/natuke pikk sai/
Creative Jukebox on Beta vs VHS probleemi analüüsiks hea näide. Tal on mitmeid vigu, mida ma ka enne teadsin: kuularite max nivoo on liiga madal (lennukis/mürarikkas keskkonnas kuulamiseks ka noise cancelling kõrvaklappidega), hdd suurendamine pole tootja poolt toetatud, soft on kergelt bugine (ise pole küll märganud), menüüde süsteem ebaergonoomiline ja nuppe liiga palju, masin natuke aeglane (reaktsiooniajalt u nagu Ericssoni uued mobiilid), form factor portat. CDmängija kuju pole just hea kaasaskandmiseks, puhvermälu on 3-5min versus 10min Personal Jukeboxil, hind nimetatust kallim, patareide/akude kestus (ajaline vastupidavus v kestvus = vastupidavus) väiksem eelmisest. www.pjbox.com avaldab ka hirmilusa võrdluse.
Põhiline erinevus on lifestyle change, mis teeb sellest trenditoote ja mille peale on võimalik üles ehitada adekvaatne turundus. Ja praktilisus - mu sõber näeb kohutavalt vaeva, et oma cd kogust audiot rippida, nivood ühtlustada, algused ja lõpud smoothida ja sellest siis autos kuulamiseks koduse plaadikogu "best of.." isid kokku panna. Minul mp3 netist või ripitult - jukebox - kaenlasse ja kuula kus tahad k.a. auto. Autosse ju 100t CD-d ei vea ja mul seenetab nüüd kapis 10plaadiline cdbox, mis tuleb vist ära kinkida. Any applicants?
Sony audiolindi Walkman'id olid ja on crap aga see oli üks Sony megaartikleid (mõelda vaid milline marginaal!!). Ise küll loodan, et kvaliteedi osas (kas seadme kapatsiteet, DSP töötlemisvõimsus või pakkimisstandard) millegi parema poole liigutakse. Seniks säästan auto headuniti jagu raha ja parandan autoheli seal kus teda kõige rohkem kaotsi läheb - taustmüra, interjööri sumbumised ja peegeldused.
To teremere: mina Sinu asemel CJB'd oma lastele ei kingiks, vaid nihutaks oma seinatäie tehnikat lastetuppa. Japsud olla asja uurinud - 'rikutud' e 'loomulik' helikvaliteedi taju omandatakse lapsepõlves, mistöttu ka eksperimendid imikutega ülikõrgkvaliteetse muusika ettemängimisega.
Dolby ja DTS pole midagi muud kui kehvakvaliteedilise heli engineerimine subjektiivse meeldivuse suurendamiseks pöörates uuemates standardites erilist tähelepanu heli pseudoruumilisusele. Tegelikkuses Sa sellist heli ei kuule. Ja seda heli ei lindistata ilmtingimata 5 mikrofoniga. Kui tahad kvaliteedile ruumilisust juurde saada, siis otsi helitehnika ajaloo muusemist üles kvadrokõrvaklapid ja kvadro LP-d. Sellised asjad on täiesti olemas ja tehniliselt oli see superioorsem kui misiganes Dolby laboratooriumite poolt pakutav suri-muri.
ehk siis:
1) eduka toote tunnuseks on praktilisus ja subjektiivne meeldivus mitte objektiivsed parameetrid (küsi koduperenaiselt, mitte ahvilt ega stockbrokerilt) - no hard feelings, efektiivse portfelli anekdoot tuli lihtsalt meelde;
2) toode peab olema hästimarketeeritav (lisada hea disain CJB parem kui PJB) ja selleks peab olema piisav rahapuhver ja soov ning võimalus (Creativel üldine arvutiaudiokuulsus) seda kasutada(Creative'l on teistel pole);
3) kui firmal on nipp kuidas noortetoodet lastele ja täiskasvanutoodet noortele -> lastele müüa, siis suurendab see minu ostuhuvi (aktsiate) cross-generation marketing opp-s;
teremere: viiuli ülemised harmoonilised on prof muusikute / stuudioproffide sõbralik joke - kui viiuldaja mängib siis väidetavalt eriti isakesed kuulevad tänu heli koljuvõnkumisteks vahetule ülekandumisele asju ja sagedusi (legend räägib 21+Khz mis on way beyond inimese kuulmisvahemikust väljaspool) mida helitehnika üles ei võta. Midagi selles on, sest Stradivariuse elektroonilise analoogi tegemisest tuleb iga paari aasta tagant mingi järjekordne flashuudis... :) Mis kõlarid Sul on teremere ja mis musa kuulad? Et räägid ikka tõsist juttu?
Ühinen 100% Hotjugiga.See DTS ja Dolby on ikka rohkem nagu kinomeeste rida.Filmide vaatamisel on asi omal kohal,aga mis muusikasse puutub, siis peab ikka tunnistma, et üle korraliku LP heli midagi ei ole.Olen vaadanud umbes kümmet DTS heliga kontsert DVDd ja ainult üks avaldas mingitki muljet. Tundub,et helimehed on süüvinud kõksugustesse saaliefektidesse(kajad,kribinad-krabinad)samas aga on muusika enda sootuks unustanud.Niipalju siis sellest.
