Nuputage! Päris asjalik asi on, aga nats keerulisem! Kui vastus on käes, andke teada!
PROOVIGE KOHE KINDLASTI!
Ühel ja samal tänaval on viis maja ja kõik majad on üksteisest
erinevat
värvi. Iga maja omanik (5 erinevat omanikku) joovad erinevaid jooke,
uitsetavad erinevat marki sigarette ja neil on teistest majaomanikest
erinevad lemmikloomad. Mitte keegi ei oma sama lemmiklooma, ei joo sama
jooki, ei suitseta samu sigarette ja ei ole samast rahvusest kellegi teisega.
Küsimus on: Kellel on lemmikloomaks kalad?
Faktid:
-Britt elab punases majas
-Rootslasel on koer lemmikloomaks
-Taanlane joob teed
-Roheline maja asub valgest vasakul
-Rohelise maja omanik joob kohvi
-Inimene, kes suitsetab Pall Malli, kasvatab linde
-Kollase maja omanik suitsetab Dunhilli
-Inimene, kes elab keskmises majas, joob piima
-Norrakas elab esimeses majas
-Inimene, kes suitsetab Blendi, on naabriks inimesele, kellel on lemmikloomaks kass
-Inimene, kellel on hobune, on naabriks inimesele, kes suitsetab Dunhilli
-Inimene, kes suitsetab Bluemastersit, joob õlut
-Sakslane suitsetab Prince'
-Norrakas elab sinise maja kõrval (tema majast järgmine maja on sinine)
-Inimesel, kes suitsetab Blendi, on naabriks see, kes joob vett.
Selle mõistatuse kirjutas Einstein ja väitis, et ainult 1%
kogu maailma inimestest suudab selle lahendada. Vahepeal on muidugi
inimesed targemaks saanud....
See ei ole trikkülesanne, vaid puhas loogika.
Kiftid ülessanded. Mulle meeldivad niisugused. Kust said? Tahan veel.
nojah, 1% on muidugi päris palju... :)
räägivad, et kui sul on töökoht, püsisuhe, mingigi kinnisvara ja sõidad autoga, siis oled juba 0.6% maailma elanikkonna hulgas. :)
sC
räägivad, et kui sul on töökoht, püsisuhe, mingigi kinnisvara ja sõidad autoga, siis oled juba 0.6% maailma elanikkonna hulgas. :)
sC
Sakslane kasvatab kalu :)
Kurat, ette jõudsid Rene.
Aga esimesele ülesandele on veel üks vastus:
Läheb teisele korrusele ja paneb pirni asemele jämeda traadi. Siis läheb alla ja vajutab lüliteid. Kui pauk käib ja sädemeid lendab siis on õige lüliti ;-)
Aga esimesele ülesandele on veel üks vastus:
Läheb teisele korrusele ja paneb pirni asemele jämeda traadi. Siis läheb alla ja vajutab lüliteid. Kui pauk käib ja sädemeid lendab siis on õige lüliti ;-)
Ja 2. ülesanne ei ole tegelikult lahenduv. Nimelt pakutud vastus eeldab et 4. mehel ei ole enesetapu kavatsusi aga seda pole ülesande kirjelduses ära toodud.
seda et oled ära arvanud peab ikka ütlema ju
muidu ju vaikid ise ka ja saad tina
muidu ju vaikid ise ka ja saad tina
maja nr 1 2 3 4 5
Maja värv kollane sinine punane roheline valge
rahvus norrakas taanlane britt saks rootslane
jook vesi tee piim kohv õlu
suits dunhill blend Pall mall prince bluemasters
loom kass hobune lind kala koer
Maja värv kollane sinine punane roheline valge
rahvus norrakas taanlane britt saks rootslane
jook vesi tee piim kohv õlu
suits dunhill blend Pall mall prince bluemasters
loom kass hobune lind kala koer
Maja värv kollane sinine punane roheline valge
rahvus norrakas taanlane britt saks rootslane
jook vesi tee piim kohv õlu
suits dunhill blend Pall mall prince bluemasters
loom kass hobune lind kala koer
Sakslane kasvatab kalu
et siis majade järjekorras:
Norrakas - vesi, dunhill, kass ja elab kollases. majas
Taanlane - tee, blend, hobune ja sinine maja
Britt - piim, pall mall, lind ja punane maja
Sakslane - kovh, prince, kalad ja roheline maja
Rootslane - õlu, bluemasters, koer ja valge maja
Veel palun:D
et siis majade järjekorras:
Norrakas - vesi, dunhill, kass ja elab kollases. majas
Taanlane - tee, blend, hobune ja sinine maja
Britt - piim, pall mall, lind ja punane maja
Sakslane - kovh, prince, kalad ja roheline maja
Rootslane - õlu, bluemasters, koer ja valge maja
Veel palun:D
krt hindpere, ette jõudsid:P
Lisaks ka kaks ülesannet, kuid vähe teist tüüpi - millel ei pruugi vastust olla - lihtsalt ajuragistamiseks.
