minu meelest oli see geeniprojekt puhtalt investeerimispankurite poolt tekitatud äri, eesmärgiga teenida selle diili kokkupanemise pealt.
geeniasja loomise ajal oli maailma börsidel hirmus kõva sõna biotehnoloogia ja geenitehnoloogia. see oli vahetult "uue majanduse" intenetibuumi järel kui oli leitud uus haip millele raha kergelt peale tuli. diilimehed kasutasid olukorda ära ja hakkasid ideed müüma: (mingi geenivärk maailmaparandamise eesmärgil, hirmus innovaatiline ja supersuurte tulevikutuludega). idee müüdi eesti rikkuritele ja ühtlasi ka riigile maha. põhieesmärk sai täidetud: teeniti raha nõustamiselt, müümiselt ja investorite leidmiselt. edu aluseks oli geeni- ja biotehnoloogia asja populaarsus turgudel.
paraku praegu enam nii lihtsalt sellist geenivärgi superkasulikkust ei usuta, erainvestorid raha ei anna. on jäänud üks naiivitar (riik) kellele ehk õnnestub seda ideed veel korra müüa. loodan et riik võtab mõistuse pähe.
Seda, kuidas riigile (ja linnale) õnnestub osava klotsimise korral jätkusuutlikult mütsi pähe tõmmata, on päris hästi ka heategevusest pajatavas foorumis räägitud.
12 points, Roimar!
12 points, Roimar!
Kes pole veel lugenud, sel soovitan soojalt lugeda värskes Ekspressis ilmunud artikleid "Nii nad tapsidki meie Geenivaramu!" ja selle teema veelgi paremat kokkuvõtet "Rahvusromantika surm".
Ent säilib lootus, et see kibe õppetund selgitab meile, et äri aetakse oma reeglitega ja teadust oma seaduste järgi. Ja et meid on liiga vähe, ainult üks miljon, et olla mängukanniks riiklikus mastaabis tegutsevate sulide ja aferistide käes.
Toon lõpetuseks ära tsitaadi Tiina Kaalepi sulest, mis lihtsalt ja kokkuvõtlikult iseloomustab loodetud "eesti Nokia" olemust:
"Mis on täna tagatis, et vereproovidega näotult ei kaubelda ja ja et tehtud üllas tegu, nagu teda ju serveeriti, kuidagi andjale bumerangina tagasi ei tule? Ei näe seda. Ja ei maksa alahinnata inimeste tervet mõistust. Kes tahaks osaleda milleski, mille ümber käib mingi hämar suserdamine ja mille juhid ükshaaval projekti küljest pudenevad.
Nisiis on tegu suure ja kauni rahvusromantilise projekti nurjumisega. Ma ei tea täpselt, miks see nii läks. Tõenäoliselt raha ja ahnuse pärast.
Kahju.
Ma ei kutsu teid üles oma geeniproovi andma."
Ent säilib lootus, et see kibe õppetund selgitab meile, et äri aetakse oma reeglitega ja teadust oma seaduste järgi. Ja et meid on liiga vähe, ainult üks miljon, et olla mängukanniks riiklikus mastaabis tegutsevate sulide ja aferistide käes.
Toon lõpetuseks ära tsitaadi Tiina Kaalepi sulest, mis lihtsalt ja kokkuvõtlikult iseloomustab loodetud "eesti Nokia" olemust:
"Mis on täna tagatis, et vereproovidega näotult ei kaubelda ja ja et tehtud üllas tegu, nagu teda ju serveeriti, kuidagi andjale bumerangina tagasi ei tule? Ei näe seda. Ja ei maksa alahinnata inimeste tervet mõistust. Kes tahaks osaleda milleski, mille ümber käib mingi hämar suserdamine ja mille juhid ükshaaval projekti küljest pudenevad.
Nisiis on tegu suure ja kauni rahvusromantilise projekti nurjumisega. Ma ei tea täpselt, miks see nii läks. Tõenäoliselt raha ja ahnuse pärast.
Kahju.
Ma ei kutsu teid üles oma geeniproovi andma."
Geeniprojekti hetkeseisu kajastab päris põhjalikult tänane Äripäev
Taavi Veskimägi tundub olevat mõistlik mees...
TALLINN, 22. detsember, BNS - Valitsus ei kavatse tuleval aastal rahastada Eesti Geenivaramu tegevust, kuid hoolitseb, et juba kogutud andmed saaksid nõuetekohaselt hoitud.