MP3 on kindlalt oma kasutusmugavuse ja võimaluste poolest väga hea asi.See jutt et mp3 ja cd helikvaliteedil mingi vahe on tuleb rohkem sellest arvutikasutusoskusest.Muretsege endale mõni korralik helikaart(näit DAL),grabbige võimalikult aeglase CDR-kiirusega,Kasutage korralikku helitöötlusprogrammi(mp3 laiendiga CoolEditPro)ja bitrate võiks olla seal 256 kandis.Olen seda kõike ise proovinud ning tunnistan,et minu kõrv cd ja mp3 kvaliteedil vahet ei tee.Oman nii kodus kui tööl väga kõvasti üle kekmise AV tenikat ja arvuteid.Helide töötlemisega teglen 1985 aastast.
MP3 on kindlalt oma kasutusmugavuse ja võimaluste poolest väga hea asi.See jutt et mp3 ja cd helikvaliteedil mingi vahe on tuleb rohkem sellest arvutikasutusoskusest.Muretsege endale mõni korralik helikaart(näit DAL),grabbige võimalikult aeglase CDR-kiirusega,Kasutage korralikku helitöötlusprogrammi(mp3 laiendiga CoolEditPro)ja bitrate võiks olla seal 256 kandis.Olen seda kõike ise proovinud ning tunnistan,et minu kõrv cd ja mp3 kvaliteedil vahet ei tee.Oman nii kodus kui tööl väga kõvasti üle kekmise AV tenikat ja arvuteid.Helide töötlemisega teglen 1985 aastast.
"see DTS ja Dolby"....ilmselt pole te tuttavad DTS-CD'dega,millel pole ei dolbi lääbi ega ka kinodega midagi pistmist.Loomulikult ei ületa miski live-perfoomi ja maitse üle vaidlema hakata,isegi LP-fännidega, siiski ma ei viitsi...
Küsimus oli eelkõige mu jaoks siin selles,kas MP3-set ka mingit bisnesit kunagi saab olema.Tulevikku tundub siin olevat vaid hardware tootjail.Ka auto-pleierite müügiedus ma ei kahtle näiteks sugugi.Softi osas on asi ikka nii nagu tasuta asjade puhul on...
Küsimus oli eelkõige mu jaoks siin selles,kas MP3-set ka mingit bisnesit kunagi saab olema.Tulevikku tundub siin olevat vaid hardware tootjail.Ka auto-pleierite müügiedus ma ei kahtle näiteks sugugi.Softi osas on asi ikka nii nagu tasuta asjade puhul on...
Teremere tõi lõpuks asja välja, ehk kysimus ei ole mitte helikvaliteedis, vaid businessis.
Toodud www.mp3.com ei tee arvutitele MP3 mängijat, ega jukeboxe (mis tasuta on või niikuinii Windows'iga kaasas), vaid on interneti otsingumootor, marketingi ja distributsioonikanal, alternatiiviks praegusele muusikabusinessile. Praegune muusikajaotuskanal on umbes järgmine:
artist -> agent -> producer - suurfirmast distribuutor (WB, Sony) -> logistika (maaletoojad) -> kauplus -> tarbija.
MP3.COM asendab osasi distribuutor, logistika, kauplus. Kuna vähese tarbijaskonnaga muusika ei huvitanud neid distribuutoritest suurfirmasi, siis see ka tarbijani ei jõudnud (kui just bänd ise oma CD'd välja ei andnud, et fännidele klubide kaudu myya).
Veiko
Toodud www.mp3.com ei tee arvutitele MP3 mängijat, ega jukeboxe (mis tasuta on või niikuinii Windows'iga kaasas), vaid on interneti otsingumootor, marketingi ja distributsioonikanal, alternatiiviks praegusele muusikabusinessile. Praegune muusikajaotuskanal on umbes järgmine:
artist -> agent -> producer - suurfirmast distribuutor (WB, Sony) -> logistika (maaletoojad) -> kauplus -> tarbija.
MP3.COM asendab osasi distribuutor, logistika, kauplus. Kuna vähese tarbijaskonnaga muusika ei huvitanud neid distribuutoritest suurfirmasi, siis see ka tarbijani ei jõudnud (kui just bänd ise oma CD'd välja ei andnud, et fännidele klubide kaudu myya).
Veiko
Veiko, show me the money.
Ehk minu arvates Mp3.com küll hea sait, kuid hirmsasti raha ta nüüd küll tegema ei hakka. Või milline kasutaja maksab MP3.com'ile kui mujalt tasuta saab??
