Paljudes liikmesriikides ja ka kandidaatriikides on tõusmas nö euroskeptitsism. Kui ma ei eksi, siis ei ole ka Eesti arvamusküsitlused liitumist eriti soosinud. Samas peavad valitsused (nii meil kui mujal) ühinemiskõnelusi ning valutavad muidu südant, kuidas ikka kiiremini liikmeks saada.
Millised kasud võiks Eestil olla EU liikmeks saamisel? Millised on potentsiaalsed riskid ja ohud?
Plussid:
1. Oskusteabe ja kapitali vaba voog Eestisse,
2. Investeeringud => uued töökohad
3. Kaitseküsimus. See loomulikult seotud ka NATOga, kuid kindlasti lisab EU membership täiendavaid julgeolekugarantiisid
Miinused:
1. Tsentraliseeritus
2. Bürokraatia ja ametnikkonna kasv
3. Oht iseseisvuse kaotamisel Brüsselile
1. Oskusteabe ja kapitali vaba voog Eestisse,
2. Investeeringud => uued töökohad
3. Kaitseküsimus. See loomulikult seotud ka NATOga, kuid kindlasti lisab EU membership täiendavaid julgeolekugarantiisid
Miinused:
1. Tsentraliseeritus
2. Bürokraatia ja ametnikkonna kasv
3. Oht iseseisvuse kaotamisel Brüsselile
Kuidas suhtud KIIRESSE ühinemisse Euroopa Liiduga?
- Ei toeta 38.26%
- Toetan 30.20%
- Pigem ei toeta 17.45%
- Pigem toetan 14.09%
kokku: 149
Äripäevast 20.04.2001
Päeva küsimus: Kas Eesti peab euroliitu astuma?
Kindlasti 32% 2032
Mitte mingil juhul 31% 1955
Oleneb tingimustest 33% 2093
Vahet pole 3% 215
Kokku vastuseid: 6295
Delfi 28.03.2001
EU toetajaskond kahaneb kiiresti. Äripäeva küsitluses valisin Pigem toetan vastusevariandi.
- Ei toeta 38.26%
- Toetan 30.20%
- Pigem ei toeta 17.45%
- Pigem toetan 14.09%
kokku: 149
Äripäevast 20.04.2001
Päeva küsimus: Kas Eesti peab euroliitu astuma?
Kindlasti 32% 2032
Mitte mingil juhul 31% 1955
Oleneb tingimustest 33% 2093
Vahet pole 3% 215
Kokku vastuseid: 6295
Delfi 28.03.2001
EU toetajaskond kahaneb kiiresti. Äripäeva küsitluses valisin Pigem toetan vastusevariandi.
miinustele punkt 4 lisaks:
ajude ja tööjõu vaba äravool, kui mittearvestada 7 aastast piirangut(piirangu tulek sõltub muidugi ka läbirääkimistest).
ajude ja tööjõu vaba äravool, kui mittearvestada 7 aastast piirangut(piirangu tulek sõltub muidugi ka läbirääkimistest).
Kui ajad olid ärevamad, siis inimesed olid ilmselt palju rohkem pro-EU kui praegu. Kõige suurem oht minu meelest ongi, et enamus inimesi päriselt ei teadvusta, kus kohas ja mis arengutasemel riik Eesti on. Liiga hästi on ehk läinud viimasel ajal.
ei mäleta, mitmes see Eesti nüüd riikide arngutabelis oli (43 või 46), kuid arenguriikide sabas seal sörgib 8)
Lisaks ühe plussi - mul on lootust pensionikindlustuse säästud kauges tulevikus ikka kätte saada :-)
Ajude äravool?! Arvan, et see on küll ilma ajuta, kes seda siin Eestis kasutada ei mõista.
