Kuulsin ise siis täna hommikul CNN-i pealt huvitavat juttu. Fusioonreaktori(Fusion Power Reactor) rajamine Prantsusmaale. Tegu siis oleks keskkonnasõbraliku energia tootmisega, kusjuures energiat saaks siis toota kas või näiteks mereveest. Tegu oli äärmiselt huvitava ülekandega - eks näis, kas selline süsteem reaalselt siis ka tööle hakkab ja energia- ja saasteprobleeme vähendab. Prantsusmaa maksab ehituse eest 50%, ülejäänud riigid, kes on huvitatud sama tehnoloogia rakendamisest oma maal, kuid pole valmis riskima reaktori ehitamisega veel, maksavad siis ülejäänud osa kinni.
Kas polnud mitte nii, et riikide vahel käis pigem suur võitlus, kes selle fusioonreaktori endale saab ning Prm võitis? Põhilised taotlejad olid Prm ja Jaapan. Ülejäänud riigid (Hiina, Venemaa, L-Korea ja USA) kaklesid pigem selle üle, kes kuipalju peaks pappi välja käima.
CNN uudis
CNN uudis
Arrowhead - Sul on peaaegu õigus. Asjaosalised riigid ei suutnud tükk aega otsustada, kas ehitada jaam Prantsusmaale või Jaapanisse. Lõpuks langes otsus siiski Prantsusmaa peale ja Jaapan jäi pika ninaga. Nagu enne öeldud, rahastab projekti 50% ulatuses Prantsusmaa ning USA, Hiina, Venemaa, Jaapan ja Lõuna-Korea katavad minu teada kõik ikkagi igaüks võrdselt 10% kokku kuludest.
See on üks samm pikal teel. Termotuumareaktor on kogu aeg olnud 50 aasta kaugusel. Kusagil (ei suuda enam leida) nägin ITER-i arengukava töökõlbuliku termotuumareaktori (ärge, palun kasutage seda fusiooni sõna - see pole eesti keel) saamiseks. Selle pikkus on 20 aastat. Alles pärast seda saab hakata neid reaktoreid ehitama ja massilise energiatoodanguni peaks jõutama kusagil 50 aasta pärast.
Seni põletame kõike, mis põleb. Või kasutame tuumakütust. Samas on ka uraani varud maailmas õhukesed. Uraani tipptarbimine jõuab kätte u. 10-15 aasta pärast ja siis tuleb paratamatu langus. Hiina teade kavandatavatest lisareaktoritest lõi uraani hinna lakke.
Täna on ainsad masskasutuseks sobivad elektrijaamad, mille ehitamisse investeerida julgetakse, tuule või söe põhised (põlevkivi kah mööndustega). Muu on kas negatiivse energiabilansiga(päike), ebarentaablid(biomass) või saab kütus enne maailmast otsa kui jaam täisvõimsusel tööle hakkab (nafta ja gaas).
Seni põletame kõike, mis põleb. Või kasutame tuumakütust. Samas on ka uraani varud maailmas õhukesed. Uraani tipptarbimine jõuab kätte u. 10-15 aasta pärast ja siis tuleb paratamatu langus. Hiina teade kavandatavatest lisareaktoritest lõi uraani hinna lakke.
Täna on ainsad masskasutuseks sobivad elektrijaamad, mille ehitamisse investeerida julgetakse, tuule või söe põhised (põlevkivi kah mööndustega). Muu on kas negatiivse energiabilansiga(päike), ebarentaablid(biomass) või saab kütus enne maailmast otsa kui jaam täisvõimsusel tööle hakkab (nafta ja gaas).
arrowhead, nii ta oli.
Aga tehnoloogia on väga kallis ja see on siis esimene reaalne katsetus (eksperiment). Kui õnnestub, siis oleks üks lahend naftasõltumatuse suunas jälle juures, seekord arvestatav.
See peaks olema paljuräägitud termotuumade ühinemisel baseeruv tehnoloogia, erinevalt siiamaani tuumajaamades kasutatud lõhustamisest - eelised: puhtam, võimsam; puudused: järgneva 20-30a jooksul veel oluliselt kallim kui alternatiivid. Igal juhul on juba katsetusfaasi jõudmine väga suur samm edasi ja ei tasuks alatähtsustada. Mina hoian pöidlaid.
Aga tehnoloogia on väga kallis ja see on siis esimene reaalne katsetus (eksperiment). Kui õnnestub, siis oleks üks lahend naftasõltumatuse suunas jälle juures, seekord arvestatav.