1) Matemaatikud on üritanud mitme sajandi vältel lahendada müsteeriumi, et kas algarvude hulk on lõplik või mitte ja kas eksisteerib mõni valem nende leidmiseks. Siiani vist ei teata vastuseid neile küsimustele. Kuid huvitav on asjaolu:
1-10 on 5 algarvu
1-100 on 26 algarvu
1-1000 on 169 algarvu
jne (rohkem ei mäleta neid suhtarve enam).
On näha, et algarvude protsentuaalne osakaal järjest väheneb kui suurendame valimit 10 korda ehk lisame ühe nulli, kuid võtmeküsimus on - kas eksisteerib mingi kriitiline punkt, kust edasi ei esine enam ühetegi algarvu.
2) Püstitame dogmaatiliselt ideaalse müügimehe definitsiooni: ideaalne müügimees on isik, kes suudab müüa maha suvalise numbri miljoni dollari eest. Ilmselt on seda võimatu teha ilma konkreetse lisaväärtuse lisamiseta.
Näiteks maalid pildi number seitsmest ja üritad seda maha ärida?
Kuidas oleks da Vinci seitset kujutanud?
Kirjutad klaverile minoorse loo seitsme raskest elust? Ja siis üllitad CD.
Ja põhiline - kui kaugele võiks minna seitsmele lisaväärtuse andmisega, et seda saaks nimetada numbri "ärimiseks"?
1) Matemaatikud on üritanud mitme sajandi vältel lahendada müsteeriumi, et kas algarvude hulk on lõplik või mitte ja kas eksisteerib mõni valem nende leidmiseks. Siiani vist ei teata vastuseid neile küsimustele. Kuid huvitav on asjaolu:
1-10 on 5 algarvu
1-100 on 26 algarvu
1-1000 on 169 algarvu
jne (rohkem ei mäleta neid suhtarve enam).
On näha, et algarvude protsentuaalne osakaal järjest väheneb kui suurendame valimit 10 korda ehk lisame ühe nulli, kuid võtmeküsimus on - kas eksisteerib mingi kriitiline punkt, kust edasi ei esine enam ühetegi algarvu.
2) Püstitame dogmaatiliselt ideaalse müügimehe definitsiooni: ideaalne müügimees on isik, kes suudab müüa maha suvalise numbri miljoni dollari eest. Ilmselt on seda võimatu teha ilma konkreetse lisaväärtuse lisamiseta.
Näiteks maalid pildi number seitsmest ja üritad seda maha ärida?
Kuidas oleks da Vinci seitset kujutanud?
Kirjutad klaverile minoorse loo seitsme raskest elust? Ja siis üllitad CD.
Ja põhiline - kui kaugele võiks minna seitsmele lisaväärtuse andmisega, et seda saaks nimetada numbri "ärimiseks"?
1) Olgu p1, p2,...pN KÕIK algarvud vahemikus [2,M]. Siis
arv = p1 * p2 * ... *pN + 1 on ka algarv!
arv = p1 * p2 * ... *pN + 1 on ka algarv!
Tjah, mõtlesin ka pisut seda gera majade ülesannet, minu meelest võib korrektne majade järjestus olla ka:
1. norrakas,
2. taanlane,
3. britt,
4. rootslane,
5. sakslane.