Ajude äravool?! Arvan, et see on küll ilma ajuta, kes seda siin Eestis kasutada ei mõista.
kui läänepool palk ikka 6-8 korda kõrgem, mida sa ikka siin passid.
saksamaa plaan oli 2001 lubada riikki 20K IT-spetsialiste MINIMUM aastpalgaga 100K DEM.
saksamaa plaan oli 2001 lubada riikki 20K IT-spetsialiste MINIMUM aastpalgaga 100K DEM.
Eestlased on ikka väga optimistlikud kõige selle hea suhtes,mis EL tuleb. Olgem realistid midagi ei anta niisama, eriti kui laienemise ring sisaldab 3 või enamat riiki korraga. Viimane suurem laienemine (üle 1 riigi) oli Portugal ja Hispaania.
Kui praegu ühineksid isegi ainult Eesti ja Sloveenia, siis oleks meil kõva konkurents kõige selle hea saamiseks, mida EL'st saada on. Kui nüüd ootame liituma Poolat, Ungarit, Sloveeniat, läheb konkurents kordi tugevamaks.
Ma näen ja see kumab mingil määral läbi ka Rene2 väljaütlemistest, et kui EL'ga liitumisel kohe oluliselt olukord ei parane, oleks selliseid ELi tööjõuturul õnneotsijaid piisavalt ja eks selleks "negatiivseks stenaariumiks" valmistudes see tööjõupiirang mõeldud olegi.
Valitsus oma "europugemises" on olnud mõttetult kiire kõige nõustuma, mida EL tahab - eesmärk ja mõõdupuu teiste kandidaatidega võrdluses on ainult läbirääkimistel suletud peatükkide arv. Vale! Pigem pisut viisakalt ametlikel tasemetel viivitada kui kõigega nõus olla. Momendi negatiivne suhtumine on valitsusele soodne hetk nõutada mingit präänikut El'lt, keegi oleks pidanud veel Verheugenile eile tordi näkku panema!
Kui praegu ühineksid isegi ainult Eesti ja Sloveenia, siis oleks meil kõva konkurents kõige selle hea saamiseks, mida EL'st saada on. Kui nüüd ootame liituma Poolat, Ungarit, Sloveeniat, läheb konkurents kordi tugevamaks.
Ma näen ja see kumab mingil määral läbi ka Rene2 väljaütlemistest, et kui EL'ga liitumisel kohe oluliselt olukord ei parane, oleks selliseid ELi tööjõuturul õnneotsijaid piisavalt ja eks selleks "negatiivseks stenaariumiks" valmistudes see tööjõupiirang mõeldud olegi.
Valitsus oma "europugemises" on olnud mõttetult kiire kõige nõustuma, mida EL tahab - eesmärk ja mõõdupuu teiste kandidaatidega võrdluses on ainult läbirääkimistel suletud peatükkide arv. Vale! Pigem pisut viisakalt ametlikel tasemetel viivitada kui kõigega nõus olla. Momendi negatiivne suhtumine on valitsusele soodne hetk nõutada mingit präänikut El'lt, keegi oleks pidanud veel Verheugenile eile tordi näkku panema!
Need, kes nõuavad Eesti valitsuselt tingimuste esitamist EL-le võiksid meelde tuletada, kes kellega ühineda tahab. EL ei vaja Eestit, nõus ollakse andma vaid põhjendatud üleminekuaegu ja ka neid mitte lõpmata palju.
Yaak, palun kontrolli oma andmeid! Enne kui lausvalet levitama hakkad, mõtle ka , mida räägid!
Viimane suurem laienemine (üle 1 riigi) oli palju aastaid pärast Portugali ja Hispaaniat. 1995 liitusid korraga Soome, Rootsi ja Austria.
Sellised avaldused näitavad selgelt, et euroskeptikud lihtsalt valetavad ja vassivad ja moonutavad fakte. Häbi!
Viimane suurem laienemine (üle 1 riigi) oli palju aastaid pärast Portugali ja Hispaaniat. 1995 liitusid korraga Soome, Rootsi ja Austria.