See peaks olema paljuräägitud termotuumade ühinemisel baseeruv tehnoloogia, erinevalt siiamaani tuumajaamades kasutatud lõhustamisest - eelised: puhtam, võimsam; puudused: järgneva 20-30a jooksul veel oluliselt kallim kui alternatiivid. Igal juhul on juba katsetusfaasi jõudmine väga suur samm edasi ja ei tasuks alatähtsustada. Mina hoian pöidlaid.
ptui, mitte termotuumade ühinemisel vaid tuumade ühinemisel ja jah, termotuumareaktor on õige sõna, samuti on iPilotil õigus, et läheb veel 20-30a enne kui masstootmisesse saab, mitte siis ei muutu "odavaks".
valede faktide esitaja
valede faktide esitaja
http://www.iter.org/pics/King.gif
Next Step on siis minu arusaamist mööda see ITER reaktor, millest jutt käib. Pikem jutt siin: http://www.iter.org/fast_track.htm
Next Step on siis minu arusaamist mööda see ITER reaktor, millest jutt käib. Pikem jutt siin: http://www.iter.org/fast_track.htm
First plasma: 2016 http://www.iter.org/pics/constructionschedule.pdf
Väga kaua võtavad aega sellised megaprojektid.
Väga kaua võtavad aega sellised megaprojektid.
Horisondis oli ka sellest alles pikemalt juttu
link
link
Võrdluseks iraagi sõja hinnalipik, mis on 150+60 mlrd dollarit ITERi 10 mlrd euro vastu. Väljasõidud rohelusse on kallis lõbu.
Täpsustuseks, et esiteks pole see esimene samateemaline eksperimentaalreaktor. Proovitud on varem ka ja proovitakse siiani siin-seal, aga plasmat magnetväljaga ohjes hoida nii, et sealt rohkem energiat kätte saaks kui magnetite peale kulub, pole siiani õnnestunud. Ja poole ITERist maksab EU, mitte Prantsusmaa. Ja Jaapan ei saanud tünga, Jaapan sai loobumise eest üüratu boonuspaketi. 10% kuludest, aga 20% teadlastest jne.
Täpsustuseks, et esiteks pole see esimene samateemaline eksperimentaalreaktor. Proovitud on varem ka ja proovitakse siiani siin-seal, aga plasmat magnetväljaga ohjes hoida nii, et sealt rohkem energiat kätte saaks kui magnetite peale kulub, pole siiani õnnestunud. Ja poole ITERist maksab EU, mitte Prantsusmaa. Ja Jaapan ei saanud tünga, Jaapan sai loobumise eest üüratu boonuspaketi. 10% kuludest, aga 20% teadlastest jne.
Üldiselt seisab kogu see roadmap üleval lootusel, et seni demonstreeritud trend, mille kohaselt suurema plasma puhul on energiabilanss parem, jätkub. Mis on ka üsna tõenäoline. Põhjus selliseks suureks rahvusvaheliseks koostööks ongi see, et reaktor on kasvanud juba nii suureks, et sellise ehitamine käiks ühele riigile üle jõu. Või mõistuse, kuidas soovite.
viimases ajakirjas on terve rida artikleid, mis käsitlevad energiaprobleeme
Avalehelt võiks siia foorumisse üle kolida, kuna avalehe kommentaarid kaovad varsti aegade hämarusse paraku-paraku.
Mõned huvitavad ettepanekud:
USA presidendi George Bushi administratsioon on välja töötanud uued ettepanekud vähendamaks kütuse hinnatõusust tekkivaid komplikatsioone. Ettepanekute kohaselt peaksid astal 2010 olema väikeste veoautode ja maasturite mootrid 6 % võrra ökonoomsemad senistest.
Aastast 2010 alates alustatakse tootjaid trahvimist, kelle sõidukid ei suuda läbida 1 galloni bensiiniga 23,5 miili, kusjuures trahvid on on täiesti arvestatavad ning võivad ulatuda miljonitesse dollaritesse. Praegusel hetkel kehiva ökonoomsuspiiriga peavad sõidukid läbima 1 galloniga 21 miili, järgmisel aastal 21,6 ning ülejärgmisel 22,2. Sõiduautodele kehtivat piiri 27,5 miili esialgu muuta ei kavatseta.
Ettepanek kuulub nüüd 90 päeva jooksul arutamisele ning selle lõplik redaktsioon võetakse vastu järgmise aasta aprillis.
Mõned huvitavad ettepanekud:
USA presidendi George Bushi administratsioon on välja töötanud uued ettepanekud vähendamaks kütuse hinnatõusust tekkivaid komplikatsioone. Ettepanekute kohaselt peaksid astal 2010 olema väikeste veoautode ja maasturite mootrid 6 % võrra ökonoomsemad senistest.
