mida näitab graafik analüüsi lõpus?
http://lhv.delfi.ee/news/index.cfm?id=1035291&show_body=1&show_comments=1
kuigi reklaamitulud ja trükiarv globaalselt stabiilne (vastupidi common sensile), investorite hinnang antud ettevõtete negatiivne. PE 15. kas allahinnatud? seega kas osta või müüa? ühtegi puhtalt trükimeediakompaniid börsil ei ole? bonnieri ja hesari aktsia on börsil?
to: jahaga
esiteks: bonnier on norra ja hesar helsingi börsil olemas
hmm... PE 15? mis sa ise arvad kas see võib tõusta või langeda? ma olen ikka siiani veendumusel et ainult PE järgi osta on spekulatiivne tegevus seega ainult seda vaadata ei saa/ ei tohi. aga tulles selle artikli lõpu juures oleva tabeli juurde siis nagu isegi näed huvitavaid asju.
NYT - ROE ja opereerimis marginaal langenud, EPS langenud, müük/aktsiale tõusnud;
TRB - ROE ja opereerimis marginaal langenud, EPS sama, müük/aktsiale tõusnud;
GCI - ROE ja opereerimis marginaal langenud, EPS tõusnud, müük/aktsilae tõusnud;
KRI - ROE tõusnud, opereerimis marginaal langenud, EPS tõusnud, müük/aktsiale tõusnud;
nagu näha ei pruugi ROE langemine kaasa tuua EPS langust. EPS on aga üks põhiline ja esmaseid mida vaadatakse. ka mina vaatan aga püüan seda kommet endast välja juurida, st et vaatan EPS-i mitte esimeses järjekorras vaid hiljem. üks ühine asi on neil ju siiski: müük aktsiale on suurenenud. mõnel rohkem, mõnel vähem aga tõusnud siiski. ja kui müük on suurenemas siis peab ka EPS hakkama tulevikus suurenema. kas just juba 2006 jõuab märgatavalt tõusta, ma ise eeldaksin et rohkem ikka 2007, eriti NYT ja TRB.
Seega võib ju tulemusi võrrelda sektori kesmisega aga kui nt. firma tulemused on alati olnud keskmisest madalamad/ või siis kõrgemad siis see üks kaks aastat ei ole määrava tähtsusega. peaks ikka vaatama kas ja mida firma enda tulemused näitavad eelmiste aastate tulemustega võrreldes. Nagu tuleb silmas pidada ka seda millist tulevikku juhatus näeb. st millised on tulevikuplaanid.
investeerimisobjektiks sobivad ju kõik ettevõtted. aga see on hoopis teine teema ja ei käi selle küsimuse alla. aga kui huvi selle viimase väite vastu võid kirjutada. Ilver.Kokk@hot.ee
esiteks: bonnier on norra ja hesar helsingi börsil olemas
hmm... PE 15? mis sa ise arvad kas see võib tõusta või langeda? ma olen ikka siiani veendumusel et ainult PE järgi osta on spekulatiivne tegevus seega ainult seda vaadata ei saa/ ei tohi. aga tulles selle artikli lõpu juures oleva tabeli juurde siis nagu isegi näed huvitavaid asju.
NYT - ROE ja opereerimis marginaal langenud, EPS langenud, müük/aktsiale tõusnud;
TRB - ROE ja opereerimis marginaal langenud, EPS sama, müük/aktsiale tõusnud;
GCI - ROE ja opereerimis marginaal langenud, EPS tõusnud, müük/aktsilae tõusnud;
KRI - ROE tõusnud, opereerimis marginaal langenud, EPS tõusnud, müük/aktsiale tõusnud;
nagu näha ei pruugi ROE langemine kaasa tuua EPS langust. EPS on aga üks põhiline ja esmaseid mida vaadatakse. ka mina vaatan aga püüan seda kommet endast välja juurida, st et vaatan EPS-i mitte esimeses järjekorras vaid hiljem. üks ühine asi on neil ju siiski: müük aktsiale on suurenenud. mõnel rohkem, mõnel vähem aga tõusnud siiski. ja kui müük on suurenemas siis peab ka EPS hakkama tulevikus suurenema. kas just juba 2006 jõuab märgatavalt tõusta, ma ise eeldaksin et rohkem ikka 2007, eriti NYT ja TRB.
