Lp. LHV kliendid
Antud teema ei ole kindlasti seotud otseselt investeerimisega ja võib-olla ei ole sobilik LHV foorumisse. Aga julgen arvata, et siin kohtab kindlasti oma ala proffesionaale siis küsiksin teie arvamust.
Nimelt on õppelaenu intress 10%, millest maksab riik 5% ja nn “tudeng” 5%.
Kas te ei leia, et intress liiga kõrge on?
Pakutakse õppelaenu esma võtjatele igasugust “nänni” kaasa - mille nad tegelikult hiljem kinni maksavad.
Kas riik ei peaks mitte alandama õppelaenu intressi?
Kas pangad ei annaks õppelaenu odavama intressiga (näiteks 10% asemel 6%)?
Tänan ette juba asjalike komentaaride eest.
Ise olen nimelt see tudeng, kes on võtnud õppelaenu ja valus on vaadata kuidas sept. kuus võetakse panga arvelt maha mitu tuhat krooni. Jälgides aga teiste laenude ja liisingute intresse siis on nad tavaliselt madalamad (välja arvatud krediitkaardid).
Õppelaenu pakuvad aga pea kõik pangad koos "nänniga"
Õppelaenu pakuvad aga pea kõik pangad koos "nänniga"
aga õppelaenu kulutada oli küll hea?
5% (10%) pole üldse kõrge vs EURIBORi libisev keskmine (btw, EURIBOR võib olla ka 4%, 6% jne).
suurem osa õppelaenust kulutatakse nagunii mitteotstarbekalt (üks näide mina ise, ostsin hoopis aktsiaid). alternatiiv on minna tööle, mis paljudele tudengitele tundub eriti vastumeelsena...
5% (10%) pole üldse kõrge vs EURIBORi libisev keskmine (btw, EURIBOR võib olla ka 4%, 6% jne).
suurem osa õppelaenust kulutatakse nagunii mitteotstarbekalt (üks näide mina ise, ostsin hoopis aktsiaid). alternatiiv on minna tööle, mis paljudele tudengitele tundub eriti vastumeelsena...
endal ka õppelaen peal ja mina küll ei kurda kõrge intressi üle, no way!
õppelaenul puudub praktiliselt tagatis ning sellest tulenevalt peaks intress märksa kõrgem olema, a'la Big'i sarnane
õppelaenul puudub praktiliselt tagatis ning sellest tulenevalt peaks intress märksa kõrgem olema, a'la Big'i sarnane
aga õppelaenu kulutada oli küll hea?
5% (10%) pole üldse kõrge vs EURIBORi libisev keskmine (btw, EURIBOR võib olla ka 4%, 6% jne).
suurem osa õppelaenust kulutatakse nagunii mitteotstarbekalt (üks näide mina ise, ostsin hoopis aktsiaid). alternatiiv on minna tööle, mis paljudele tudengitele tundub eriti vastumeelsena...
Kindlasti on inimesi kes kulutavad õppelaenu ebaotstarbekalt. (ei ütleks, et suurem osa).
Ja mis puutub tööleminemisse siis esimestel kursustel kõrgkoolis on küllalt keeruline kooli kõrvalt tööl käia. Samuti ei ole kõigil õppiatel "rikkaid vanemaid", kes kõik kinni plekivad.
Aga tänan komenteerimast!
5% (10%) pole üldse kõrge vs EURIBORi libisev keskmine (btw, EURIBOR võib olla ka 4%, 6% jne).
suurem osa õppelaenust kulutatakse nagunii mitteotstarbekalt (üks näide mina ise, ostsin hoopis aktsiaid). alternatiiv on minna tööle, mis paljudele tudengitele tundub eriti vastumeelsena...
Kindlasti on inimesi kes kulutavad õppelaenu ebaotstarbekalt. (ei ütleks, et suurem osa).
Ja mis puutub tööleminemisse siis esimestel kursustel kõrgkoolis on küllalt keeruline kooli kõrvalt tööl käia. Samuti ei ole kõigil õppiatel "rikkaid vanemaid", kes kõik kinni plekivad.
Aga tänan komenteerimast!
Heh. Mulle antakse 2. aastat järjest õppelaenu ilma et oleksin soovi avaldanud ja ükski käendusleping ka ei ole kehtiv. Kuidas see võimalik on? Ega ma ka karju. Aga kui tagasimaksmiseks läheb, tahan küll pankurionudega vestelda, et intress mis mulle kogemata antud raha eest on võetud, tuleks küll ilusasti tagasi anda :).
geltmann:
enamus üliõpilasi kulutab õppelaenu ebaotstarbekalt.
esimese kursuse tudengil on samamoodi nädalalõpud vabad, niiet saab tööl käia küll. niipalju kui mina tudengeid näinud olen, siis tegelevad nad enamasti vedelemisega. hästi õpivad loomulikud talendid ja teised veavad ennast lihtsalt läbi. pigem on küsimus raskustega üleminekus vanemate tiiva alt pärisellu.
enamus üliõpilasi kulutab õppelaenu ebaotstarbekalt.
esimese kursuse tudengil on samamoodi nädalalõpud vabad, niiet saab tööl käia küll. niipalju kui mina tudengeid näinud olen, siis tegelevad nad enamasti vedelemisega. hästi õpivad loomulikud talendid ja teised veavad ennast lihtsalt läbi. pigem on küsimus raskustega üleminekus vanemate tiiva alt pärisellu.