"Meil ei ole 2005. aasta eelarvesse selliseid vahendeid planeeritud. Selliste suurte ja pikaajaliste kohustuste võtmist ei saa planeerida nii, et "plaan ei tulnud välja, nüüd jätkame maksumaksja raha eest"," ütles rahandusminister Taavi Veskimägi kolmapäeval BNS-ile.
Sihtasutus Eesti Geenivaramu ja selle rahastaja EGeen lõpetasid poolte kokkuleppel lepingu. Kuna praegu on Geenivaramul olemas vaid kümme protsenti järgmiseks aastaks vajaminevast eelarvest, loodab sihtasutus eelkõige riigi rahasüstile.
Aastatel 2005-2007 vajab Eesti Geenivaramu täiendavalt andmekogumise ja arendustöö rahastamiseks 125 miljonit krooni, sellest 36 miljonit 2005. aastal.
"Riik ei saa olla langevari, kes päästab automaatselt projekte, mis planeeritud kujul ei ole osutunud elujõuliseks. Tänase päeva näidete varal: olgu see Geenivaramu või Saku Suurhall," lausus Veskimägi.
Ministri sõnul võib iga päev kuulda projektidest, mis on mingil põhjusel ebaõnnestunud ja nüüd riigi tuge ootavad. "On näha trendi, et alustatakse hoogsalt ja lähtutakse loogikast, et kui ei saa ise hakkama, küll siis riik õla alla paneb, kuhu ta pääseb. Nii ei saa asjad käia - ka riik peab oskama öelda ei," rõhutas rahandusminister.
"Projekti konserveerimiseks vajalik raha on Geenivaramus olemas," sõnas minister. "Vastutustundetu oleks Geenivaramul kasutada seda raha millekski muuks, kui projekti turvaliseks konserveerimiseks tingimustes, kus selgus projekti edasise finantseerimise osas puudub."
Veskimäe sõnul peab Geenivaramu juhtkond panustama nüüd sellesse, et töötada välja turusuutlik arenguplaan ning leidma sellele rahastamise. "Loomulikult on riik valmis kaaluma mõistlikel tingimustel kaasrahastamist," lisas minister
TALLINN, 22. detsember, BNS - Valitsus ei kavatse tuleval aastal rahastada Eesti Geenivaramu tegevust, kuid hoolitseb, et juba kogutud andmed saaksid nõuetekohaselt hoitud.
"Meil ei ole 2005. aasta eelarvesse selliseid vahendeid planeeritud. Selliste suurte ja pikaajaliste kohustuste võtmist ei saa planeerida nii, et "plaan ei tulnud välja, nüüd jätkame maksumaksja raha eest"," ütles rahandusminister Taavi Veskimägi kolmapäeval BNS-ile.
Sihtasutus Eesti Geenivaramu ja selle rahastaja EGeen lõpetasid poolte kokkuleppel lepingu. Kuna praegu on Geenivaramul olemas vaid kümme protsenti järgmiseks aastaks vajaminevast eelarvest, loodab sihtasutus eelkõige riigi rahasüstile.
Aastatel 2005-2007 vajab Eesti Geenivaramu täiendavalt andmekogumise ja arendustöö rahastamiseks 125 miljonit krooni, sellest 36 miljonit 2005. aastal.
"Riik ei saa olla langevari, kes päästab automaatselt projekte, mis planeeritud kujul ei ole osutunud elujõuliseks. Tänase päeva näidete varal: olgu see Geenivaramu või Saku Suurhall," lausus Veskimägi.
Ministri sõnul võib iga päev kuulda projektidest, mis on mingil põhjusel ebaõnnestunud ja nüüd riigi tuge ootavad. "On näha trendi, et alustatakse hoogsalt ja lähtutakse loogikast, et kui ei saa ise hakkama, küll siis riik õla alla paneb, kuhu ta pääseb. Nii ei saa asjad käia - ka riik peab oskama öelda ei," rõhutas rahandusminister.
"Projekti konserveerimiseks vajalik raha on Geenivaramus olemas," sõnas minister. "Vastutustundetu oleks Geenivaramul kasutada seda raha millekski muuks, kui projekti turvaliseks konserveerimiseks tingimustes, kus selgus projekti edasise finantseerimise osas puudub."