Seega võib ju tulemusi võrrelda sektori kesmisega aga kui nt. firma tulemused on alati olnud keskmisest madalamad/ või siis kõrgemad siis see üks kaks aastat ei ole määrava tähtsusega. peaks ikka vaatama kas ja mida firma enda tulemused näitavad eelmiste aastate tulemustega võrreldes. Nagu tuleb silmas pidada ka seda millist tulevikku juhatus näeb. st millised on tulevikuplaanid.
investeerimisobjektiks sobivad ju kõik ettevõtted. aga see on hoopis teine teema ja ei käi selle küsimuse alla. aga kui huvi selle viimase väite vastu võid kirjutada. Ilver.Kokk@hot.ee
vaadates seda kui äri, tundub mõistlik müüa 'ajalehti' ja osta 'televisiooni'. kuidas me tarbime uudiseid aastal 2016? näiteks kasutades müügi ja ostuoptsioone. aga ükski börsiettevõte ei ole puhas 'ajaleht' ning kuna loominguline kapitali inimeste näol on olemas võib igast ajalehest teha 'televisiooni'. samas on praegustel meediaettevõtetel oluline mind-share. et kui ühel keskmisel ettevõtejuhil tekib idee reklaamile raha kulutada siis teeb ta seda ikka traditioonilisi kanaleid pidi.
ei ole oma rahalisi panuseid teinud aga pikas perspektiivis tundub täiesti mõistlik müügiopstioonide kasutamine.
ei ole oma rahalisi panuseid teinud aga pikas perspektiivis tundub täiesti mõistlik müügiopstioonide kasutamine.
Muinasjutumaailma kurjad keeled räägivad, et üks Maroko meediamagnaat nimega BB Buick plaanib IPO-t, ja plaanib küsida suhteliselt julgelt. Ettevõtte valuatsioon $100m ei oleks märgist kaugele mööda tulistatud.
Suffiks, kas vihjad EE Grupi IPOle?
Ei vihja millelegi, see on lihtsalt muinasjutt. Aga sina vist omakorda mõtled mitte EE gruppi, vaid ühte teist, sarnase nimega gruppi. Mina loomulikult ei räägi kumbagist.
Eilses STOP TRADINGus andis Jim Cramer ostusoovituse Time Warnerile (TWX). TWXi sõsar Time Inc. teatas, et otsib ostjat 18'le väiksemale ajakirjale. Põhimõtteliselt ei anna ajakirjade müük olulist tulemust, sest põhilised reklaamiraha toojad on siiski suuremad väljaanded nagu Time, Sports Illustrated ja People. Küll aga annab see aimu Time Warneri edasistest plaanidest teatud üksused maha müüa ning keskenduda kasumlikele tegevusaladele. Crameri hinnasihiks $21-@22. Hetkel TWX $16.98.
Cramer: "If Parsons got rid of everything else -- including Parsons -- that would be great".
Sama jutt käib ka NYT kohta. Cramer on positiivne ka Tribune (TRB) juhtkonna võimekuse suhtes.
Jim Cramer STOP TRADING
Cramer: "If Parsons got rid of everything else -- including Parsons -- that would be great".
Sama jutt käib ka NYT kohta. Cramer on positiivne ka Tribune (TRB) juhtkonna võimekuse suhtes.
Jim Cramer STOP TRADING
millised olulised varad on meedia ja ajalehetööstusel?
töötajad? nad võivad uue tööandja juurde jalutada
trükipressid? nendel on paari aastakümne pärast kindlasti suur väärtus kollektsionääridele
brändid? nimetage mõni
arhiivid? võibolla, aga pigem teadustööga tegelevatele inimestele
kontaktvõrk reklaamiandjatega? jah, aga mitte eriti väärtuslik, kuna r.andjatel on samuti jalad all
mis ei välista et *mõnel* ettevõttel on *mõned* olulised varad. aga ma ei raali välja mis need võivad olla ja kellel
töötajad? nad võivad uue tööandja juurde jalutada
trükipressid? nendel on paari aastakümne pärast kindlasti suur väärtus kollektsionääridele
brändid? nimetage mõni
arhiivid? võibolla, aga pigem teadustööga tegelevatele inimestele
kontaktvõrk reklaamiandjatega? jah, aga mitte eriti väärtuslik, kuna r.andjatel on samuti jalad all
mis ei välista et *mõnel* ettevõttel on *mõned* olulised varad. aga ma ei raali välja mis need võivad olla ja kellel
"Cramer said CEO Dick Parsons could easily win over investors by deciding to spin off everything but the cable unit, which Wall Street likes for its triple-play growth prospects and its lush cash flow. "
see on natukene vastuoline, mida siis hinnatakse. kas seda et pakuvad kliendile 3-teenust seega omatakse kliendi andmeid ja saab veel midagi juurde müüa (internetiteenusepakkuja) või seda et 3-teenuse üheks osaks on tv, kus saab reklaami näidata (mille trend kasvusuunas)?
see on natukene vastuoline, mida siis hinnatakse. kas seda et pakuvad kliendile 3-teenust seega omatakse kliendi andmeid ja saab veel midagi juurde müüa (internetiteenusepakkuja) või seda et 3-teenuse üheks osaks on tv, kus saab reklaami näidata (mille trend kasvusuunas)?
