stefan ...samal ajal pakutakse praegu rekordsuur arv üürikortereid enne kooli alustamist.
Siis (umbes nädal aega tagasi) oli pakkumisel 9300 üürikorterit. Nüüd juba 9800. Arvan, et Norra kinnisvaraturg on hakkanud tõsiselt krahhima. Järgneb Rootsi/Stockholm mõne kuu hiljem, ja seejärel selgub kas ka Eesti saab mingit osa sellest.
Norra tööpuudus oli mais 4,3%, mis on juba kõrgem kui finantskriisijärgne tipp. Arvetades seda, et naftahind on hiljuti jätkanud allakäiku, siis on väga võimalik, et töötuse määr sellel tasemel veel ei peatu
stefan ...samal ajal pakutakse praegu rekordsuur arv üürikortereid enne kooli alustamist.
Siis (umbes nädal aega tagasi) oli pakkumisel 9300 üürikorterit. Nüüd juba 9800. Arvan, et Norra kinnisvaraturg on hakkanud tõsiselt krahhima. Järgneb Rootsi/Stockholm mõne kuu hiljem, ja seejärel selgub kas ka Eesti saab mingit osa sellest.
Stefan, selgita seda loogikat, mismoodi Norra krahh peaks Eestisse üle kanduma. Kinnisvaraturg eraldi võttes on lokaalne ja sõltub kohalikust nõudlusest-pakkumisest. See, et Norras on hinnad üle kuumenenud ja nüüd tuleb tagasilangus, ei tohiks Eestit kuidagi mõjutada. Eesti kinnisvarahinnad sõltuvad siinsest nõudlusest-pakkumisest ja viimase paari aasta hinnakasvu on kõige enam vedanud reaalpalga ja sissetulekute kasv, mitte odav laenuraha nagu 10 aastat tagasi. Kui makros väga suuri jõnkse ei tule, siis ennustan, et Eesti kinnisvaraturg on pigem stabiilne, väikesed jõnksud üles-alla sõltuvad pigem sellest, kas ja kui palju uusarendusi korraga pakkumisel on ja kuidas muutuvad ehitushinnad. Järelturg seab ennast selle järgi.
Draax Eesti ei sarnane üldse Norra ja Rootsiga kus on olnud korterite defitsiit ja kus inimesed on suurendanud oma laenud meeletult. Võimalik mõju oleks vaid seetõttu, et majandused on lõimunud, mis käib ka Venemaa kohta. Ehk juhul kui on Norras, Rootsis, Venemaal kriis, siis on mõju ka Eesti peale.
Norraga on Eesti majandus üsnagi lõdvalt seotud, Rootsiga rohkem, aga kas või puhtalt ekspordipartnerina võttes peaks Venemaa sanktsioonid avaldama Eesti majandusele suuremat mõju kui Rootsi kinnisvarakriis.
Eesti ekspordib suurema osa oma puitmajadest Norra, oma 500 miljoni eest aastas vaid puitmaju. Venemaale on Eesti kogueksport suurusjärk 1,2 miljardit eurot. Teatav majanduslik ja vbl ka sotsiaalne(enamus puitmajatootjaid ju maakohtades) mõju on kindlasti olemas, kui Norra turg kokku kuivab.
... Eesti kinnisvarahinnad sõltuvad siinsest nõudlusest-pakkumisest ja viimase paari aasta hinnakasvu on kõige enam vedanud reaalpalga ja sissetulekute kasv, mitte odav laenuraha nagu 10 aastat tagasi.
Hetkel on 12 kuu EURIBOR sisuliselt 0%, kui see pole odav laenuraha, siis mis asi see sinu meelest siis on? Väike meenutus, et 2007.a oli EURIBOR 3.5-4% vahel. Tõsi, kinnisvarahind kujuneb reaalpalga kasvust, kuid suurem roll sellest on intressidel ja ka maksimaalsel summal, mida pank inimesele saab väljastada. Põhjamaades on viimaste aastate jooksul reaalpalk jäänud umbes samaks, kinnisvarad aga kahekordistunud. Lihtsustades, kui pank on võimeline andma keskmisele perele 2-toalise korteri eest 100 000 EURi laenu ja tänu madalatele intressidele kulub laenu teenindamisele talutav 400 EURi kuus, siis usu mind et varsti hakkavad k6ik selle piirkonna 2-toalised korterid 100 000 EURi maksma. Kui EURIBOR tõuseks 3%-ni, siis laenu teenindamine muutuks hoobilt 700 EUR/kuus, mille tagajärjel kukub ka korteri hind 70 000 EURni ja inimene maksab jälle oma talutavat 400st kuumakset. Nagu autoliisingu puhulgi, siis tarbijale on lõpphinnast olulisem kuumakse.