Veskimäe sõnul peab Geenivaramu juhtkond panustama nüüd sellesse, et töötada välja turusuutlik arenguplaan ning leidma sellele rahastamise. "Loomulikult on riik valmis kaaluma mõistlikel tingimustel kaasrahastamist," lisas minister
Ära nüüd nii laialt ka üldista ;-) Pigem on tegu mõistlikkuse ja poliitiliste huvide juhuslikku laadi kokkulangevusega. Proovi ette kujutada rahandusministrit (loe: Riigi rahakoti hoidja), kes toetaks ideed, et mingi papp tema kontrolli alt ära läheks. Raske, kas pole? Võibla vaid juhul, kui ta oleks veendunud, et on kohe ametist lahkumas ja tema erakonnal enam riigivalitsemisse eriti asja ei ole. Bes Rublica ajab aga pigem Aadu 1000 aastase riigi poliitikat...
gurmanka, tunnistan viga, tegin liiga suure üldistuse üheainsa otsuse põhjal :-)
AGA mina istusin koos rahandusministriga liiklusummikus üleeile!
respu poliitikutest on veskimägi igasthaes sympaatseim.
kahjuks ei ole koos soola söönud :(
PS:kyll aga on riigi pääster6ngas naisepeksja stata ostmisel?
respu poliitikutest on veskimägi igasthaes sympaatseim.
kahjuks ei ole koos soola söönud :(
PS:kyll aga on riigi pääster6ngas naisepeksja stata ostmisel?
Minu meelest on Tiigrihüppe kohta hea iseloomustus Forbesi esikaane-artiklis Eestist. Ise arvan ka üsna üldjoontes, et ilma hüppamiseta oleks meil kogu see itiareng tuntavalt aeglasem olnud :)
Forbesi artikkel, kes veel ei tea, asub siin: http://www.forbes.com/global/2004/1220/016.html
ilmus siis Forbes Globali esikaanel 20dets.
Forbesi artikkel, kes veel ei tea, asub siin: http://www.forbes.com/global/2004/1220/016.html
ilmus siis Forbes Globali esikaanel 20dets.
Algul disclaimer - need, kes pole investeerides kunagi raha kaotanud, võivad selle jutulõime lugemise koheselt lõpetada, sest nende jaoks on Geenivaramu kogemus täiesti ebavajalik. Iseasi, palju selliseid investoreid on...
Arvan, et jõuluvana tõi ka lahenduse pea aasta tagasi tõstatatud küsimusele, miks selline looma- ja loodusesõbralik jutulõim siin kuivas investeerimismaailmas. Nimelt üllitas BNS eile jätkuuudise teatele, mille kohaselt riik geenivaramu loomist enam ei kaasfinantseeri. Stop-loss on n-ö paika saanud - ilmselt käis Karumõmm (komm 25/01/04 18:04) seda riigisadele tutvustamas ja aasta jooksul jõudis see neile ka ajudesse. Parem hilja kui mitte kunagi.
Uudis lühidalt ise:
"TALLINN/MOUNTAIN WIEW(USA), 23. detsember, BNS - Geenivaramu tegevust rahastanud EGeeni juhi sõnul pole investoritel võimalik geeniprojekti paigutatud raha enam tagasi saada.
"Seda raha pole enam olemas ja see nõuaks keerulist legaalset protseduuri," ütles EGeeni nõukogu esimees Kalev Kask BNS-ile. "Eelmise lause esimesele poolele viidates see mäng ei vääri küünlaid."
Erainvestoreid esindav EGeen jõudis kolme aastaga sihtasutusse Eesti Geenivaramu investeerida 69 miljonit krooni. EGeeni Investeerinud Eesti suurärimehed kinnitasid kolmapäeval BNS-ile, et tahavad raha tagasi ja ootavad EGeeni juhtkonnalt selgitusi rahastamisleppe katkestamise kohta.
"Tähtis on, et EGeen International Corporation tervikuna edukalt edasi tegutseb, mida ta ka teeb," rõhutas Kask.
Koostöö lõpliku katkemise põhjusena nimetas Kask asjaolu, et sihtasustus Eesti Geenivaramu ei tulnud toime kvaliteetse andmebaasi loomisega ja turustatavate andmete kogumisega.
EGeeni juhi sõnul on iseenesest tegemist tüüpilise olukorraga kõrgtehnoloogilises ettevõtluses, kus ettevõte lõpetab tegevuse suunas, mis kas tehnoloogilistel, poliitilistel või muudel põhjustel ei ole tõenäoline tulemust tooma."