Ega jah, ajalehetööstuse varade pool on paljuski immateriaalne. Kui võtta näiteks Postimees, siis ilmselt on suurim vara nende Tartus asuv Gildi 1 kinnistu. Mis on konsulatsioonifirmade, reklaamibüroode, PR-, IT firmade, korraldajate, advokaadibüroode jms varadeks?
Ajalehetööstuses:
Töötajad - Personalikäive ongi suur, töötajad jalutavadki ning kui vaja, ostetakse nimekaid kirjutaiaid üle jne.
Trükipressid - Jah, trükipressid amortiseeruvad moraalselt mõne aastaga, kuid tihti on trükiteenus hoopis sisseostetud.
Brändid - Tegu on usaldusäriga. Meediatööstuses on oluline kaubamärk ning konkreetne turupositsioon, tiraažid, lugejanumbrid, lepingud.
Arhiivid - Ilmselt üks olulismaid küsimusi ajalehetööstuses. Arhiivide säilitamine on kulukas, sest mis vormis seda tehakse, kellele ja kuidas ligipääsu lubatakse, millise tasu eest jne.
Reklaamilepingud - milles küsimus? Firmadel on ikka lepingud nii tarnijatega kui ostjatega.
Ajalehetööstuses:
Töötajad - Personalikäive ongi suur, töötajad jalutavadki ning kui vaja, ostetakse nimekaid kirjutaiaid üle jne.
Trükipressid - Jah, trükipressid amortiseeruvad moraalselt mõne aastaga, kuid tihti on trükiteenus hoopis sisseostetud.
Brändid - Tegu on usaldusäriga. Meediatööstuses on oluline kaubamärk ning konkreetne turupositsioon, tiraažid, lugejanumbrid, lepingud.
Arhiivid - Ilmselt üks olulismaid küsimusi ajalehetööstuses. Arhiivide säilitamine on kulukas, sest mis vormis seda tehakse, kellele ja kuidas ligipääsu lubatakse, millise tasu eest jne.
Reklaamilepingud - milles küsimus? Firmadel on ikka lepingud nii tarnijatega kui ostjatega.
Mis on siis veel näiteks auto24, Osta.ee, City24 ja Kv.ee varad?
Server - see renditakse tõenäoliselt.
Tarkvara - annab mõne kuuga alati parema teha.
Siis jääb:kliendid (kes loovad ise sisu), bränd (külastajate arv ja lojaalsus) ja rahavoog.
Võimalik kasv lehemeedia arvelt.
Midagi veel?!
Server - see renditakse tõenäoliselt.
Tarkvara - annab mõne kuuga alati parema teha.
Siis jääb:kliendid (kes loovad ise sisu), bränd (külastajate arv ja lojaalsus) ja rahavoog.
Võimalik kasv lehemeedia arvelt.
Midagi veel?!
"Mis on siis veel näiteks auto24, Osta.ee, City24 ja Kv.ee varad? "
veebiportaalidel? üldjuhul soft ja selle kohandused. googlel nt ka computer grid, microsoftil projektijuhid ja programmeerijate vaheline sünergia.
"Brändid - Tegu on usaldusäriga."
ma ytleks et pigem on praegustel brändidel negatiivne ehk miinusmärgiga väärtus.
ma küsisingi immat. varade kohta
veebiportaalidel? üldjuhul soft ja selle kohandused. googlel nt ka computer grid, microsoftil projektijuhid ja programmeerijate vaheline sünergia.
"Brändid - Tegu on usaldusäriga."
ma ytleks et pigem on praegustel brändidel negatiivne ehk miinusmärgiga väärtus.
ma küsisingi immat. varade kohta
Veebiportaalide soft ei ole küll nende väärtus. Ka Eesti 10 kõige väärtuslikuma online property soft moodustab väga heal juhul vaid pisikese murdosa tema väärtusest. Markantseimad näited oleks rate.ee, Delfi või Auto24, mille soft pole nende ettevõtete väärtusega võrreldes suurt sittagi väärt. Mitte, et soft oleks vilets, lihtsalt et see on keskmisele koolipoisile ja tema 2-le sõbrale paras suvetöö projekt, millest siis keegi pärast bugid peab välja korjama. Codewiserile või Bluemooni gängile ilmselt 10 päeva tootmist ja 20 päeva testimist.
