Kui palju selline pidev balansseerimine maksma läheb siin näitena toodud 45000-60000 kroonise aktsiaportfelliga jaeinvestorile tehingutasude ja spreadi näol? LHV investeerimisportfelli hinnakirja järgi näiteks. See hüpoteetiline 0.5% “lisakasum” süüakse ilmselt paljukordselt ära ja pakub rõõmu ainult maaklerile.
Eks see sõltub juba päris paljudest teguritest, millest peamine on see kuidas käituvad turud ja kui tihti ning millises koguses peab hakkama aktsiaid/võlakirju ostma/müüma, et esialgsest tasakaalu taastada. Olen samuti seda meelt, et tehingutasud ning muud kaasnevad kulud seavad 0.5%-lise võidu kahtluse alla, ent antud kontekstis räägime me mitme dekaadi pikkusest investeeringust. Suurem osa investoritest sellist maratoni ilmselt ei planeeri ja mida lühemaks periood jääb, seda tugevamalt on portfell avatud tõusudele ja langustele börsidel. Mitmeaastane pulliturg võiks ostust-müügi kulusid katta küll aga nii pea kui ajad raskemaks lähevad, kahjustatakse portfelli mitte ainult tehingutasudega, vaid ka langevate nugade püüdmisega.
Kuna kellelgi pole selget pilti tuleviku osas, siis strateegia, mis peaks portfellis riske vähendama, võib aga ootamatute sündmuste korral päris korralikult tootlust hoopis sööma hakata. Seega võiks tasakaalustamine sobida kõige paremini pikaajalistele konservatiivsetele investoritele, kes pole jahtimas seda 0.5% lisatootlust vaid tahaksid pärast tormisemaid ja päikselisemaid aegu turvaliselt tagasi sadamasse jõuda.
lühikesed callid või putid on suuremate portfellide balanseerimisel levinud instrumendid