Tahaks panna umbes 1 miljoni krooni “tiksuma”, aeg 1…1 1/2 aastat, tootlust tahaks ca 15…25 % aastas. Variantideks oleks eelkoige Eesti, Skandinaavia ja EU riigid. Ise eelistaks aktsiafonde. Idee poolest oleks suhteliselt passiivne investor (s.t. hoiaks pikaajalisi positsioone).
Soovitused…
Mõtleme LHV poolt Teile sobivaid lahendusi ning võtame Teiega ühendust.
LHV poolt pakutavad JP Morgani fondid oleks üsna hea lahendus, näiteks JPM Europe Equity Fund JPM Europe Equity Fund , mille 1 a. tootlus on 32,61%. Selle riski võid vähendada näiteks mõne rahaturufondiga.
LHV poolt pakutavad JP Morgani fondid oleks üsna hea lahendus, näiteks JPM Europe Equity Fund , mille 1 a. tootlus on 32,61%. Selle riski võid vähendada näiteks mõne rahaturufondiga.
Aga kui tuleb bearmarket ja fondide tootlused -15 % ? :)
to jake: ... siis rahaturufondid maandavad riski. Aga mida paremat soovitaksid passiivsele investorile?
Sry, eelmine message läks topelt.
Sry, eelmine message läks topelt.
Vaike vahemarkus- ilma seksika pealkirjata ei tee foorumis ilma. TAPSELT sama teema panin yles 3 paeva tagasi /investeeringud valismaistesse fondidesse/, tanaseni 0 kommentaari. Siin juba esimese 10 minutiga 5 vastukaja
Eestisse ei maksa kohe kindlasti kogu mil panna. Kui turg liigub samas suunas, ehk käibed vähenevad, siis saab aasta või pooleteise pärast exit nukker olema, sest "milline" ostusurve viib hinnad kohe alla.
Ma vaatan praegu Ericssoni, mis on juba liialt palju alla müüdud. Soome Sonera võib pakkuda meeldivaid üllatusi kui hakkab oma 4 miljardit USD-d (DT käest peaks saama) laienemistegevuseks kulutama. Räägitud on 3G-st aga mine tea, äkki tuleb hoopis midagi muud.
Ma vaatan praegu Ericssoni, mis on juba liialt palju alla müüdud. Soome Sonera võib pakkuda meeldivaid üllatusi kui hakkab oma 4 miljardit USD-d (DT käest peaks saama) laienemistegevuseks kulutama. Räägitud on 3G-st aga mine tea, äkki tuleb hoopis midagi muud.
3g tuleb kõige esimesena välja DoCoMo järgmise aasta mais
to heisenberg: Pakun, et see tähtaeg on liialt optimistlik. Esiteks peavad infrastrutuuritootjad oma 3G seadmed valmis saama. Praegu neid veel lihtsalt pole olemas. Teiseks võtab DoCoMo-l võrkude väljaehitamine oma aja. Nokia ja teised võrgutootjad rääkisid mingi 2 aastat tagasi jah, et neil on 3G võrkusid pakkuda 2001 alguseks. Kuid nüüd haibitakse kõvasti GPRS-i ja EDGE-t vahevariantidena. Ma usun, et võrgutootjad tahavad ka oma GPRS-i ja EDGA võrgud enne kaubaks saada, kui nad 3G võrkudega need mõttetuks muudavad.
to beast: ma olen sinuga põhemõtteliselt nõus, et Europe Equity ja RTF oleks hea kombinatsioon. Samas tahaks juhtida tähelepanu seigale, et RTFiga ei vähenda sa ainult riski vaid ka tootlust. sorry, ei taha norida vaid lihtsalt tekkis selline mõttekäik.
Tegelikult tundub mulle, et investeerimiseesmärk saavutada aktsiatega 1-1,5.a. tootlus 15-25%p.a. passiivset strateegiat järgides ei ole üldjuhul saavutatav... Kindlasti võib see hea õnne korral juhtuda, kuid tõenäosus on mitte rohkem kui 50%.