Kvaliteedist. Jääb Mp3 kvaliteet CD-le loomulikult alla. Kuid kasutage lisaks kvaliteetsele helikaardile+helisüsteemile ka softi a la DFX 4.0 , mis mp3 heli puhtamaks filtreerib ja vahe MP3 vs. CD jääb järjest marginaalsemaks. Ja loomulikult bitrate alates 192kbit/s.
Ja tõesti, kui paljudel Teist on autodes nii perfektne helisüsteem (ja ilmselt ka isolatsioon), et suudate kvaliteetsel Mp3-l ja CD-l vahet teha?
Muusikatööstus. On dinosaurus ja vaagib tasapisi hinge. Muidugi mõned plaadid tuleb osta, kuid nüüd on võimalus kõike testida. Ja ostad vaid väga häid plaate.
Tulevik. MP3 formaadina loodi ajal kui optimaalse protsessorina kasutati P75-te. Praeguseks hetkeks protsessorite võimsused tunduvalt suurenenud, kuid uut võitvat formaati pole veel loodud. Seetõttu peaks arenguruumi kvaliteedi osas veel olema ...
Muuseas, kas järgmine ohver on filmitööstus? Andmeedastuskiiruste kasvades muutub filmi downloadimine sama kergeks kui MP3 albumi download. Ja juba praegu saab hoolikas otsija DivX formaadis filme (ca. 650 MB ja VHS kvaliteet) netist küll ja küll. Ja palju ennem kui need Eestisse jõuavad.
Ehk minu arvates Mp3.com küll hea sait, kuid hirmsasti raha ta nüüd küll tegema ei hakka. Või milline kasutaja maksab MP3.com'ile kui mujalt tasuta saab??
Kvaliteedist. Jääb Mp3 kvaliteet CD-le loomulikult alla. Kuid kasutage lisaks kvaliteetsele helikaardile+helisüsteemile ka softi a la DFX 4.0 , mis mp3 heli puhtamaks filtreerib ja vahe MP3 vs. CD jääb järjest marginaalsemaks. Ja loomulikult bitrate alates 192kbit/s.
Ja tõesti, kui paljudel Teist on autodes nii perfektne helisüsteem (ja ilmselt ka isolatsioon), et suudate kvaliteetsel Mp3-l ja CD-l vahet teha?
Muusikatööstus. On dinosaurus ja vaagib tasapisi hinge. Muidugi mõned plaadid tuleb osta, kuid nüüd on võimalus kõike testida. Ja ostad vaid väga häid plaate.
Tulevik. MP3 formaadina loodi ajal kui optimaalse protsessorina kasutati P75-te. Praeguseks hetkeks protsessorite võimsused tunduvalt suurenenud, kuid uut võitvat formaati pole veel loodud. Seetõttu peaks arenguruumi kvaliteedi osas veel olema ...
Muuseas, kas järgmine ohver on filmitööstus? Andmeedastuskiiruste kasvades muutub filmi downloadimine sama kergeks kui MP3 albumi download. Ja juba praegu saab hoolikas otsija DivX formaadis filme (ca. 650 MB ja VHS kvaliteet) netist küll ja küll. Ja palju ennem kui need Eestisse jõuavad.
Noh, ütleme nii, et põhimõtteliselt on piiratlus küll igal pool olemas, seega ei saa öelda, et enamus ainult selle pärast ostmata jätab, et kusagilt mujalt tasuta saab. Küsimus on selles kui lihtne see mujalt tasuta saamine olema saab. Ja kui kallis on teda legaalselt omada.
Vähe on neid alasid, milles illegaalne äri pikas ajahorisondis legaalsest suurem on (eeldusel, et legaalselt sama äri ajada on võimalik). Hetkel ei tulegi ühtegi sellist pähe.
Vähe on neid alasid, milles illegaalne äri pikas ajahorisondis legaalsest suurem on (eeldusel, et legaalselt sama äri ajada on võimalik). Hetkel ei tulegi ühtegi sellist pähe.
nohh,saan kaa veel targutada.:-)hetkel ei tule ühtegi asja pähe,kuidas oleks võimalik MP3 tasuta tarbijaid muusika eest maksma panna.Ja illegaalse äriga pole ju siin tegemist.Keegi ei maksa ju MP3-de eest,või maksab või?Piraatluseks saaks asja kuulutada vast,kui keegi müüks illegaalselt MP3 faile.
Ega nn.muusikatööstusel muud üle ei jää,kui lasta CD-de hinnad niivõrd alla,et keegi ei viitsiks enam tasuta lugu mööda netti taga ajada.Igaüks saaks ise omale MP3-esid samplida vastavalt oma Hz-i ja biti vajadustele ja siis kas autos või kodus läbi...haaaa,hotjug:-D.Korralikku võimu ja equalizerit on sul ikkagi vaja,peale korraliku helikaardi ja...ja "japsud" ei taipa muusikast midagi,nad võivad omale kompuutrid eneste asemel pillide taha istuma panna kui soovivad,ega suurt vahet ei oleks.