Sellised avaldused näitavad selgelt, et euroskeptikud lihtsalt valetavad ja vassivad ja moonutavad fakte. Häbi!
mulle sümpatiseerivad euroskeptikud, aga ise olen üpris ükskõikne kogu värgi suhtes
Äkki keegi ütleks konkreetselt, mida me kaotame jäädes väljapoole. Jutt paksemast supist ei ole väga veenev, kui sellega kaasneb EU poolne ülereguleerimine ja bürokraatia. Panema ühele poole vabakaubandusest saadava kasu ja teisele poole efektiivsese langemise tänu suuremale bürokraatiale. Võib-olla on see väga primitiivne lähenemine...
Robert tõi välja mõned plussid, kuid kas see on siis nii, et kui me EU-sse ei astu, siis
1. oskusteave ja kapital enam Eestisse ei tule.
2. investeeringuid Eestisse enam ei tule.
Kas ei ole mitte nii, et väljapoole jäädes võime neid protsesse oma maksusüsteemi kaudu märksa paremini juhtida.
Kaitseküsimused lahandab NATO-ga lähenemine. Selles osas ei anna EU midagi uut juurde.
Euroaktivistid, olge mehed ja müüge mulle see idee maha! Ei peaks väga raske olema, kui see nii hea on...
Robert tõi välja mõned plussid, kuid kas see on siis nii, et kui me EU-sse ei astu, siis
1. oskusteave ja kapital enam Eestisse ei tule.
2. investeeringuid Eestisse enam ei tule.
Kas ei ole mitte nii, et väljapoole jäädes võime neid protsesse oma maksusüsteemi kaudu märksa paremini juhtida.
Kaitseküsimused lahandab NATO-ga lähenemine. Selles osas ei anna EU midagi uut juurde.
Euroaktivistid, olge mehed ja müüge mulle see idee maha! Ei peaks väga raske olema, kui see nii hea on...
no nii,EL jahh?
Olen EL-iga liitumise pooldaja,seda kõige lihtsamal praktilisel põhjusel.
Õudsalt kadedaks teeb,kuidas need EL-i liikmesriikide kodanikud Euroopas reisides lennujaamades oma passi piirivalvajale vaid kaugelt näitavad ja mina oma sinisega vastaku küsimustele,et...alates sellest,kas ma inglise keelt räägin,lõpetades,mida ma 'siit' üldse otsin?:-D
Aga olen kangekaelne,vat ei vaheta oma eksootilist sinist passi mõne harilikuma-igapäevasema vastu välja ja kogu lugu.
Nüüd siis asja juurde.
Plussid:
1. Oskusteabe ja kapitali vaba voog Eestisse,
Miks peaks oskusteave vabalt Eestisse voolama hakkama?Oskusteave on seotud raha tegemisega.Ja miks peaks keegi oma oskusteavet vabalt kuskile voolama laskma...?
See, kuidas burgerile kotletti vahele panna või nokia telefoni osasid lego kombel kokku sobitada...siiski vist ei kuulu oskusteabe hulka?
kapital voolab vabalt tänapäeval niikuinii kui kapital tunneb kasvamise võimaluse lõhna.
EL-iga ühinemisel väheneks vast Eesti riskimaa staatus läänepoolsete kapitali liigutajate silmis.
2. Investeeringud => uued töökohad
...mnjahhh...Lääne-Euroopa majanduslik huvi Eesti kui Ida-Euroopa riigi vastu piirneb siiski vaid lähi-Aasia odava tööjõu kasutamise võimalusega.Suurendab konkurentsivõimet ettevõtetel,kes töö tegemiseks Aasia asemel Ida-Euroopasse saadavad.Lähemal on,tuleb odavam.
No ja teiseks,kuna Ida-Euroopa ihaldab hirmsasti Lääne 'oskustebel' põhinevaid tooteid,nohh BMW-d jne.,siis loomulikult on EL-i liikmesriikide majanduslikuks huviks ka siseturu suurendamine Ida-Euroopa rikkide arvel.
