Tava on selline,et kui börss kukub,siis langevad ka kinnisvarahinnad.Soomes hakkavad pisut langema,kas ka see jöuab kunagi Eestisse.Kas kellegil on tarkusi jagada?
Eestis aga börs ju ei lange! Pole tõusnud, pole mulli, pole ka kuhugi langeda.
Aga muus osas kehtib Soome lama Eestisse kandumise põhimõte. ka kinnisvaraturul.
Aga muus osas kehtib Soome lama Eestisse kandumise põhimõte. ka kinnisvaraturul.
Eestis langeb kinnisvara hind siis kui noored ja rumalad ,kes on ostnud endale kallid majad ja korterid(1 mio ja üle) enam intresse ja laenujääki maksta ei jõua.,st need tuhat klienti,kes täna on Hansapanga jaoks rikkad ja homme on vaesed.Võib olla tuleb ka tarkust juurde ja enam selliseid uusi ja uhkeid ja ülikalleid mulle ei osteta.Esimesed targad saavad olema need,kes Merirahu rajooni rajavad ja teised need kes Veskimöldres oma laene ei jõua maksta.Siis tulevad ka kinnisvara hinnad alla.
Kuule tonis, seda juttu rääkisid sa mulle juba aastal 98. Sina oled ju tark ja ei ole endale isiklikku elamispinda ostnud. Või oled vahepeal?
Ja üldse on see teema out. Sest esiteks puudub TSEl tänaseks igasugune side majandusega. OK Hansapanka tuntakse ka Skandinaavias ja Telku on 100% korrelatsioonis euroopa telekomi indeksiga. Uldiselt aga side puudub. Miks? Sest puuduvad investorid ja puuduvad ka ettevõtted. TSEle on jäänud vaid need õnnetud, kes sinna kunagi sattusid ja täna tahavad nemadki sealt ära.
Skandinaavias siiapoole suunduv langus puudutab aga valdavalt tehnoloogiat. Muideks, tööstusettevõtete aktsiad on nii Rootsis kui Soomes aasta algusest minimaalselt 30% tõusnud.
NB! Maailm ei koosne ainult mobladest ja progedest.
Skandinaavias siiapoole suunduv langus puudutab aga valdavalt tehnoloogiat. Muideks, tööstusettevõtete aktsiad on nii Rootsis kui Soomes aasta algusest minimaalselt 30% tõusnud.
NB! Maailm ei koosne ainult mobladest ja progedest.
Kinnisvarahindade langust võib põhjustada 2 asja. Hakatakse arendama odavamaid projekte. Praegused kesklinna korterid käivad ikka paljudele noortele üle jõu. Vaja oleks mingit odavamamat uut kortermaja (8-9000 kr/m2) äärelinna.
Teine variant on see, et variseb kokku mõne paneelelamu vahelagi. Selle tagajärjel langavad seda tüüpi kortermajades hinnad automaatselt.
Teine variant on see, et variseb kokku mõne paneelelamu vahelagi. Selle tagajärjel langavad seda tüüpi kortermajades hinnad automaatselt.
Pole nõus, Tõnis. IMHO need, kes Merirahule omale krunte ja maju ostavad, on nii rikkad, et neile on lama või mitte täitsa ükspuha. Kas see maja maksab 1 või 3 milli, kama 2.
Aga võib-olla ma eksin...
Aga võib-olla ma eksin...
Tegelikult ei eksi erit
Viimase aasta jooksul on tõusnud peamiselt odavate korterite hinnad Lasnamäegi 50% - Mustamägi natuke vähem. Põhjus üks - agressivne laenupakkumine. Hinnalangust selles sektoris näha ei ole, sest neid kes suudavad võtta 200k eeku laenu on oioi kui palju. Exklusiivsete toodete hinnad on teiselt poolt tulnud alla - Merirahu on 2900.-/m² tõmmanud 1600 eegule/m². Peagi on ülepakkumise tõttu sunnitud hindu alandama ka mõni kesklinna korterelamuprojekt. Hetkel on müügis ca 600 uut korterit.
