Sai siis täna 100 untsi hõbedat ostetud, müügipaanika tundub möödas olevat. Muuseas, maailmas on vaid 11g investeerimishõbedat inimese kohta.
Kõik 8,3 miljardit inimest kindlasti ei soovi ega suuda investeerida hõbedasse. Ma hindaksin selliste inimeste hulgaks pigem 10 miljonit. Seega oleks pigem õige mõelda nii, et iga huvilise kohta on olemas 11 * 8300 / 10 ≈ 9 kg (322 untsi) hõbedat.
Ostate ettevõte nimele hõbedat?
Ei, eraisikuna seda: Xtrackers Physical Silver ETC (EUR).
Mitte hõbedat, vaid 100 untsi jagu sertifikaate.
Ega hõbedat ei saa ju Eestis investeerimiseks osta.
Metall polegi investeerimiseks, see on kindlustus.
Sellise teesi puhul piisab uskumisest, et su eluajal tõuseb hõbeda väärtus muude varade suhtes rohkem kui käibemaksuga kaotad, et end võitjaks kuulutada.
Lähtudes kulla/hõbeda suhtarvust, on hõbeda ostmiseks praegu viimase kümnendi halvim aeg. Viimati oli nende suhe samadel tasemetel 2014 jaan-veebr. Pikema vaatega väärismetallidesse panustades tundub kuld vähemat selle näitaja vaates way perspektiivsem.
Hõbeda kasuks räägib jälle:
Hõbe on maailma kõige peegeldavam ja parima elektrijuhtivusega metall, mis teeb selle asendamatuks kõrgtehnoloogias (päikesepaneelid, nutitelefonid, elektriautod).
- Tööstuslik tarbimine: 2025. ja 2026. aastal on hõbeda nõudlus ületanud pakkumist (defitsiit u 200 miljonit untsi aastas).
- Hajumine: Erinevalt kullast kasutatakse hõbedat sageli nii väikestes kogustes (nt nutitelefoni trükkplaatidel), et selle eraldamine ja taaskasutamine pole majanduslikult tasuv. Seetõttu liigub suur osa kaevandatud hõbedast igaveseks prügilasse.
- Tootmine: Ainult 22% hõbedast tuleb hõbedakaevandustest, ülejäänud tuleb teiste maakide kõrvalsaadusena. Seetõttu on ka hõbeda tootmist raske kiiresti suurendada.
Miks ei saa siis? Kui seda KM asja mõtled, siis kas on mingi takistus hõbedakange kui kaupa ettevõtte lattu osta ja km tagasi arvestada?
See, kas hõbeda oluline funktsioon tööstusmetallina on “kasulik” või “kahjulik”, sõltub eesmärgist. Väärismetalle saab vaadelda kindlustusena aktsiaturgude languse ja inflatsiooni vastu, aga hõbe käitub selles rollis halvasti, kukkudes tööstumetalli funktsiooni omava toormena tihti koos turgudega, samas kui kuld omab alternatiivvaraklassina selles osas selgelt negatiivset korrelatsiooni. Kui on eesmärk puhtalt tööstus-, mitte väärismetallide peale mängida oleks vask siis juba parem. Hõbe on kuskil nagu vahepeal - pole päris see ega teine.
Hõbe oleks hetkel siis umbes nagu panus sellele stsenaariumile, et toimub päikesepaneelide ja elektriautode võidukäik, aga muu majandus ja aktsiaturud vinduvad.
Erinevalt tavalisest aktsiast või fondist on ETC füüsiliselt tagatud. See tähendab, et iga välja antud väärtpaberi kohta hoiab haldur (DWS/Xtrackers) kindlat kogust päris hõbedat turvatud hoidlates (tavaliselt Londonis, halduriks JPMorgan).
Just, lisaks AI ja robotid. Üks humanoidrobot sisaldab keskmiselt 30g hõbedat ja neid on varsti miljardeid. Maa sees on aga ainult veel hinnanguliselt 550 000 – 640 000 tonni hõbedat.
Järelikult miljardi roboti jaoks kulub 100 tonni. 100 000 tonnist saab teha triljon robotit. Iga maamunal elava inimese kohta 100 tk ja 400-500 tonni hõbedat jääb veel maa sisse alles. Kui mu peast arvutamine nüüd alt ei vedanud.
100 000 tonnist hõbedast jätkub ligikaudu 5 miljardi humanoidroboti valmistamiseks.
Väiksem GSR peaks ju just hõbeda kasuks rääkima?
Ma tean, et prospektis on kirjas ”füüsiliselt tagatud”. Kuidas sellega tegelikkuses on, sõltub paljudest asjaoludest.
Millest tekkis Kuu? Mingi suur objekt põrkas Maaga kokku ja lennutas hunniku materjali kosmosesse, millest osa kogunes palliks kokku ja hakkas ümber Maa tiirutama.
Ehk siis Maa = Kuu. 5 miljardist robotist osa saadetakse Kuu peale hõbedat ja muud kraami kaevandama. Toorainet pole mõtet Maa peale transportida, järelikult ehitatakse uued robotid sealsamas ja valmistoodang saadetakse Maale.
Mis aastal esimene tehas avatakse? Kurat seda teab. Aga vaadates milline võidujooks praegu Antarktikas käib, siis tundub et Kuuga pole esialgu kiiret, Antarktika jääkilbi alt saab üüratutes kogustes maaki. Põnevat vaatamist ka natuke, maavaradest räägitakse rohkem video teises pooles.
Ja noh, ärme unusta muidugi Gröönimaad. Kesiganes sinna käpa peale paneb.
How come? Kui eelmise aasta aprillis sai kullauntsi eest 100 untsi hõbedat ja nüüd vaid 60, siis mispidi see hõbeda kasuks räägib?
Lähemas perspektiivis tehakse sellest hõbedast Tomahawke, igaühe sisse pidada kümnete kilode kaupa minema.