See, et keegi on kuhugi investeerinud ning selle tulemusena oma raha kaotab, on iseenesest normaalne protsess (nagu juba öeldud - kes meist poleks!? :) Kuid asjal on ka veidi laiem rahvusriiklik mõõde. Ning sellest on juba tunduvalt rohkem kahju.
Mul ei ole kurb, et Eestist ei saanud paari aastaga Euroopa üht suurimat biotehnoloogiakeskust. Seda täpselt samal põhjusel, miks mul pole kurb, et keegi mulle taevast tähti alla ei too. Teadus- ja arendustegevus ei käi nii lihtsalt, et tuleb aferist, räägib riigiisad ja erainvestorid tursaks, parseldab huvipakkuva osa meie geneetilisest infost ravimifirmale maha ning konstateerib, et tahtsime küll kõik rikkaks ja õnnelikuks saada, aga läks nagu alati. Pigem on mul hea meel, et laiema avalikkuse, sh valitsuse silmad lõpuks avanesid.
Kuid mul on väga-väga kurb selle üle, et koos Geenivaramuga on saanud ränga hoobi kogu Eesti teadmistepõhisele majandusele baseeruv kontseptsioon. On tekkinud usaldamatus uute lennukate ideede suhtes ning ilmselt jääb pendel mingiks ajaks teise seina, uutesse kõrgtehnoloogilistesse investeeringutesse hakatakse suhtuma erilise skepsisega. Millest on kahju, et mitte öelda väga kahju.
Õnneks on inimmälul spetsiifiline omadus olla valikuline, unustada halb ja jätta meelde hea. Ja praegune aeg on selleks sobivaim.
Häid jõule!
Arvan, et jõuluvana tõi ka lahenduse pea aasta tagasi tõstatatud küsimusele, miks selline looma- ja loodusesõbralik jutulõim siin kuivas investeerimismaailmas. Nimelt üllitas BNS eile jätkuuudise teatele, mille kohaselt riik geenivaramu loomist enam ei kaasfinantseeri. Stop-loss on n-ö paika saanud - ilmselt käis Karumõmm (komm 25/01/04 18:04) seda riigisadele tutvustamas ja aasta jooksul jõudis see neile ka ajudesse. Parem hilja kui mitte kunagi.
Uudis lühidalt ise:
"TALLINN/MOUNTAIN WIEW(USA), 23. detsember, BNS - Geenivaramu tegevust rahastanud EGeeni juhi sõnul pole investoritel võimalik geeniprojekti paigutatud raha enam tagasi saada.
"Seda raha pole enam olemas ja see nõuaks keerulist legaalset protseduuri," ütles EGeeni nõukogu esimees Kalev Kask BNS-ile. "Eelmise lause esimesele poolele viidates see mäng ei vääri küünlaid."
Erainvestoreid esindav EGeen jõudis kolme aastaga sihtasutusse Eesti Geenivaramu investeerida 69 miljonit krooni. EGeeni Investeerinud Eesti suurärimehed kinnitasid kolmapäeval BNS-ile, et tahavad raha tagasi ja ootavad EGeeni juhtkonnalt selgitusi rahastamisleppe katkestamise kohta.
"Tähtis on, et EGeen International Corporation tervikuna edukalt edasi tegutseb, mida ta ka teeb," rõhutas Kask.
Koostöö lõpliku katkemise põhjusena nimetas Kask asjaolu, et sihtasustus Eesti Geenivaramu ei tulnud toime kvaliteetse andmebaasi loomisega ja turustatavate andmete kogumisega.
EGeeni juhi sõnul on iseenesest tegemist tüüpilise olukorraga kõrgtehnoloogilises ettevõtluses, kus ettevõte lõpetab tegevuse suunas, mis kas tehnoloogilistel, poliitilistel või muudel põhjustel ei ole tõenäoline tulemust tooma."
See, et keegi on kuhugi investeerinud ning selle tulemusena oma raha kaotab, on iseenesest normaalne protsess (nagu juba öeldud - kes meist poleks!? :) Kuid asjal on ka veidi laiem rahvusriiklik mõõde. Ning sellest on juba tunduvalt rohkem kahju.