Oh jah, mina mäletan udusest minevikust, et õppelaenuga ostsin mina Viisnurka ja Hansat ja pöörasin päris korralikult, ei saanud kurta. Joomiselesöömiseleseksimiselemagamiseleelamisele igatähes uugama ei pannud. Aga selle nänni koha pealt - see on üks tooteid, kus ilmselt see nänn jagatakse suures lootuses inimene enda juurde kinnistada. Noor inimene ju lihtsasti mõjutatav ja seepärast üritatakse neid vormida ja mudida nii kaua kuni see veel lihtne on. 17-aastasega on ju võimalik, et teda veenad selliste kuulide andergraund argumentidega nagu "hansapank" tagurpidi kirjutatuna, kottpükstega BeeEmmIksitajad jms. Hiljem, kui ta vähe vanemaks on saanud ja on lootust et ka mõistus koju tulnud, tuleb tegelikult ka midagi pakkuma hakata ja siis läheb juba raskemaks.
Kuna õppelaenu saab tulust maha arvata, on 5% intress päris talutav. Tagatisest niipalju: vajalik on kas kahe käendaja või kinnisvara tagatis. Seega ei ole panga jaoks risk kõrge. Mõne jaoks kindlasti odavaim tarbimislaen.
Õppelaenu tagasimaksete puhul häirib see, et võimalik on vaid annuiteet tagasimaksegraafik (vähemalt Hansas). Üritasin taotleda lepingu muudatust ja saavutada fix põhiosa tagasimakseid, kuid see ei pidavat olema võimalik. Huvitav, kas pangal on juriidiliselt õigus õppelaenu puhul peale suruda annuiteetgraafikut? Laen sai ju võetud ajal kui Hansa (Hoiu) oli monopoolses seisus laenude väljastamise osas.
enz,
kaks nädalat tagasi muutsin oma õppelaenu Hansas fikseeritud põhiosa makseteks ehk siis on küll võimalik. Aga avaldus tuli ilusti "puust ja punaseks" ette kirjutada (iga periood põhiosa makse xxxx krooni + intressid). Minu puhul see aitas. Edu!
kaks nädalat tagasi muutsin oma õppelaenu Hansas fikseeritud põhiosa makseteks ehk siis on küll võimalik. Aga avaldus tuli ilusti "puust ja punaseks" ette kirjutada (iga periood põhiosa makse xxxx krooni + intressid). Minu puhul see aitas. Edu!
geltmann: õppelaenu intress küll kõrge ei ole kuigi kõrge või madal on suhteline mõiste, aga praegustes oludes ja tingimustes seda küll öelda ei saa, et see kõrge oleks. Sa saad ju tulumaksu tagasi ja tagasimaksmine pangale hakkab toimuma siis kui oled juba tööle asunud e. peale koolilõpetamist. Eriti hea on veel aga siis kui oled tööle asunud riigiametisse kus on omakorda võimalus et laen üldse kustutatakse. Nii, et võta laen, kuluta see otsatarbekalt, lõpeta kool, saa omale hea töö(selleks sa ju kooli läksidki) ja maksa laen tagasi. See ühtlasi harjutab sind juba ette ka kinnisvaralaenu võtmiseks mida paraku enamus eestlastest peab võtma kui oma elamist tahetakse.
No see küll mingi argument pole,et riigametis töötades tagastatakse õppelaen.Kui 4 aasta jooksul võetud õppelaen on ca 60k,siis riigiametis pead selleks töötama ca 8 aastat .
See teeb ca 650 eeku kuus.Aga kas rigisektor kompenseerib 650 eeguga kuus erasektore palku see on iseasi..
See teeb ca 650 eeku kuus.Aga kas rigisektor kompenseerib 650 eeguga kuus erasektore palku see on iseasi..
mina motlen praegu seda, et kas mitte intress mida riik õpilaste eest maksab, tulumaksutagastus ja hiljem laenu kinnimaksmine ei lähe mitte kallimaks kui RE õpilaste arvu suurendamine nii, et need, kes kõrgharidust väärivad selle ka saavad. Ülejäänud vaadakui ise kas tasub investeerida või mitte.
Kui teema algataja emakeel ei ole eesti siis palun alljärgnevat ignoreerida.
fjot,
mulle tundub, et praegu saavad kõrgharidust ka need kes seda ei vääri. Loe teema algataja postitusi ja imesta kuidas sellise eesti keele oskusega kõrgkooli üleüldse sisse saab. Muust rääkimata.
fjot,
mulle tundub, et praegu saavad kõrgharidust ka need kes seda ei vääri. Loe teema algataja postitusi ja imesta kuidas sellise eesti keele oskusega kõrgkooli üleüldse sisse saab. Muust rääkimata.