Aastast 2010 alates alustatakse tootjaid trahvimist, kelle sõidukid ei suuda läbida 1 galloni bensiiniga 23,5 miili, kusjuures trahvid on on täiesti arvestatavad ning võivad ulatuda miljonitesse dollaritesse. Praegusel hetkel kehiva ökonoomsuspiiriga peavad sõidukid läbima 1 galloniga 21 miili, järgmisel aastal 21,6 ning ülejärgmisel 22,2. Sõiduautodele kehtivat piiri 27,5 miili esialgu muuta ei kavatseta.
Ettepanek kuulub nüüd 90 päeva jooksul arutamisele ning selle lõplik redaktsioon võetakse vastu järgmise aasta aprillis.
Imelik lähenemine - tootjaid trahvida. Kuidas oleks näiteks rohkem tarbivate autode lisamaksustamisega? Ja AFAIK pole paljudes USA osariikides väikeautosid võimalik registreerida, sest need ei vasta (suurte autode järgi paika pandud) turvastandarditele. Rääkimata sellest, et müügilt puudub puhas (euro)diislikütus, mistõttu pole võimalik toota saastenormatiividele vastavaid diiselautosid (väävlirikas USA diislikütus tapab kõik Euroopa autode katalüsaatorid ja tahmafiltrid).
täitsa õige lähenemine
neid, kel pohhui mis hinnaga kütust müüakse, on liiga palju
neid, kel pohhui mis hinnaga kütust müüakse, on liiga palju
Lihtsalt teadmiseks, mis maksab nafta järgmisel aastal:
Sampo pank ütleb ametlikult ja avalikult:
"Tänavust inflatsiooniprognoosi tõstis pank aasta algul välja käidud 3,2 protsendilt 3,6 protsendile, tuues põhjuseks nafta maailmaturuhinna tõusu. 2006. aastal alaneb panga hinnangul inflatsioon 2,8 protsendile, prognoosi eelduseks on naftahindade stabiliseerumne 50-60 dollarile barrelist."
Sampo pank ütleb ametlikult ja avalikult:
"Tänavust inflatsiooniprognoosi tõstis pank aasta algul välja käidud 3,2 protsendilt 3,6 protsendile, tuues põhjuseks nafta maailmaturuhinna tõusu. 2006. aastal alaneb panga hinnangul inflatsioon 2,8 protsendile, prognoosi eelduseks on naftahindade stabiliseerumne 50-60 dollarile barrelist."
$70,8
Sampo panka ma eriti tugevaks naftahinnaennustajaks ei pea
Sampo panka ma eriti tugevaks naftahinnaennustajaks ei pea
Vaadake selle mehe nägu 8-)
Näib, et Iraan ise praegu küll ei sanktsioonide ega sõjalise sekkumise tõenäosust kuigi kõrgeks ei hinda...
Näib, et Iraan ise praegu küll ei sanktsioonide ega sõjalise sekkumise tõenäosust kuigi kõrgeks ei hinda...
Asia Times'is päris huvitav jutt uuest maailmakorrast:
http://www.atimes.com/atimes/Central_Asia/HK22Ag01.html
http://www.atimes.com/atimes/Central_Asia/HK23Ag01.html
Kokkuvõtlikult on idee selles, et naftaturgudel hakkab üha rohkem tehinguid toimuma pikaajaliste riikide (või riiklikult kontrollitud monopolide) vaheliste kokkulepete alusel ja seni põhiliselt erafirmade initsiatiivil ja juhtimisel toimunud uurimine, arendamine ja kauplemine tõmbub koomale. Lääneriikidele potentsiaalselt negatiivne, sest läbi oma firmade oli neil oluline kontroll turul toimuva üle. "Uue maailmakorra" oluline eestvedaja on Venemaa, aga huviliste hulgas on palju riike, Hiinast kuni Venezuelani.
Kui vabalt kaubeldava nafta hulk väheneb, võiks oodata suuremat volatiilsust hindades äkki?
http://www.atimes.com/atimes/Central_Asia/HK22Ag01.html
http://www.atimes.com/atimes/Central_Asia/HK23Ag01.html
Kokkuvõtlikult on idee selles, et naftaturgudel hakkab üha rohkem tehinguid toimuma pikaajaliste riikide (või riiklikult kontrollitud monopolide) vaheliste kokkulepete alusel ja seni põhiliselt erafirmade initsiatiivil ja juhtimisel toimunud uurimine, arendamine ja kauplemine tõmbub koomale. Lääneriikidele potentsiaalselt negatiivne, sest läbi oma firmade oli neil oluline kontroll turul toimuva üle. "Uue maailmakorra" oluline eestvedaja on Venemaa, aga huviliste hulgas on palju riike, Hiinast kuni Venezuelani.
Kui vabalt kaubeldava nafta hulk väheneb, võiks oodata suuremat volatiilsust hindades äkki?