3. Kaitseküsimus. See loomulikult seotud ka NATOga, kuid kindlasti lisab EU membership täiendavaid julgeolekugarantiisid.
Nato-ga ühineb Eesti järjekorras peale Venemaad.See peaks ju igale ühele selge olema,kes viitsib pilgu maakaardile visata.Mingeid julgeolekugarantiisid läänest, peale Skandinaaviamaade huvitatuse Balti riikide iseseisvuse suhtes(et need Vene piirid ja raketid ikka veidi kaugemal oleksid),ei maksa lääne poolt oodata.Skandinaaviamaadest on NATO liige Taani-Norra.Sealtpoolt võib muidugi suusõnalist toetust tulla...ja on tulnudki.NATO on aga Usa poolt juhitud organisatsioon.Ja seda,et Usa soovib Venemaaga tõsisesse vastas-seisu minna pisikeste kääbusriikide tõttu,oleks vast väga naiivne arvata.
Miinused:
1. Tsentraliseeritus.
Mis asi on see tsentraliseeritus?
...kidas siis ikkagi on tänapäeva demokraatlikud riigid tsentraliseeritud?Kas Usa on tsentraliseeritud?On ju Usaski igal osariigil oma seadusandlus.Mõnedes osariikidise võivad mehed omavahel abielluda,osades ei või.:-DTäpselt nagu Euoopaski.Ja et tsentraliseerituse tasemelt Euroopa kunagi Usale lähedalegi jõuaks...niisugune arvamine näitab vaid,et arvajal pole kunagi tulnud kokku puutuda arvamistega Euroopas.
Mitte üksiki Euroopa riik ega rahvas ei taha kuuldagi midagi ühisest suurest Euroopa riigist.See peaks ju siililegi selge olema?
Et keskid poliitikud kuskil unistavad Euroopa presidendi toolist,ka selles pole midagi imelikku.Aga kelle probleem see on?
:-D
2. Bürokraatia ja ametnikkonna kasv
Bürokraatiaks pean olukorda,kus otsuse tegemine on sõltuvuses ametniku suvast...enamasti nagu Eestis hetkel.Õigusriigis on ametnikul tark raamat,mille põhjal ta oma otsuseid teeb.Ja kui ametnik ei tee oma otsust raamatust näpuga järge ajades,on võimalik temast ja tema otsusest jagu saada.Tarka raamatusse on kirja pandud mängureeglid,mis kehtivad kõigile võrdsetel alustel.Targa raamatu nimi on seaduseraamat ja mille olemasolu ning sellel põhineva õigussüsteemi funktsioneerimine on omane tsivilisatsioonidele.
Kui inimesed veel koopas elasid,oli igal mehel oma õigus...
3. Oht iseseisvuse kaotamisel Brüsselile
Nohh ma arvan,et Eestil üksinda pole siiski vaja karta iseseivuse kaotamist ja veel Brüsselile.EL-i liikmesriigid on siiski senini kõik iseseisvad riigid ja karta,et mõni neist sooviks loobuda iseseisvusest kunagi 'Brüsselile'...?...ja et Eesti oleks siis järgmine täielikust iseseisvusest loobuja?
:-D
Täielikult iseseisvad riigid on tänapäeval Kuuba ja Põjha-Korea.Nii et võimalus on olemas.Ühineda täiesti iseseisvate riikide liiduga kui selline peaks kunagi moodustatama.:-D
Maailm on globaliseerunud ja Eesti asi on otsustada,kuhu ta ta kuuluda sooib.
Valikud on nagu EL ja SRÜ.
ASEAN ja USA jäävad nagu kaugele ju.
...ja loodetavasti keegi siiski ei tule siia seletama Shveitsi ja Norra näidetega,...rääkimata sellest 'ühest liidust teise' jutust...näitama vaid seda,et ta maailma asjadest üldse mitte midagi aru ei saa
:-)
Olen EL-iga liitumise pooldaja,seda kõige lihtsamal praktilisel põhjusel.