Tegelikult tundub mulle, et investeerimiseesmärk saavutada aktsiatega 1-1,5.a. tootlus 15-25%p.a. passiivset strateegiat järgides ei ole üldjuhul saavutatav... Kindlasti võib see hea õnne korral juhtuda, kuid tõenäosus on mitte rohkem kui 50%.
to robert: loomulikult väheneb RTF kaasamisel ka tulu e. loogiline riski-tulu suhe.
to marko1: Pead mõtlema kui suures osas oled nõus kaotama, kui vähem suurenda RTF osakaalu, kui rohkem siis Equity Fund'i osakaalu. Ja Robertil selles suhtes õigus, et 15-25% natuke palju.
Aga teema iseenest huvitav ja kõik arvamused erinevate fondide ja muude võimaluste kohta kindlasti huvipakkuvad.
to marko1: Pead mõtlema kui suures osas oled nõus kaotama, kui vähem suurenda RTF osakaalu, kui rohkem siis Equity Fund'i osakaalu. Ja Robertil selles suhtes õigus, et 15-25% natuke palju.
Aga teema iseenest huvitav ja kõik arvamused erinevate fondide ja muude võimaluste kohta kindlasti huvipakkuvad.
Uurisin seda riski ja tulu asja veidi ja sain ilusa pildi. Peab ainult mainima, et suured oodatavad tootlused on tingitud ajalooliste andmete suurte reaalsete tootlustega. Samas on ka risk suhteliselt viisakas.
Kui kellegil portfelliteooriast mingeid mõtteid või arvamusi, siis võiks teemat pikemalt arutada.
Kui kellegil portfelliteooriast mingeid mõtteid või arvamusi, siis võiks teemat pikemalt arutada.
to robert: mida Sa riski all mõtled...(standardhälvet?)
Tootluste kohapealt- rahuldav tootlus oleks ca 15 %, kuid juba uuritud Euroopa fondide netotootlused(s.t. kõik tasud maha) olid krooni baasil arvestatuna viimase 5 aasta keskmisena ca 25 % , seega alla selle on oli natuke imelik soovida.
Fondide osas soovitan külastada: http://www.micropal.com/Analyst
Tootluste kohapealt- rahuldav tootlus oleks ca 15 %, kuid juba uuritud Euroopa fondide netotootlused(s.t. kõik tasud maha) olid krooni baasil arvestatuna viimase 5 aasta keskmisena ca 25 % , seega alla selle on oli natuke imelik soovida.
Fondide osas soovitan külastada: http://www.micropal.com/Analyst
Portfelliteooriast. Kas mitte CAPM (Capital Asset Pricing Model teooria ja Beeta kasutamine pole natuke aegunud? Kas ajalooliste aktsiahindade abil leitud Beeta peegeldab õigesti riski? Minu arust pole see päris korrektne, kuid midagi paremat asemele ei oska ka pakkuda.
Näiteks Fama ja French (1992) analüüsisid Beeta ja tulu suhet vahemikus 1963-1990 ja jõudsid järeldusele, et nende kahe vahel seos praktiliselt puudub. Nemad leidsid, et näiteks ettevõtte suurus ja book-to-market ratio mõõdavad riski tunduvalt paremini. Nende seiskohti hiljem muidugi CAPM-i kummardajate poolt tõsiselt rünnatud.
Näiteks Fama ja French (1992) analüüsisid Beeta ja tulu suhet vahemikus 1963-1990 ja jõudsid järeldusele, et nende kahe vahel seos praktiliselt puudub. Nemad leidsid, et näiteks ettevõtte suurus ja book-to-market ratio mõõdavad riski tunduvalt paremini. Nende seiskohti hiljem muidugi CAPM-i kummardajate poolt tõsiselt rünnatud.
to marko1: kas oled juba otsuse teinud?
Võiksid teada anda, mis sa otsustad, siis oleks huvitav vaadata kuhu poole väärtus liikuma hakkab.
Võiksid teada anda, mis sa otsustad, siis oleks huvitav vaadata kuhu poole väärtus liikuma hakkab.