:-)
Ega nn.muusikatööstusel muud üle ei jää,kui lasta CD-de hinnad niivõrd alla,et keegi ei viitsiks enam tasuta lugu mööda netti taga ajada.Igaüks saaks ise omale MP3-esid samplida vastavalt oma Hz-i ja biti vajadustele ja siis kas autos või kodus läbi...haaaa,hotjug:-D.Korralikku võimu ja equalizerit on sul ikkagi vaja,peale korraliku helikaardi ja...ja "japsud" ei taipa muusikast midagi,nad võivad omale kompuutrid eneste asemel pillide taha istuma panna kui soovivad,ega suurt vahet ei oleks.
:-)
Tegelikult peaks topic olema mp3 - tarbijate poolt aktsepteeritud muusika distributsiooni formaat ehk häda muusikatööstusele. (DivX ja filmistööstusele)
Muusikatööstusele on tegelikult ju käesolevaga juba vesi peale tõmmatud. (ehk loputuskasti nuppu on vajutatud ja hetkel suur hulk vett pahinal muudkui voolab ja voolab)
Praeguseks on kõikivõimalikust muusikast mp3 koopiaid nii palju laiali, et jääb üle vaid oodata, et tekiks rohkem netti ühendatud inimesi ja siis kaovad viimasedki ostjad ära. Napsteri, Audiogalaxy, Gnutella, Hotline etc juriidilise mudeli - tasuta vahetamine - kallal kangutamine võib ju õnnestuda aga asja lõpliku kontrolli alla saada enam ei õnnestu.
Seega Napsteri suurim teene on autoriõiguse ja sellest saadava tulu ümberdefineerimine. Hetkel ja lähitulevikus tundub ainus show me the money koht olevat just selline mp3.com tüüpi vahendustegevus. Kellel suurem valik ja rohkem lisavidinaid saidil, seda külastatakse, teisi mitte. Jääb vaid mõelda, mida ja kuidas need agent - producer - suurfirma täpselt tegema hakkavad. Pigem paneb iga mees oma arvutinurgas poe püsti ja hakkab audiot ja videot tootma.
DivX'i probleem on samasugune. Pigem lõhnab asi selle järgi, et kui netiühendus saab piisavalt odavaks, siis hakatakse lisaks bensiinile, alkoholile, tubakale ja soolale ja netiühendust ning netiseadmeid (autori)aktsiisiga maksustama (mida mõnedes riikides juba tehakse nt Saksamaal on mõnede tootjate CD-RW-le juba föderaalmaks peale pandud).
Mp3 kvaliteedi suurest murest ehk niipalju, et kui mp3 ei rahulda, siis tulevad teised formaadid või rohkem bandwidthi ja ketta/DVD-RAM ruumi. Mõni neist formaatidest on ikka autorikaitseta või lahti kräkitakse (Microsofti poolt pakutav autorikaitsega heliformaat on juba lahti muugitud). DVD puhul Macrovision'i vältimise boxikesed ja arvutilt mängimise puhul vastavad programmijupid on ammu saadaval. Macrovisioni ja regioonide kaotamine on niikuinii päevakorral. Jääb vaid oletada, mis räigust asemele pakutakse.
Nii et, welcome to the brave new world of void copyrights!
Muusikatööstusele on tegelikult ju käesolevaga juba vesi peale tõmmatud. (ehk loputuskasti nuppu on vajutatud ja hetkel suur hulk vett pahinal muudkui voolab ja voolab)
Praeguseks on kõikivõimalikust muusikast mp3 koopiaid nii palju laiali, et jääb üle vaid oodata, et tekiks rohkem netti ühendatud inimesi ja siis kaovad viimasedki ostjad ära. Napsteri, Audiogalaxy, Gnutella, Hotline etc juriidilise mudeli - tasuta vahetamine - kallal kangutamine võib ju õnnestuda aga asja lõpliku kontrolli alla saada enam ei õnnestu.
Seega Napsteri suurim teene on autoriõiguse ja sellest saadava tulu ümberdefineerimine. Hetkel ja lähitulevikus tundub ainus show me the money koht olevat just selline mp3.com tüüpi vahendustegevus. Kellel suurem valik ja rohkem lisavidinaid saidil, seda külastatakse, teisi mitte. Jääb vaid mõelda, mida ja kuidas need agent - producer - suurfirma täpselt tegema hakkavad. Pigem paneb iga mees oma arvutinurgas poe püsti ja hakkab audiot ja videot tootma.
DivX'i probleem on samasugune. Pigem lõhnab asi selle järgi, et kui netiühendus saab piisavalt odavaks, siis hakatakse lisaks bensiinile, alkoholile, tubakale ja soolale ja netiühendust ning netiseadmeid (autori)aktsiisiga maksustama (mida mõnedes riikides juba tehakse nt Saksamaal on mõnede tootjate CD-RW-le juba föderaalmaks peale pandud).