Õppelaenu(riikliku) riskid minu meelest nüüd küll eriti kõrged ei ole kuna lisaks käendajatele garanteerib laenu ka riik, kes panga ees kohustused täidab sellest tulenevalt leian mina, et riik peaks ette vähem doteerima ehk väiksemat preemiat maksma.
Jutt euriborist on õppelaenu puhul pisut kohatu, sest kommertslaenu intressi ja tudengile garanteeritud inressi(5%) vahe kompenseerib riik vastavalt kokkulepitule, mitte lähtuvalt euriborist.
Sealjuures ei tasu märkimata jätta, et pank kotib ka viivistega - endal juhtus lugu, kus maksetähtpäev langes pühapäevale aga kuna panka laekus raha esmaspäeval (pühapäeval arveldused pankade vahel ei toimu) siis võeti viivis kärtsti maha st järgneva makseperioodi põhiosa summa vähenes, mis omakorda tähendab, et intressid kasvasid.
Üldpõhimõtete kohaselt kehtib reegel, et tähtpäeva langemisel puhkepäevale saabub faktiline tähtpäev järgneval tööpäeval.
Jutt euriborist on õppelaenu puhul pisut kohatu, sest kommertslaenu intressi ja tudengile garanteeritud inressi(5%) vahe kompenseerib riik vastavalt kokkulepitule, mitte lähtuvalt euriborist.
Sealjuures ei tasu märkimata jätta, et pank kotib ka viivistega - endal juhtus lugu, kus maksetähtpäev langes pühapäevale aga kuna panka laekus raha esmaspäeval (pühapäeval arveldused pankade vahel ei toimu) siis võeti viivis kärtsti maha st järgneva makseperioodi põhiosa summa vähenes, mis omakorda tähendab, et intressid kasvasid.
Üldpõhimõtete kohaselt kehtib reegel, et tähtpäeva langemisel puhkepäevale saabub faktiline tähtpäev järgneval tööpäeval.
Pank laenab samuti raha - Euroopast ja kui EURIBOR juhtub olema 5%, siis 6% intress (mis ülal välja pakuti) kõlab heategevusena.
Siin point selles ongi, et kaks aastat on riik sisuliselt üleliigselt preemiat maksnud kuna sisselaenatav raha on olnud vägagi soodne ka sisemaised hoiused saavad madalat intressi...
Riik on maksnud ka 22% see ei tähenda, et peaks seda kogu aeg maksma. Loomulikult erineval ajavahemikul kehtivad erinevad intressimäärad, mida võib tinglikult siduda euriboriga.
Sidugem siis kohe euriboriga - euribor + 3-4% riskipreemiat, samas võrreldes eluasemelaenuga ei ole panga jaoks risk kuigivõrd kõrgem(vahe pigem summades) seega võiks risk ka 1-2% olla...
Kui riik madalate intresside ajal panku nuumab ning siis kurdab, et garanteeritud laenusummat pole mõtet tõsta kuna kulud kasvavad siis tundub see silmakirjalikuna !!!
Riik on maksnud ka 22% see ei tähenda, et peaks seda kogu aeg maksma. Loomulikult erineval ajavahemikul kehtivad erinevad intressimäärad, mida võib tinglikult siduda euriboriga.
Sidugem siis kohe euriboriga - euribor + 3-4% riskipreemiat, samas võrreldes eluasemelaenuga ei ole panga jaoks risk kuigivõrd kõrgem(vahe pigem summades) seega võiks risk ka 1-2% olla...
Kui riik madalate intresside ajal panku nuumab ning siis kurdab, et garanteeritud laenusummat pole mõtet tõsta kuna kulud kasvavad siis tundub see silmakirjalikuna !!!
Laenajale see intress nüüd küll kõrge ei ole! Sellise intressiga ei saa praegu tarbimislaenu ühestki Eesti pangast ! Iseküsimus on kas ta ikka riigile liiga kõrge ei ole. Teatavasti tagab riik ka need laenud ja panga seisukohalt peaks ikka riik hea tagaja olema- Arvan, et parem kui kinnisvara (eluasemelaenude puhul). Siit tulenevalt ka pankadel eriline huvi ja nänni jagamine.
privador:
...No see küll mingi argument pole,et riigametis töötades tagastatakse õppelaen.Kui 4 aasta jooksul võetud õppelaen on ca 60k,siis riigiametis pead selleks töötama ca 8 aastat .
kahe nominaalajaga tagasimaksine....
Muuda gaafik ümber maksa 4 aastaga või veel lühema perioodiga! Tundub hea deal!
P.S Lapse sünni puhul kustutatakse vist 50% summast, kaksikute puhul 75%.
...No see küll mingi argument pole,et riigametis töötades tagastatakse õppelaen.Kui 4 aasta jooksul võetud õppelaen on ca 60k,siis riigiametis pead selleks töötama ca 8 aastat .
kahe nominaalajaga tagasimaksine....
Muuda gaafik ümber maksa 4 aastaga või veel lühema perioodiga! Tundub hea deal!
P.S Lapse sünni puhul kustutatakse vist 50% summast, kaksikute puhul 75%.