Muud näitajad ja lõppvastus (kalad-sakslane) on samad nagu hindpere ja LHB poolt postitatud.
1. norrakas,
2. taanlane,
3. britt,
4. rootslane,
5. sakslane.
Muud näitajad ja lõppvastus (kalad-sakslane) on samad nagu hindpere ja LHB poolt postitatud.
Kas selle valemi kohta ei esitanud mitte mingi saksa tudeng tõestust, et 2 astmes 364 + 1 (vist korrutai kokku selline arv) jagub 1093 ruuduga - õigemini purustas selle üldkehtivuse?!
No protsentuaalselt algarvude osakaal võib ju väheneda aga aga arvude hulk siiski suureneb ju!
Ühesõnaga minu mõte seisneb selles, et osakaal vahemike suurenedes on logaritmiline "nähtus" , mis ei jõua kunagi nulli.
Ühesõnaga minu mõte seisneb selles, et osakaal vahemike suurenedes on logaritmiline "nähtus" , mis ei jõua kunagi nulli.
Laurime
2 astmes 364 ei ole võimalik saada Kabi poolt esitatud valemi järgi. Miks? Sest kui see arv jagada algteguriteks, siis tulemuseks on ainult kahed ju. Nii et isegi kui see õige on, et 2 astmed 364 + 1 jagub 1093 ruuduga (hmm, miks just ruuduga sel juhul? Kui jagub selle arvu ruuduga, siis ta peab ju ometi jaguma ka arvu endaga:), siis see ei välista Kabi poolt esitatud valemi kehtivust.
2 astmes 364 ei ole võimalik saada Kabi poolt esitatud valemi järgi. Miks? Sest kui see arv jagada algteguriteks, siis tulemuseks on ainult kahed ju. Nii et isegi kui see õige on, et 2 astmed 364 + 1 jagub 1093 ruuduga (hmm, miks just ruuduga sel juhul? Kui jagub selle arvu ruuduga, siis ta peab ju ometi jaguma ka arvu endaga:), siis see ei välista Kabi poolt esitatud valemi kehtivust.
Algarvude hulk on lõpmatu (tuntud ka Eukleidese teoreemina).
Tõestus.
Olgu algarvud tähistatud p1 = 2, p2 = 3, p3 = 5, p4 = 7, ...
Oletame vastuväiteliselt, et leidub suurim algarv pn.
Vaatleme naturaalarvu a = p1p2...pn + 1.
Et a > 1, siis peab leiduma algarv, mis arvu a jagab.
Kuna oletasime, et p1, ..., pn on ainsad algarvud,
siis peab leiduma selline i hulgast {1, ..., n}, et
pi|a (| märk tähendab "jagab"). Seega saame, et pi|(a - p1p2...pn) = 1 (kui a|b ja a|c, siis a|(b-c)),
mis on vastuolus eeldusega pi > 1.
Tõestus.
Olgu algarvud tähistatud p1 = 2, p2 = 3, p3 = 5, p4 = 7, ...
Oletame vastuväiteliselt, et leidub suurim algarv pn.
Vaatleme naturaalarvu a = p1p2...pn + 1.
Et a > 1, siis peab leiduma algarv, mis arvu a jagab.
Kuna oletasime, et p1, ..., pn on ainsad algarvud,
siis peab leiduma selline i hulgast {1, ..., n}, et
pi|a (| märk tähendab "jagab"). Seega saame, et pi|(a - p1p2...pn) = 1 (kui a|b ja a|c, siis a|(b-c)),
mis on vastuolus eeldusega pi > 1.
Paneks ka omalt poolt ühe nuputamisülesande.
Kaks varblast istuvad traadil. Eriti vasak. Leida, mis kell läheb buss, kui ruutu on trump.
Kaks varblast istuvad traadil. Eriti vasak. Leida, mis kell läheb buss, kui ruutu on trump.
5.nda klassi ülessanne (praegu koolis):
Kuidas leida kangkaaluga 4 kaalumisega 80 kuuli hulgast üks teistest kergem kuul?
Kuidas leida kangkaaluga 4 kaalumisega 80 kuuli hulgast üks teistest kergem kuul?