Õige, steinway. omafinantseeringu osa on kõvasti langenud ja neid inimesi, kes saab nõutava 10% kokku, tekib päris kiiresti juurde sõltumata börsist või maj. kasvu aeglustumisest. odavate korterite hinnatõus on ilmselt uute korterite hinnatasemega piiratud, aga hetkel on küll nii et nii odavalt nagu on magalarajoonide korterite hind on, pole võimalik uusi ehitada.
Samas minule suureks üllatuseks on täna eriti hästi müünud just kallid kesklinna uued korterid hinnaga 15-22 000. Täitsa müstika. Hinnad võiksid ja peaksid (ma ei oska arvata) tulla alla mereäärsete kruntide ja kesklinna maa osas - aga krt seda teab. Kui 98 kellegil eriti raha ei olnud ei tulnud ka siis hinnad eriti alla. Kuigi jah tulevikus võib mängida rolli just seesama ohjeldamatu laenamine (sarnaselt repolaenudele?).
to>TNT
Tegelikult olen.Aga ma ei ostnud laenuga jne.
Aga noored on rumalad ja pingutavad üle sellegi poolest.
Tegelikult olen.Aga ma ei ostnud laenuga jne.
Aga noored on rumalad ja pingutavad üle sellegi poolest.
Langeda võivad üksikud artiklid. Noh... Näiteks,
VE Maja korterid tunduvad sellised olema. Üldiselt
aga kui olulist intresside tõusu ei tule siis ka kinnisvarahindade langust on raskem prognoosida. Pigem mõni objekti hind kerkib kiiremini kui teise oma.
VE Maja korterid tunduvad sellised olema. Üldiselt
aga kui olulist intresside tõusu ei tule siis ka kinnisvarahindade langust on raskem prognoosida. Pigem mõni objekti hind kerkib kiiremini kui teise oma.
Hmm, ma olen kogu aeg arvanud, et kui magalarajooni(de)s kuskil viimaks vahelaed kukkuma hakkavad, tundub kohe jõle paljudele inimestele, et äärmine aeg on uus elamispind otsida - seega hakkavad uute korterite hinnad selle peale hoogsalt tõusma. Või ei ole nii?
Huvitav küll, miks peaksid magalarajoonides vahelaed kukkuma hakkama? Või oled Sa, PeaLiK , ehitusekspert ja tead seda, mida pool miljonit magalarajoonide elanikku ei tea?
Ehitusekspert ei ole, aga seda tean ikka, et igal asjal on oma normaalne ekspluatatsiooniaeg, mis kunagi otsa saab.
Meie magalarajoonide elamute ekspluatatsiooniaeg on 40-50 aastat (eks nad muidugi püsi enamjaolt ;) ka peale seda püsti.) Mustamäe tagumine ots (Akadeemia, Vilde, Keskuse) valmisid kuuekümnendate alguses; Õismäe ehitati 80a. olümpiamängudeks; Lasnamäe hiljem, kuid see oli ka ehituskvaliteet viletsam.
Paneelid muidugi esimesena lagunema ei hakka - raudbetoonil on omadus aastatega ainult kõvemaks minna (lõpuks tänu sellele muidugi ka hapraks). Küll aga tekivad probleemid sellega, et paneele koos hoidev armatuur roostetab pikapeale ära (eriti siis kui vett või niiskust pidevalt vahele satub. Minu mäletamist mööda,vist Mustamäe tagaotsas isegi juba on olnud mingeid jamasid, et mõni paneel on nats vajunud, või nii...
Pealegi hakkab enne majade lagunemist vaikselt toimuma nende rajoonide getostumine, mis omakorda vähegi normaalsemad inimesed rajoonist välja peletab.
Ühesõnaga - esialgu ei midagi, aga 20a. elamuehituse planeerimise perspektiivis, on see juba asi, mille peale mõelda tasub.
Meie magalarajoonide elamute ekspluatatsiooniaeg on 40-50 aastat (eks nad muidugi püsi enamjaolt ;) ka peale seda püsti.) Mustamäe tagumine ots (Akadeemia, Vilde, Keskuse) valmisid kuuekümnendate alguses; Õismäe ehitati 80a. olümpiamängudeks; Lasnamäe hiljem, kuid see oli ka ehituskvaliteet viletsam.