Õudsalt kadedaks teeb,kuidas need EL-i liikmesriikide kodanikud Euroopas reisides lennujaamades oma passi piirivalvajale vaid kaugelt näitavad ja mina oma sinisega vastaku küsimustele,et...alates sellest,kas ma inglise keelt räägin,lõpetades,mida ma 'siit' üldse otsin?:-D
Aga olen kangekaelne,vat ei vaheta oma eksootilist sinist passi mõne harilikuma-igapäevasema vastu välja ja kogu lugu.
Nüüd siis asja juurde.
Plussid:
1. Oskusteabe ja kapitali vaba voog Eestisse,
Miks peaks oskusteave vabalt Eestisse voolama hakkama?Oskusteave on seotud raha tegemisega.Ja miks peaks keegi oma oskusteavet vabalt kuskile voolama laskma...?
See, kuidas burgerile kotletti vahele panna või nokia telefoni osasid lego kombel kokku sobitada...siiski vist ei kuulu oskusteabe hulka?
kapital voolab vabalt tänapäeval niikuinii kui kapital tunneb kasvamise võimaluse lõhna.
EL-iga ühinemisel väheneks vast Eesti riskimaa staatus läänepoolsete kapitali liigutajate silmis.
2. Investeeringud => uued töökohad
...mnjahhh...Lääne-Euroopa majanduslik huvi Eesti kui Ida-Euroopa riigi vastu piirneb siiski vaid lähi-Aasia odava tööjõu kasutamise võimalusega.Suurendab konkurentsivõimet ettevõtetel,kes töö tegemiseks Aasia asemel Ida-Euroopasse saadavad.Lähemal on,tuleb odavam.
No ja teiseks,kuna Ida-Euroopa ihaldab hirmsasti Lääne 'oskustebel' põhinevaid tooteid,nohh BMW-d jne.,siis loomulikult on EL-i liikmesriikide majanduslikuks huviks ka siseturu suurendamine Ida-Euroopa rikkide arvel.
3. Kaitseküsimus. See loomulikult seotud ka NATOga, kuid kindlasti lisab EU membership täiendavaid julgeolekugarantiisid.
Nato-ga ühineb Eesti järjekorras peale Venemaad.See peaks ju igale ühele selge olema,kes viitsib pilgu maakaardile visata.Mingeid julgeolekugarantiisid läänest, peale Skandinaaviamaade huvitatuse Balti riikide iseseisvuse suhtes(et need Vene piirid ja raketid ikka veidi kaugemal oleksid),ei maksa lääne poolt oodata.Skandinaaviamaadest on NATO liige Taani-Norra.Sealtpoolt võib muidugi suusõnalist toetust tulla...ja on tulnudki.NATO on aga Usa poolt juhitud organisatsioon.Ja seda,et Usa soovib Venemaaga tõsisesse vastas-seisu minna pisikeste kääbusriikide tõttu,oleks vast väga naiivne arvata.
Miinused:
1. Tsentraliseeritus.
Mis asi on see tsentraliseeritus?
...kidas siis ikkagi on tänapäeva demokraatlikud riigid tsentraliseeritud?Kas Usa on tsentraliseeritud?On ju Usaski igal osariigil oma seadusandlus.Mõnedes osariikidise võivad mehed omavahel abielluda,osades ei või.:-DTäpselt nagu Euoopaski.Ja et tsentraliseerituse tasemelt Euroopa kunagi Usale lähedalegi jõuaks...niisugune arvamine näitab vaid,et arvajal pole kunagi tulnud kokku puutuda arvamistega Euroopas.
Mitte üksiki Euroopa riik ega rahvas ei taha kuuldagi midagi ühisest suurest Euroopa riigist.See peaks ju siililegi selge olema?