Mul ei ole kurb, et Eestist ei saanud paari aastaga Euroopa üht suurimat biotehnoloogiakeskust. Seda täpselt samal põhjusel, miks mul pole kurb, et keegi mulle taevast tähti alla ei too. Teadus- ja arendustegevus ei käi nii lihtsalt, et tuleb aferist, räägib riigiisad ja erainvestorid tursaks, parseldab huvipakkuva osa meie geneetilisest infost ravimifirmale maha ning konstateerib, et tahtsime küll kõik rikkaks ja õnnelikuks saada, aga läks nagu alati. Pigem on mul hea meel, et laiema avalikkuse, sh valitsuse silmad lõpuks avanesid.
Kuid mul on väga-väga kurb selle üle, et koos Geenivaramuga on saanud ränga hoobi kogu Eesti teadmistepõhisele majandusele baseeruv kontseptsioon. On tekkinud usaldamatus uute lennukate ideede suhtes ning ilmselt jääb pendel mingiks ajaks teise seina, uutesse kõrgtehnoloogilistesse investeeringutesse hakatakse suhtuma erilise skepsisega. Millest on kahju, et mitte öelda väga kahju.
Õnneks on inimmälul spetsiifiline omadus olla valikuline, unustada halb ja jätta meelde hea. Ja praegune aeg on selleks sobivaim.
Häid jõule!
Õnneks on inimmälul spetsiifiline omadus olla valikuline, unustada halb ja jätta meelde hea. Ja praegune aeg on selleks sobivaim.
Vot selles väites pole ma kindel, see oleneb inimesest.
Häid jõule!
Vot selles väites pole ma kindel, see oleneb inimesest.
Häid jõule!
Geeniteemast ajaviiteks copy-paste Tiit Kändleri sulest. Ei seondu küll otseselt kassipoja, pigem tema toidu, hiire ja rotiga, kuid IMHO vahva lugemine siiski!
NII NAD EI MÜÜGI MEIE GEENE
Genoomisõda on lõppenud. Avaliku, rahvusvahelise Inimgenoomi Projekti vastu sõdinud erafirma Celera Genomics teatas hiljuti, et ei hakka enam geneetilist infot müüma. Muidugi ei müü ta mitte seepärast, et raha vaja pole. Vaid ikka seetõttu, et keegi ei osta. Sest geneetilise info avalikustamine on eraviisilisel müümisel majanduslikud jalad alt löönud.
Celera lõi andekas geneetik Craig Venter, kes inimgenoomi projektist 1998. aastal ootamatult lahkus ja oma seltskonnaga avaliku üritusega võidu jooksma hakkas. Asi päädis siiski sellega, et 2000. aasta juunis lubasid kaks konkurenti üheskoos joosta. Venter jooksis siiski ka omaenda, müüdavate andmete järele. Ent siis äkitselt aastal 2000 loobus Celerat juhtimast. Eesti keeles on sellest võidujooksust 2001. aastal ilmunud Kevin Davies'e raamat "Genoome muukides", mis annab asjast üsna hea ülevaate. Keda huvitab, võib tutvustust vaadata siit Päevalehest
Nüüdseks on Celera käsutuses inimese, hiire ja roti genoomi andmed. Ajakirja Nature teatel lubab firma need avalikustada ning jätkata ravimikompaniina. Selle töö tarbeks hoitakse oma teada siiski andmeid 39 inimese ja impansi üksiknukleotiidide mutatsioonidest.
Inimese genoomi järjestus teadusmaailmale nii palju huvi ei paku, sest see on olemas ka Inimgenoomi Projektil. Küll aga tuntakse huvi roti ja hiire genoomi vastu, kuna need on saadud teiste liinide pealt, kui siiani avalikustatud järjestused. USA Riikliku Inimese Genoomi Uuringute Instituudi direktor Francis Collins nimetas juhtunut "suureks võiduks teaduskogukonnale".
Suur võit kindlasti, mis näitab, et vahel pole siiski kõige pessimistlikumatel visionääridel õigus. Kui palju äärmusrohelised inimkonda geenide patenteerimise ohuga ka ei ähvardanud, asi siiski nii hull pole. Geenid ei lähe kaubaks, ja seda mitte mingil muul põhjusel kui tänu teaduskogukonna ühistegevusele.
Kas võib siit leida ka midagi õpetlikku Eesti Geenivaramu tuleviku kohta? Püüti ju sedagi ettevõtmist vahepeal erarahaga edendada, et siis kaupa müüa. Nüüd aga tuleb välja, et avalikud ja õigusliku teadustoimingud siiski kannavad suuremat vilja. Kui, jah, ei räägi pelgalt ühe või mõne kindla ravimi meisterdamisest.
