks (13% intress, kvartaalsed maksed, 2 aastat perioodi, diskontomäär 31,8%)
3) Bondora vahendas 2,3mln€ eest lepinguid juulis (Eesti, Soome, Hispaania)(Eesti osa ilmselt 1-1,5mln€ juures)
4) Omaraha tulemuseks juulis ca 0,83mln€.
5) Investly faktooringuteenus ca 0,4mln€
6) MoneyZen ootab litsentsi, laene ei vahendanud.
7) Fundwise maht on väikene, keskmine on äkki 20-30k€ kuus üle pikema perioodi?
8) Bondkick ei ole veel väga edukas olnud.
9) Ühe jalaga ühisrahastuses olev Inwise (faktooring) jääb hetkel teadmata.
Seega Eesti portaalid kokku teevad kuus umbes 4,5 mln€. Lätlaste TWINO ja Mintos on edukamad, neil juuli tulemused vastavalt 7,2mln€ ja 6,9mln€. Läti portaalide vahendamine on pidevas kasvus ja võivad vabalt aasta lõpuks mõlemad 10 mln€ kuus ära teha. Eesti omadel läheb aega, kuid on näha, et Omaraha, Estateguru ja Investly kasvavad kiiresti.
Ma olen seni tõmmanud jämeda joone eralaenude ja ettevõttelaenude vahele.
Aga kui lisada pildile ka eraisikute laenud, siis võiks Swed ühisrahastuse kohapealt suu täiesti kinni panna. Aastaid tagasi pani Swed eraisikute järelmaksuäri kinni, misjärel Põldoja sai korraliku taganttuule Cofi-le (Inbank). Bondorast laenusaajatele on pangad ilmselt samuti suures osas selja pööranud.
Täielikult ühisrahastus kapitalistruktuurist välistada on nagu öelda, et kõik õunad on hapud. Ma küsiks Perensilt vastu, aga mis siis kui näiteks mingil huvitaval põhjusel kaasaks ühisrahstuse teel laenu (kasvõi iroonia mõttes) näiteks mõni üsna tubli ettevõte, kus on Swedbank juba laenajana sees. Kas rakendaks kohe exit strateegiat, või mõtleks natuke järele?
Aga kui lisada pildile ka eraisikute laenud, siis võiks Swed ühisrahastuse kohapealt suu täiesti kinni panna. Aastaid tagasi pani Swed eraisikute järelmaksuäri kinni, misjärel Põldoja sai korraliku taganttuule Cofi-le (Inbank). Bondorast laenusaajatele on pangad ilmselt samuti suures osas selja pööranud.
Täielikult ühisrahastus kapitalistruktuurist välistada on nagu öelda, et kõik õunad on hapud. Ma küsiks Perensilt vastu, aga mis siis kui näiteks mingil huvitaval põhjusel kaasaks ühisrahstuse teel laenu (kasvõi iroonia mõttes) näiteks mõni üsna tubli ettevõte, kus on Swedbank juba laenajana sees. Kas rakendaks kohe exit strateegiat, või mõtleks natuke järele?
Siis on tegemist allutatud laenuga või Swed võib nõuda teiste laenusid subordinated loan staatusesse kuigi ilmselt on selline klausel juba lepingus sees. Klassikaline mezzanine finance olukord kus tagatised pangalaenu jaoks puuduvad. Allutatud laenu hind ongi tavaliselt kõrgem.
opex
ÄPs terve lk. reklaam. https://www.bondkick.com/ee/#meet-the-team
Mina sinna enam ei lähe, seal tuleb mingi hirmus tädi pildiga aken kus küsitakse kas tädi saab kuidagi abiks olla.
Jube koht.