Et keskid poliitikud kuskil unistavad Euroopa presidendi toolist,ka selles pole midagi imelikku.Aga kelle probleem see on?
:-D
2. Bürokraatia ja ametnikkonna kasv
Bürokraatiaks pean olukorda,kus otsuse tegemine on sõltuvuses ametniku suvast...enamasti nagu Eestis hetkel.Õigusriigis on ametnikul tark raamat,mille põhjal ta oma otsuseid teeb.Ja kui ametnik ei tee oma otsust raamatust näpuga järge ajades,on võimalik temast ja tema otsusest jagu saada.Tarka raamatusse on kirja pandud mängureeglid,mis kehtivad kõigile võrdsetel alustel.Targa raamatu nimi on seaduseraamat ja mille olemasolu ning sellel põhineva õigussüsteemi funktsioneerimine on omane tsivilisatsioonidele.
Kui inimesed veel koopas elasid,oli igal mehel oma õigus...
3. Oht iseseisvuse kaotamisel Brüsselile
Nohh ma arvan,et Eestil üksinda pole siiski vaja karta iseseivuse kaotamist ja veel Brüsselile.EL-i liikmesriigid on siiski senini kõik iseseisvad riigid ja karta,et mõni neist sooviks loobuda iseseisvusest kunagi 'Brüsselile'...?...ja et Eesti oleks siis järgmine täielikust iseseisvusest loobuja?
:-D
Täielikult iseseisvad riigid on tänapäeval Kuuba ja Põjha-Korea.Nii et võimalus on olemas.Ühineda täiesti iseseisvate riikide liiduga kui selline peaks kunagi moodustatama.:-D
Maailm on globaliseerunud ja Eesti asi on otsustada,kuhu ta ta kuuluda sooib.
Valikud on nagu EL ja SRÜ.
ASEAN ja USA jäävad nagu kaugele ju.
...ja loodetavasti keegi siiski ei tule siia seletama Shveitsi ja Norra näidetega,...rääkimata sellest 'ühest liidust teise' jutust...näitama vaid seda,et ta maailma asjadest üldse mitte midagi aru ei saa
:-)
to: Graafik
Erinevalt Sinust mind jätavad euroskeptikud ükskõikseks. Euroopa Liit ise - seda küll mitte - olen tulihingeline pooldaja. Aga skeptikud kui isikud - nothing personal!
IRW!
Erinevalt Sinust mind jätavad euroskeptikud ükskõikseks. Euroopa Liit ise - seda küll mitte - olen tulihingeline pooldaja. Aga skeptikud kui isikud - nothing personal!
IRW!
Eestil on olnud kokku kaks presidenti- esimene juhtis meid LIITU nüüd teeb seda järgmine.
Alles saime ühest kolhoosist välja, milleks on vaja tormata kohe teise. Eesti on nii väike tegija, et tal ei saa seal sõnaõigust olema ja oleme jälla samas kohas nagu vanasti- luba tuleb küsida Moskvast
Alles saime ühest kolhoosist välja, milleks on vaja tormata kohe teise. Eesti on nii väike tegija, et tal ei saa seal sõnaõigust olema ja oleme jälla samas kohas nagu vanasti- luba tuleb küsida Moskvast
Selle kohta on olemas ka teine näide, meist ainult 80 km eemal põhjas.
Kui Soome liitus 1995. aastal Euroopa Liiduga, siis küsiti nende diplomaatidelt samamoodi: "miks te seda ometi tegite, mis see teile annab?" Soomlased vastu: "meil on elav kogemus olemas, et nii väike riik nagu Soome tänapäeval igasugu liitudest lihtsalt ei pääse, see on ajalooline ja majanduslik paratamatus. Noh, ja elu on näidanud, et mõni liit on lihtsalt veidi parem kui teine!"
Muide, see ei ole anekdoot, vaid tõestisündinud lugu!