Mis sest, et EURIBOR on 0%, kui panga marginaal on ikkagi ligi 2% ? Ning need kes buumi ajal laenu võtsid väga madala marginaaliga on praegu väga rõõmsad, aga kui EURIBOR uuesti 3% peale tõuseb on praegu laenu võtjate intress juba 5% ning nemad ei maksa mingit "talutavat 400st kuumakset". St. erinevus autoliisinguga on see, et periood on mitmeid kordi pikem.
Kui Norra, Rootsi, Soome korralik pauk peaks käima, siis keeratakse siinsete pangafiliaalide rahakraanid samamoodi koomale. Edasi pole keeruline arvutada, mis teevad praeguse pakkumise juures hinnad kui nõudlus on pankade piiramise tõttu poole väiksem. Iseküsimus on, kui suur on tõenäosus, et põhja turgudel korrektsioon toimub.
siimos Kui Norra, Rootsi, Soome korralik pauk peaks käima, siis keeratakse siinsete pangafiliaalide rahakraanid samamoodi koomale. Edasi pole keeruline arvutada, mis teevad praeguse pakkumise juures hinnad kui nõudlus on pankade piiramise tõttu poole väiksem. Iseküsimus on, kui suur on tõenäosus, et põhja turgudel korrektsioon toimub.
Vastupidi, siis keeratakse kraanid valla, aga siit keskuse poole. Kellegi hoiustega peab ju norrakate ja rootslaste mullidest tekkivaid auke finantseerima. #kreeditorriik #danske_eesti
siimos Kui Norra, Rootsi, Soome korralik pauk peaks käima, siis keeratakse siinsete pangafiliaalide rahakraanid samamoodi koomale. Edasi pole keeruline arvutada, mis teevad praeguse pakkumise juures hinnad kui nõudlus on pankade piiramise tõttu poole väiksem. Iseküsimus on, kui suur on tõenäosus, et põhja turgudel korrektsioon toimub.
Vastupidi, siis keeratakse kraanid valla, aga siit keskuse poole. Kellegi hoiustega peab ju norrakate ja rootslaste mullidest tekkivaid auke finantseerima. #kreeditorriik #danske_eesti
Ka täiesti võimalik, siinse turu raha üle/ala pakkumise dikteerib põhjala pankade suva mis pole palju seotud kohaliku tööturu, reaalpalkade, ostujõu näitajatega. Seega on kogu see teema üsna ettearvamatu.
Norra kodumajapidamised suurendasid viimasel 12 kuul oma eluasemelaenud 157 mrd NOK võrra 2 271 mrd NOK-ni. http://e24.no/privat/naa-laaner-vi-mer-paa-boligen/23504799 (norra keeles)
Seega ühe aastaga laenati juurde 17 mrd EUR ja maht on nüüd umbes 250 mrd EUR.
Eesti kodumajapidamiste eluasemelaenude maht on6 mrd EUR.
and1 Norra puhul võiks arvestada riski mitigeerijana Government Pension Fund-ga, mille maht 2014 a lõpus oli 6,616 miljardit norra krooni.
Kuigi mulliaegadel tõusevad ka ehitushinnad, siis peamiselt on tegemist maahindade tõusuga. Näiteks Norras ehitavadki baltimaalased ja poolakad. Seega kui krahh hakkab tulema, siis on suuresti tegemist maahindade langusega. Väga kahtlase väärtusega oleks Norra riigil siis hakata toetama oma maahinnaturgu välisreservidega. Pigem kukuvad hinnad, ja pangad, ja siis äkki kuskil leiab riik, et nüüd on aeg sisse astuda. Siis on puhtalt "moral hazard" küsimus kuivõrd peaks panku ja laenuvõtjaid aitama.
Onu Ott Arvestades riikide keskmiseid kuu sissetulekuid (neto), siis saame sellised laenuteenindamisseosed:
Norra: 3850 EUR/kuus; 12.73 kuud Rootsi: 2800 EUR/kuus; 9.94 kuud Soome: 2480 EUR/kuus; 6.09 kuud Eesti: 832 EUR/kuus; 5.55 kuud
Kõrgemalt tasustatud naftatöökohtade kadumisega (juba toimub) läheb pilt Norra puhul veel mustemaks. Nende töökohtade kadumisega kaovad ka mitmed teised seotud sektorite kõrgepalgalised tööd. Nafta puurtornide teenindamine on päris suur äri seal.
Stefan, kui kinnisvara peaks Norras krahhima ja tööpuudus kasvama praeguselt 4,2% näiteks 15%-le, siis annab see fond Norra valitsusele võimaluse toetada töötuid kuni uue töö leidmiseni (periood võib olla mitu mitu aastat), selle asemel et defaultida nende kinnisvara laen ja müüa vara alla turu hinna. Saadavast töötu abirahast saaksid inimesed elada edasi oma korteris ja maksta ka laenu (ehkki korteri LTV on üle 100%).