NII NAD EI MÜÜGI MEIE GEENE
Genoomisõda on lõppenud. Avaliku, rahvusvahelise Inimgenoomi Projekti vastu sõdinud erafirma Celera Genomics teatas hiljuti, et ei hakka enam geneetilist infot müüma. Muidugi ei müü ta mitte seepärast, et raha vaja pole. Vaid ikka seetõttu, et keegi ei osta. Sest geneetilise info avalikustamine on eraviisilisel müümisel majanduslikud jalad alt löönud.
Celera lõi andekas geneetik Craig Venter, kes inimgenoomi projektist 1998. aastal ootamatult lahkus ja oma seltskonnaga avaliku üritusega võidu jooksma hakkas. Asi päädis siiski sellega, et 2000. aasta juunis lubasid kaks konkurenti üheskoos joosta. Venter jooksis siiski ka omaenda, müüdavate andmete järele. Ent siis äkitselt aastal 2000 loobus Celerat juhtimast. Eesti keeles on sellest võidujooksust 2001. aastal ilmunud Kevin Davies'e raamat "Genoome muukides", mis annab asjast üsna hea ülevaate. Keda huvitab, võib tutvustust vaadata siit Päevalehest
Nüüdseks on Celera käsutuses inimese, hiire ja roti genoomi andmed. Ajakirja Nature teatel lubab firma need avalikustada ning jätkata ravimikompaniina. Selle töö tarbeks hoitakse oma teada siiski andmeid 39 inimese ja impansi üksiknukleotiidide mutatsioonidest.
Inimese genoomi järjestus teadusmaailmale nii palju huvi ei paku, sest see on olemas ka Inimgenoomi Projektil. Küll aga tuntakse huvi roti ja hiire genoomi vastu, kuna need on saadud teiste liinide pealt, kui siiani avalikustatud järjestused. USA Riikliku Inimese Genoomi Uuringute Instituudi direktor Francis Collins nimetas juhtunut "suureks võiduks teaduskogukonnale".
Suur võit kindlasti, mis näitab, et vahel pole siiski kõige pessimistlikumatel visionääridel õigus. Kui palju äärmusrohelised inimkonda geenide patenteerimise ohuga ka ei ähvardanud, asi siiski nii hull pole. Geenid ei lähe kaubaks, ja seda mitte mingil muul põhjusel kui tänu teaduskogukonna ühistegevusele.
Kas võib siit leida ka midagi õpetlikku Eesti Geenivaramu tuleviku kohta? Püüti ju sedagi ettevõtmist vahepeal erarahaga edendada, et siis kaupa müüa. Nüüd aga tuleb välja, et avalikud ja õigusliku teadustoimingud siiski kannavad suuremat vilja. Kui, jah, ei räägi pelgalt ühe või mõne kindla ravimi meisterdamisest.
copypaste ei ole vast ilus, saab ju ka lingi panna
Saab panna lingi jah. Link artiklile on siin
Aga neile, kel puudub juurdepääs ÄP veebiversioonile vaid mõned katked Ph.D Kalev Kase artiklist:
"Hetkel näib, et kaks aastat ja kogu Geenivaramusse maetud raha pole midagi muutnud. On küsitav, kas riigi raha eest obeliski ehitamine on parem, eriti kui siiani pole näha, millest Geenivaramu järsku teovõimeliseks peaks muutuma. See jutt, mis aetakse Geenivaramu ümber ja mis toimub tegelikus maailmas, on nagu lõhestunud isiksus raskekujulises skisofreenias. Asja sisuline külg ei paista kedagi huvitavat niikaua, kui lihtsalt ilma järelvalveta raha saab liigutada."
Aga neile, kel puudub juurdepääs ÄP veebiversioonile vaid mõned katked Ph.D Kalev Kase artiklist:
"Hetkel näib, et kaks aastat ja kogu Geenivaramusse maetud raha pole midagi muutnud. On küsitav, kas riigi raha eest obeliski ehitamine on parem, eriti kui siiani pole näha, millest Geenivaramu järsku teovõimeliseks peaks muutuma. See jutt, mis aetakse Geenivaramu ümber ja mis toimub tegelikus maailmas, on nagu lõhestunud isiksus raskekujulises skisofreenias. Asja sisuline külg ei paista kedagi huvitavat niikaua, kui lihtsalt ilma järelvalveta raha saab liigutada."