Kui Soome liitus 1995. aastal Euroopa Liiduga, siis küsiti nende diplomaatidelt samamoodi: "miks te seda ometi tegite, mis see teile annab?" Soomlased vastu: "meil on elav kogemus olemas, et nii väike riik nagu Soome tänapäeval igasugu liitudest lihtsalt ei pääse, see on ajalooline ja majanduslik paratamatus. Noh, ja elu on näidanud, et mõni liit on lihtsalt veidi parem kui teine!"
Muide, see ei ole anekdoot, vaid tõestisündinud lugu!
Eestil ei olnud sõnaõigust Moskva LIIDUS ja ei saa olema ka Brüsseli LIIDUS...
Milline on meie sõnaõigus kui ei kuuluks ühtegi LIITU ?
What’s the difference?
Milline on meie sõnaõigus kui ei kuuluks ühtegi LIITU ?
What’s the difference?
Velikij - piinlik lugu jah, et ma EFTA riikde ühinemise unustasin.
Mõte aga ei muutu, siiani on ühinenud EL'ga ligilähedasel majanduslikul tasemel olnud riigid ja isegi Hispaania-Portugali ühinemisel oli tegemist regiooniga, mis oluliselt ei killustanud infrastruktuuri rajamiseks antavat abi, mis saab olema üks olulisemaid, mida EL'lt võiks oodata.
Nüüd aga vaevalt et Eesti saab kasu näiteks Sloveenia infrastruktuuri järeleaitamisest - see oli see mõte mida tahtsin väljendada. Loomulikult oli su vastus tüüpiline eurooptimisti oma - "Sellised avaldused näitavad selgelt, et euroskeptikud lihtsalt valetavad ja vassivad ja moonutavad fakte. Häbi!" tsitaadi lõpp. Meeldiv et sul ühtegi argumenti polnud.
Mõte aga ei muutu, siiani on ühinenud EL'ga ligilähedasel majanduslikul tasemel olnud riigid ja isegi Hispaania-Portugali ühinemisel oli tegemist regiooniga, mis oluliselt ei killustanud infrastruktuuri rajamiseks antavat abi, mis saab olema üks olulisemaid, mida EL'lt võiks oodata.
Nüüd aga vaevalt et Eesti saab kasu näiteks Sloveenia infrastruktuuri järeleaitamisest - see oli see mõte mida tahtsin väljendada. Loomulikult oli su vastus tüüpiline eurooptimisti oma - "Sellised avaldused näitavad selgelt, et euroskeptikud lihtsalt valetavad ja vassivad ja moonutavad fakte. Häbi!" tsitaadi lõpp. Meeldiv et sul ühtegi argumenti polnud.
"vaevalt et Eesti saab kasu näiteks Sloveenia infrastruktuuri järeleaitamisest" - ma kui turist oleks hea meelega huvitet, et seal ikka autoga sõita saaks ja puhast vett juua ka. Sedasama soovin ka sloveenlasele, kui ta siiakanti juhtub tulema.
teremerele - eurooptimismist sissevõetuse põhjusi Sa siiski välja ei toonud ...
Eks seda on raske teha ka. Usun, et kui 1990-ndal oleks keegi midagi üle-eestilisest internetistamisest räägitud, oleks talle samamoodi otsa vaadatud, nagu seda teevad Toomsalu või Gräzin täna.
Nii eurooptimisti, kui ka euroskeptikuid ühendab üks ja ühine tunne - see on kõhutunne. Sama supp, aga loksub erinevalt.
teremerele - eurooptimismist sissevõetuse põhjusi Sa siiski välja ei toonud ...
Eks seda on raske teha ka. Usun, et kui 1990-ndal oleks keegi midagi üle-eestilisest internetistamisest räägitud, oleks talle samamoodi otsa vaadatud, nagu seda teevad Toomsalu või Gräzin täna.
Nii eurooptimisti, kui ka euroskeptikuid ühendab üks ja ühine tunne - see on kõhutunne. Sama supp, aga loksub erinevalt.