Mp3 kvaliteedi suurest murest ehk niipalju, et kui mp3 ei rahulda, siis tulevad teised formaadid või rohkem bandwidthi ja ketta/DVD-RAM ruumi. Mõni neist formaatidest on ikka autorikaitseta või lahti kräkitakse (Microsofti poolt pakutav autorikaitsega heliformaat on juba lahti muugitud). DVD puhul Macrovision'i vältimise boxikesed ja arvutilt mängimise puhul vastavad programmijupid on ammu saadaval. Macrovisioni ja regioonide kaotamine on niikuinii päevakorral. Jääb vaid oletada, mis räigust asemele pakutakse.
Nii et, welcome to the brave new world of void copyrights!
ma ei saa aru, miks te pyyate tarbija kaest raha katte saada?
beast, I'll show you the money: mp3-keskus (mp3.com) peab ara elatuma reklaamist. toppigu kasvoi igale d-loaditavale failile mingi pop-up aken (reklaam) kylge ja asi toimib. mp3.com maksab produceritele autoritasu ja koik on onnelikud. (sama teema filmidega)
need webid, mis praegu lyhifilme pakuvad, elatuvad ainult reklaamist, sama tulevik on ka hollywoodi toodangul.
beast, I'll show you the money: mp3-keskus (mp3.com) peab ara elatuma reklaamist. toppigu kasvoi igale d-loaditavale failile mingi pop-up aken (reklaam) kylge ja asi toimib. mp3.com maksab produceritele autoritasu ja koik on onnelikud. (sama teema filmidega)
need webid, mis praegu lyhifilme pakuvad, elatuvad ainult reklaamist, sama tulevik on ka hollywoodi toodangul.
Siin lugedes tundub, et olen ise ainuke, kes MP3'st plaate ostab. Lood, mis seal tasuta saadaval on, peaksid nagu promolood olema. Samuti voiks siis hakata väitma, et kuna olen näiteks internetist Charlie Inglite promotutvustust juba näinud, siis kinno filmi vaatama ei lähe.
Põhjus, miks praegu selle MPPP jutu lahti laskin, on see, et muusikatööstuse suurfirmad tegid oma analoogse interneti jaotuskanali (kusagilt jäi meelde, et nimi pidi olema www.listen.com aga sellist ise ei leidnud. Kui keegi teab täpsemalt, siis ytelgu).
Napsteri jaotusmudel on piraatlus, MP3 aga teeb muusikuga distributsioonilepingu ja maksab talle. MPPP distributsioonimudeli kulud aga võrreldes praguse mudeliga tunduvalt madalamad (CD valmistatakse tellimuse peale, puudub logistika ja kaubandusvõrgu kasum, jne). Praegu otsustab mingi suurfirma, millise artisti ma staariks teen, ajab video MTV'sse ja jagab DJ'dele ja raadiojaamadele tasuta promolood kätte. Seda tehakse mingite turuuuringute alusel (s.o. niipalju uusi kantriartise, niipalju HIP-HOP'i. jne).
Loomulikult oleneb aga MPPP käekäik MP3'e, kui formaadi levikust, vastavate playerite turust, kas mobiilide tootjad lisavad MP3 playeri oma telefoni, jne.
Minu aga meeldib asja juures kõige rohkem see, et läbi WWW.MP3.COM'i tekib otseside artistiga ja igayks võib oma maitsele sobiva lemmiku leida. See on asja juures revolutsiooniline ja praegust muusikatööstust kimbutav. Praeguseks on need muusikatööstuse suurfirmad sellest aru saanud ja kõikidel oma analoogsed plaanid. Lisaks on nad ka järjest MPPP'ga lepinguid sõlminud. See annab kindlust.
Formaadi ja kvaliteedi kohapealt. MP3'e võid pakkida mis tasemel tahad. Kui yhenduse kiirus suurem, võid parema kvaliteediga suurema faili teha.
Veiko
Põhjus, miks praegu selle MPPP jutu lahti laskin, on see, et muusikatööstuse suurfirmad tegid oma analoogse interneti jaotuskanali (kusagilt jäi meelde, et nimi pidi olema www.listen.com aga sellist ise ei leidnud. Kui keegi teab täpsemalt, siis ytelgu).
Napsteri jaotusmudel on piraatlus, MP3 aga teeb muusikuga distributsioonilepingu ja maksab talle. MPPP distributsioonimudeli kulud aga võrreldes praguse mudeliga tunduvalt madalamad (CD valmistatakse tellimuse peale, puudub logistika ja kaubandusvõrgu kasum, jne). Praegu otsustab mingi suurfirma, millise artisti ma staariks teen, ajab video MTV'sse ja jagab DJ'dele ja raadiojaamadele tasuta promolood kätte. Seda tehakse mingite turuuuringute alusel (s.o. niipalju uusi kantriartise, niipalju HIP-HOP'i. jne).
Loomulikult oleneb aga MPPP käekäik MP3'e, kui formaadi levikust, vastavate playerite turust, kas mobiilide tootjad lisavad MP3 playeri oma telefoni, jne.