Paneelid muidugi esimesena lagunema ei hakka - raudbetoonil on omadus aastatega ainult kõvemaks minna (lõpuks tänu sellele muidugi ka hapraks). Küll aga tekivad probleemid sellega, et paneele koos hoidev armatuur roostetab pikapeale ära (eriti siis kui vett või niiskust pidevalt vahele satub. Minu mäletamist mööda,vist Mustamäe tagaotsas isegi juba on olnud mingeid jamasid, et mõni paneel on nats vajunud, või nii...
Pealegi hakkab enne majade lagunemist vaikselt toimuma nende rajoonide getostumine, mis omakorda vähegi normaalsemad inimesed rajoonist välja peletab.
Ühesõnaga - esialgu ei midagi, aga 20a. elamuehituse planeerimise perspektiivis, on see juba asi, mille peale mõelda tasub.
kokkuvõtteks võib öelda : kui mõni "magalamaja" vajub, teenib see eelkõige arendajate huve ning suure tõenäosusega on tegemist sabotaaziga. Süüdlaseks sobib ideaalselt mõni inglise keelt rääkiv arendaja , kellel on probleeme oma projektide müügiga. Või oli mul mõttekäigus mõni viga?
Olen jälginud viimasel ajal kinnisvaraturgu natuke ja see on tekitanud mõningaid mõtteid. Eriti kui kõrvutada seda eesti üldise arenguga.
Esiteks, kinnisvaraturul Eesti = Tallinn. Maakohtades pole ei kinnisvaraturgu ega ka kinnisvaramulli. Mõned üksikud erandid vaid kinnitavad reeglit.
Muidugi tuleb arvestada, et Tallinn on ka ligik 100 km mererannikut mõlemale poole Tallinna - suvilaid ostavad sinna ju tallinlased.
Eesti tallinniseerub lähematel aastakümnetel veelgi enam. Seda peavad kinnisvarategelased arvestama.
Magalamajad peavad rahulikult vastu 100 aastat. Jutt raudbetoonkonstruktsioonide läbipehkimisest on pehmelt öeldes mitteveenev. Või ehitavad tänapäeva arendajad teistmoodi?
Vähegi normaalsemad inimesed rajoonist välja peletab...appiii, see jutt kisub ju relva kätte ja punalippude alla! PeaLik, palun võrdle Tallinna statistikat, kui palju on ses linnas "ebanormaalseid" (elik siis magalarajoonide elanikke) ja kui palju on "normaalseid" (kesklinn, Nõmme, Pirita) ja siis räägime edasi.
Keskmine eestlane ei jõua endale iial uut korterit või oma maja osta, arenda palju tahes! Hindadest enne just räägiti.
Ehk teisisõnu, siin on kogu kinnisvaramulli võti. Kui kogu ülejäänud eesti rahvastik tõmbub kokku, siis Tallinn paisub. Inimesed lihtsalt tahavad kusagil elada. Nii headel kui halbadel aegadel. Ja Tallinna magalamajdel seetõttu lihtsalt pole alternatiivi!
Esiteks, kinnisvaraturul Eesti = Tallinn. Maakohtades pole ei kinnisvaraturgu ega ka kinnisvaramulli. Mõned üksikud erandid vaid kinnitavad reeglit.
Muidugi tuleb arvestada, et Tallinn on ka ligik 100 km mererannikut mõlemale poole Tallinna - suvilaid ostavad sinna ju tallinlased.
Eesti tallinniseerub lähematel aastakümnetel veelgi enam. Seda peavad kinnisvarategelased arvestama.
Magalamajad peavad rahulikult vastu 100 aastat. Jutt raudbetoonkonstruktsioonide läbipehkimisest on pehmelt öeldes mitteveenev. Või ehitavad tänapäeva arendajad teistmoodi?
Vähegi normaalsemad inimesed rajoonist välja peletab...appiii, see jutt kisub ju relva kätte ja punalippude alla! PeaLik, palun võrdle Tallinna statistikat, kui palju on ses linnas "ebanormaalseid" (elik siis magalarajoonide elanikke) ja kui palju on "normaalseid" (kesklinn, Nõmme, Pirita) ja siis räägime edasi.