Minu aga meeldib asja juures kõige rohkem see, et läbi WWW.MP3.COM'i tekib otseside artistiga ja igayks võib oma maitsele sobiva lemmiku leida. See on asja juures revolutsiooniline ja praegust muusikatööstust kimbutav. Praeguseks on need muusikatööstuse suurfirmad sellest aru saanud ja kõikidel oma analoogsed plaanid. Lisaks on nad ka järjest MPPP'ga lepinguid sõlminud. See annab kindlust.
Formaadi ja kvaliteedi kohapealt. MP3'e võid pakkida mis tasemel tahad. Kui yhenduse kiirus suurem, võid parema kvaliteediga suurema faili teha.
Veiko
huvitav,et mul tuleb niipalju õiendada teema juures(MP3),mis mulle nii vähe huvi pakub.
veiko,
"otseside artistiga" ja
hotjugi "Muusikatööstusele on tegelikult ju käesolevaga juba vesi peale tõmmatud."
khmm,kas te ei unusta nüüd ära,mis asi see muusikatööstus on?See peaks eelkõige olema muusika lindistamiseks mõeldud.Ehk teisisõnu artistil pole mõtet niipalju raha kalli tehnika peale kulutada,et oma lugusid linti saada.Selleks on olemas pahad muusika-ärimehed,kes on oma raha investeerinud hirmkallitesse stuudiotesse-tehnikatesse ning ekspluateerivad nüüd nii artisti kui ka tarbijat,et tehtud investeeringud ka tulu tooksid.Kuidas te siis kujutate seda asja ette?Artist laulab kodus kompuutri ees mikrofoni ning riputab saadud faili neti peale üles ja müüb seda 3 dollarit tükk,näituseks?
veiko,
"otseside artistiga" ja
hotjugi "Muusikatööstusele on tegelikult ju käesolevaga juba vesi peale tõmmatud."
khmm,kas te ei unusta nüüd ära,mis asi see muusikatööstus on?See peaks eelkõige olema muusika lindistamiseks mõeldud.Ehk teisisõnu artistil pole mõtet niipalju raha kalli tehnika peale kulutada,et oma lugusid linti saada.Selleks on olemas pahad muusika-ärimehed,kes on oma raha investeerinud hirmkallitesse stuudiotesse-tehnikatesse ning ekspluateerivad nüüd nii artisti kui ka tarbijat,et tehtud investeeringud ka tulu tooksid.Kuidas te siis kujutate seda asja ette?Artist laulab kodus kompuutri ees mikrofoni ning riputab saadud faili neti peale üles ja müüb seda 3 dollarit tükk,näituseks?
To TereMere:
Aga nii siiani see business, jm. business käinud ongi. Milleks siis vaja neid vahepealseid lylisid, kellel ainukeseks enda oigustuseks " Aga Te ei ole veel ennast tõestanud...". Ja siis, kui keegi sellise jama oma elu eesmärgiks on võtnud, ja pärast seda mingil ajal oma elu miljoni teenib oleme kõik rahul.
Ja hiljem seda sama me siin investorite jututoas arutleme et, kes see järgmise miljoni teenija võib olla.
Veiko
P.S. NASA on praegu väga huvitavaks muutunud. Esiteks tunnistavad nad, et ikkagi Marsil elu on. Cydonia piirkonna kohta, mis kunagi nende poolt lollitatud oli, on uued pildid saadaval - http://mars.jpl.nasa.gov/mgs/msss/camera/images/4_5_00_cydonia/index.html. Selle kohta aga enam kommentaare ei jagata.
Minu poolt nähtud viimases telesaates NASA praeguse juhiga, tekkis väga huvitav vestlus kysimuse peale "Miks me (USA) 30 aastat oma kosmosevallutusprogrammi unarusse jätsime".
Vastused olid väga lihtsad, näiteks Marsi kohta:
"Valisime maandumispaigaks tookord kõige sobivama koha ja jubedama sealse kõrbe (hullem, kui meie Sahhara) ja ootasime, et "rohelised tyybid" seal kohe inglisekeelse "Hallo" ytlevad. Nyyd, kus elu definitsioon selle paarikymne aastaga palju muutunud, leidsime kohe, et nii Marsil, Euroopal (mitte segamini ajada Euroopaga, kuhu meie vabariigi valitsuse liitumiskavatsused on, vaid tegemist on rohkem Kubriku filmis nähtud ja A.C. Clarki poolt 1968 kirjutatud Euroopaga), Ganymedesel, jms kohtades uue defintsiooni kohaselt elu eksiteerib. Ehk, võttes kokku yhe uue astronoomi ytluse "Igal pool, kus on võimalik, et planeedid eksisteerivad, seal nad ka eksisteerivad". Ja samamoodi võiks öelda et, igal pool, kus midagi paremaks teha on, seda tehakse. Iseasi, kes ja millal seda teeb.
Aga nii siiani see business, jm. business käinud ongi. Milleks siis vaja neid vahepealseid lylisid, kellel ainukeseks enda oigustuseks " Aga Te ei ole veel ennast tõestanud...". Ja siis, kui keegi sellise jama oma elu eesmärgiks on võtnud, ja pärast seda mingil ajal oma elu miljoni teenib oleme kõik rahul.
Ja hiljem seda sama me siin investorite jututoas arutleme et, kes see järgmise miljoni teenija võib olla.
Veiko
P.S. NASA on praegu väga huvitavaks muutunud. Esiteks tunnistavad nad, et ikkagi Marsil elu on. Cydonia piirkonna kohta, mis kunagi nende poolt lollitatud oli, on uued pildid saadaval - http://mars.jpl.nasa.gov/mgs/msss/camera/images/4_5_00_cydonia/index.html. Selle kohta aga enam kommentaare ei jagata.
Minu poolt nähtud viimases telesaates NASA praeguse juhiga, tekkis väga huvitav vestlus kysimuse peale "Miks me (USA) 30 aastat oma kosmosevallutusprogrammi unarusse jätsime".
Vastused olid väga lihtsad, näiteks Marsi kohta:
"Valisime maandumispaigaks tookord kõige sobivama koha ja jubedama sealse kõrbe (hullem, kui meie Sahhara) ja ootasime, et "rohelised tyybid" seal kohe inglisekeelse "Hallo" ytlevad. Nyyd, kus elu definitsioon selle paarikymne aastaga palju muutunud, leidsime kohe, et nii Marsil, Euroopal (mitte segamini ajada Euroopaga, kuhu meie vabariigi valitsuse liitumiskavatsused on, vaid tegemist on rohkem Kubriku filmis nähtud ja A.C. Clarki poolt 1968 kirjutatud Euroopaga), Ganymedesel, jms kohtades uue defintsiooni kohaselt elu eksiteerib. Ehk, võttes kokku yhe uue astronoomi ytluse "Igal pool, kus on võimalik, et planeedid eksisteerivad, seal nad ka eksisteerivad". Ja samamoodi võiks öelda et, igal pool, kus midagi paremaks teha on, seda tehakse. Iseasi, kes ja millal seda teeb.
Veiko,
hmmm...jõudsin siin lõpuks kaa ometi ühe asja-loo juurde,milles ma end lõpuks ka kodus tunnen:-).Nohh, kui tahad teada,kuidas "see" business käib ja käinud ongi,küsi aga...alates " Aga Te ei ole veel ennast tõestanud..."...kuni "Milleks siis vaja neid vahepealseid lylisid".
Nohh,sissejuhatuseks siis niipalju,et on olemas nn.talentide pool,kust investorid-managerid-agendid siis uusi andekaid otsivad.Ja miljoni teenib kunagi vaid andekate seast see,kes kuidagi suudab end niisugustele asjaninadele "ära tõestada".Ja milleks on vaja neid vahepealseid lülisid?Sellepärast,et kui talenti ei investeerita,teda tänavalt stuudiosse ei tirita,jääbki "talendike" tänavalaulikuks või interneti kaudu oma ümisemist 3 dollarit tüki eest müüma.Talente tehakse staarideks vaid väga suurte rahadega...
hmmm...jõudsin siin lõpuks kaa ometi ühe asja-loo juurde,milles ma end lõpuks ka kodus tunnen:-).Nohh, kui tahad teada,kuidas "see" business käib ja käinud ongi,küsi aga...alates " Aga Te ei ole veel ennast tõestanud..."...kuni "Milleks siis vaja neid vahepealseid lylisid".
Nohh,sissejuhatuseks siis niipalju,et on olemas nn.talentide pool,kust investorid-managerid-agendid siis uusi andekaid otsivad.Ja miljoni teenib kunagi vaid andekate seast see,kes kuidagi suudab end niisugustele asjaninadele "ära tõestada".Ja milleks on vaja neid vahepealseid lülisid?Sellepärast,et kui talenti ei investeerita,teda tänavalt stuudiosse ei tirita,jääbki "talendike" tänavalaulikuks või interneti kaudu oma ümisemist 3 dollarit tüki eest müüma.Talente tehakse staarideks vaid väga suurte rahadega...
wau Veiko,
lõpuks midagi ka huvitavamat kui aktsiaturg ja MP3.
ei lugenud enne su juttu lõpuni,Marsi osa.Tuleb vist hancocki raamat jälle ülesse otsida.Jõudsin ta vahepeal juba hansuckiks kuulutada...
:-)
lõpuks midagi ka huvitavamat kui aktsiaturg ja MP3.
ei lugenud enne su juttu lõpuni,Marsi osa.Tuleb vist hancocki raamat jälle ülesse otsida.Jõudsin ta vahepeal juba hansuckiks kuulutada...
:-)
To Terereme: Seetõttu mulle www.mp3.com meeldib, sest Ta demokratiseerib muusikatööstuse nii artisti, kui ka tarbija seisukohalt. Kyll aga ei oska täpselt oelda, kust MPPP tulud tulevad (vist CD'de tellimine ja reklaamirahad). Nende pressiteated on sellised, kus mingi uue natuke tuntud artistiga leping jälle tehtud ja kui yllatav sealne menu artistile on olnud.