Keskmine eestlane ei jõua endale iial uut korterit või oma maja osta, arenda palju tahes! Hindadest enne just räägiti.
Ehk teisisõnu, siin on kogu kinnisvaramulli võti. Kui kogu ülejäänud eesti rahvastik tõmbub kokku, siis Tallinn paisub. Inimesed lihtsalt tahavad kusagil elada. Nii headel kui halbadel aegadel. Ja Tallinna magalamajdel seetõttu lihtsalt pole alternatiivi!
Velikij,
Said valesti aru - mina küll sellist mõtet, et magalarajoonide elanikud on miskitpidi "ebanormaalsed", oma sõnadesse ei pannud. Mine ela näiteks kuu aega Akadeemia tee "sotsiaal"-ühiselamute kõrvalmajas, siis tunned isegi, et koledasti tahaks mujale saada - vot seda ma mõtlesin. ...ja kui sa välja kolid, kolib _tõenäoliselt_ sinu asemel sisse mõni natsa (hmm kuidas nüüd öeldagi, ilma et Velikij solvuks) ...hinnatundlikum ;-) tegelane, kelle eksistents omakorda tema läheduses asuvatele ligimestele koormavaks võib muutuda. Ahelreaktsioon. Ja nii see getostumine toimubki. Inimene läheb sinna, kus tal on parem ja mida ta saab endale lubada - jõle lihtne tõde ju.
Ja tänapäeva ehitajad ehitavad _tõesti_ hoopis teistmoodi kui punalippude all ehitajad.
A poindiga olen nõus - ka mina ei näe magalamajadele alternatiivi.
Said valesti aru - mina küll sellist mõtet, et magalarajoonide elanikud on miskitpidi "ebanormaalsed", oma sõnadesse ei pannud. Mine ela näiteks kuu aega Akadeemia tee "sotsiaal"-ühiselamute kõrvalmajas, siis tunned isegi, et koledasti tahaks mujale saada - vot seda ma mõtlesin. ...ja kui sa välja kolid, kolib _tõenäoliselt_ sinu asemel sisse mõni natsa (hmm kuidas nüüd öeldagi, ilma et Velikij solvuks) ...hinnatundlikum ;-) tegelane, kelle eksistents omakorda tema läheduses asuvatele ligimestele koormavaks võib muutuda. Ahelreaktsioon. Ja nii see getostumine toimubki. Inimene läheb sinna, kus tal on parem ja mida ta saab endale lubada - jõle lihtne tõde ju.
Ja tänapäeva ehitajad ehitavad _tõesti_ hoopis teistmoodi kui punalippude all ehitajad.
A poindiga olen nõus - ka mina ei näe magalamajadele alternatiivi.
PeaLiK!
Ma ei solvunud mitte karvavõrdki! Igasuguseid asju on võimalik öelda igatmoodi. Nii solvavalt kui talutavalt. Poliitilise kultuuri küsimus.
Aga mis puutub tänapäeva ehitajatesse, siis osalt ehitavad nad kindlasti teistmoodi kui punalippude all. Aga mitte alati ei tähenda teistmoodi seda, et see parem oleks. ja eks magalarajoone on vaja renoveerida - arusaadav. Niisama ei püsi miski siin tuule ja vihma käes.
Akadeemia teele oleksin võib-olla isegi kolinud, aga naine ei lubanud :-)))
Ma ei solvunud mitte karvavõrdki! Igasuguseid asju on võimalik öelda igatmoodi. Nii solvavalt kui talutavalt. Poliitilise kultuuri küsimus.
Aga mis puutub tänapäeva ehitajatesse, siis osalt ehitavad nad kindlasti teistmoodi kui punalippude all. Aga mitte alati ei tähenda teistmoodi seda, et see parem oleks. ja eks magalarajoone on vaja renoveerida - arusaadav. Niisama ei püsi miski siin tuule ja vihma käes.
Akadeemia teele oleksin võib-olla isegi kolinud, aga naine ei lubanud :-)))