Hancock on vist yks endine hipi, kes vanemaks saades tookord sellise seltskonna ideed omaarust teaduslikku raamatusse pani ja sellega parasjagu kära tekitas. Hea, et need raamatud Eesti keelde on tõlgitud. Tavalisti kasutab mõni SF kirjanik sellised ideed ära, siis mõni noorteadlane satub näiteks Babylon 5 vaimustusse ja hiljem avastabki, et need pordid, mille kaudu seal ruumis liigutakse fyysikaliselt võimalikuks osutuvad. Isegi ajas tagasi liikumine, mis kunagi teoreetiliselt võimatuks tunnistati, on preaguseks laborites kinnitust saanud. Muidugi ei saadeta seal inimesi ajas tagasi, vaid mingeid elementaarosakesi. Arvan, et infot saaks nendega ajas tagasi saata, näiteks börsikursse daytraderitele...
Veiko
Hancock on vist yks endine hipi, kes vanemaks saades tookord sellise seltskonna ideed omaarust teaduslikku raamatusse pani ja sellega parasjagu kära tekitas. Hea, et need raamatud Eesti keelde on tõlgitud. Tavalisti kasutab mõni SF kirjanik sellised ideed ära, siis mõni noorteadlane satub näiteks Babylon 5 vaimustusse ja hiljem avastabki, et need pordid, mille kaudu seal ruumis liigutakse fyysikaliselt võimalikuks osutuvad. Isegi ajas tagasi liikumine, mis kunagi teoreetiliselt võimatuks tunnistati, on preaguseks laborites kinnitust saanud. Muidugi ei saadeta seal inimesi ajas tagasi, vaid mingeid elementaarosakesi. Arvan, et infot saaks nendega ajas tagasi saata, näiteks börsikursse daytraderitele...
Veiko
Väljavõte MP3.COM CEO'lt:
During an interview with Reuters, Robertson said MP3.com's future is creating an operating system that inter-connects artists, record stores,
devices, radio and software to digital music. San Diego-based MP3.com's online music service allows users to store music digitally and
listen to it from any computer connected to the Internet.
"We're turning the music business from art to science," Robertson said.
He said the bulk of the company's revenue this year will continue to come from advertising. In addition, he expects contributions from
subscriptions, syndicated radio and selling packaged music to retailers.
Veiko
During an interview with Reuters, Robertson said MP3.com's future is creating an operating system that inter-connects artists, record stores,
devices, radio and software to digital music. San Diego-based MP3.com's online music service allows users to store music digitally and
listen to it from any computer connected to the Internet.
"We're turning the music business from art to science," Robertson said.
He said the bulk of the company's revenue this year will continue to come from advertising. In addition, he expects contributions from
subscriptions, syndicated radio and selling packaged music to retailers.
Veiko
Mõtteid veel natuke failiformaatidest.
Räägitakse MP3 killerist MPEG Plus'ist. Ehk siis uuendatud formaadist heli pakkimiseks. Variable Bitrate on kasutusel ka mõndade mp3 pakkijate puhul, kuid mp+ puhul on kvaliteet märgatavalt parem.
Kui keegi soovib pikemalt lugeda, .saab siit.
Räägitakse MP3 killerist MPEG Plus'ist. Ehk siis uuendatud formaadist heli pakkimiseks. Variable Bitrate on kasutusel ka mõndade mp3 pakkijate puhul, kuid mp+ puhul on kvaliteet märgatavalt parem.
Kui keegi soovib pikemalt lugeda, .saab siit.
Vaata, beast, nende killeritega on selline lugu, et enamus turul liikuvatest failiformaatidest on tegelikult tunduval parema kvaliteediga, kui MP3. Kuid samas ei tohi unustada ühte asja. MP3 on teisest küljest üks vähestest, mis ei ole firma proprietary värk, ning mille pealt ei teenita kasumit. Sestap ka selle formaadi aktsepeeritavus internetikasutajate poolt. Tegelikult on MP3 (isegi see plussversioon) juba oma aja ära elanud. See nn. MP3 killer pidi muide tegelikult downward compatible olema.
Kui kedagi huvitab mp3 tehniline ja natuke ka ideoloogiline pool, siis suht huvitav koht on www.r3mix.net
Kui juba mp3 killeritest juttu tuli, siis olen üldiselt küll mainstreami vältiva tarbijana hakanud kasutama WMA ehk Windows Media Audio formaati. Peamiseks põhjuseks ühilduvus ja... Mp3 failidest väiksema failimahu ja "bitrate" juures saavutatakse v.hea (parem) kvaliteet. Publitseerijatele meeldimiseks on sisse ehitatud kopeerimiskaitse (mis on küll lahti murtud). Arvestades, et standardi sponsoriks on Microsoft võib arvata nii või naa.