Meediaettevõtluse, eriti veebimeedia ettevõtete suurim vara on kasutaja laiskus, mis väljendub tarbijatebaasi inertsuses. Kui midagi väga pekki ei keera ja konkurentidest suurelt maha ei jää, siis juba kord saadud kasutajad kasutavad ka edaspidi. Inimesed, kui võibolla Ekspress välja arvata (aga siingi reservatsioonidega) pole mingi vara, kui jutt on ajakirjanikest. Ainsad inimesed, kes ettevõtte väärtust võivad mõjutada, on võibolla müügitiim ja strateegid.
Meediaettevõtluse, eriti veebimeedia ettevõtete suurim vara on kasutaja laiskus, mis väljendub tarbijatebaasi inertsuses. Kui midagi väga pekki ei keera ja konkurentidest suurelt maha ei jää, siis juba kord saadud kasutajad kasutavad ka edaspidi. Inimesed, kui võibolla Ekspress välja arvata (aga siingi reservatsioonidega) pole mingi vara, kui jutt on ajakirjanikest. Ainsad inimesed, kes ettevõtte väärtust võivad mõjutada, on võibolla müügitiim ja strateegid.
Ajaleht müüb ennast reklaamiostjale ise. Kui jätta välja staažikamad juba isiklike suhetega müügimehed, siis ma ei peaks ka müügitiimi väga suureks väärtuseks. Muuseas, mõnedes kodumaistes väljaannetes on ka mõeldud müügiteenust sisse ostmise peale. Kaks peamist mõjutajat on haldusfunktsioonidega peadirektor ja peatoimetaja. Ning siis strateegid. Ülejäänu, eriti tänases blogimaailmas on asendatav.
Ka suurimad staarid ajakirjanduses on ülesostetavad. Nii neid kui reklaamiandjaid huvitab meedia peamine väärtus - vooliku teine ots ehk auditoorium. Kui välireklaam välja jätta, siis ülejäänud meedialiigid ratsutavad auditooriumi lojaalsuse (võib öelda ka harjumuse, laiskuse jne) seljas. Meedia peamine väärtus on kättevõidetud positsioon turul ehk siis lojaalsed kasutajad/lugejad/vaatajad/kuulajad. Välireklaami kohta kehtib erinev loogika, loeb koht ja sellest tulenev traffic. Kui turuliider võtab reklaamiturult näiteks 100 ühikut raha, peab auväärne teine koht (nt vaid 10% väiksema auditooriumiga) reeglina leppima 50 ühikuga. Bränd maksab. Peatoimetajad ja peadirektorid voolavad küllalt tihti. Mis vahet meie jaoks praegu on, et EE peatoimetaja kohalt lahkub Kaalep, Päevalehest lahkub Hõbemägi või TV3 peadirektor on mr Vara? EE juhatuse esimees on Viljar Ots, so? Kas mr Oti saadet veel tuleb ja mis kanalis ei määra aasta reklaamituludes kokkuvõttes siiski liiga palju. Meediaäri käekäik sõltub keskmisest enam majandustsüklitest.
"Veebiportaalide soft ei ole küll nende väärtus. Ka Eesti 10 kõige väärtuslikuma online property soft moodustab väga heal juhul vaid pisikese murdosa tema väärtusest."
võtame nt slashdot. selle kood on vabalt kasutamiseks. või rate, millel on eestis kümneid pisi-kloone. ma ei vädagi et kood oleks ainus vara, kui seda õnnestub kombineerida kahe asjaga siis tagab see piisava *sisenemisbarjääri* teistele. esimeseks oleks siis unikaalsed ja uued võimalsued (antud ajahetkel) ja teiseks piisavalt suure kasutajaskonna loomine tuginedes eeltoodule.
auto24 ja city24 müügimehed võivad ju oma teenust kiita aga tegelikult on tekkinud sadu väikseid auto ja kv portaale. vt nt oberhouse kodulehele. miks nad peaksid kuulutama city24-s.
esimene võtab 100 ühikut raha aga 100 järgmist igaüks keskmiselt 2 ühikut, mis teeb ikkagi rohkem kui nr1. long tail.
küsin siis konkreetsemalt. kuidas defineerite rate edu(loo). mis on nende varaks. kas tõesti ainult kasutajate mugavus ja laiskus. *mis rate varad* (varad= peaksid tagama pikaajalise cash-flow või looma sisenemisbarjääri teistele). rate on emt-i oma, telekomi aktsia börsil, niiet väga praktiline küsimus.
võtame nt slashdot. selle kood on vabalt kasutamiseks. või rate, millel on eestis kümneid pisi-kloone. ma ei vädagi et kood oleks ainus vara, kui seda õnnestub kombineerida kahe asjaga siis tagab see piisava *sisenemisbarjääri* teistele. esimeseks oleks siis unikaalsed ja uued võimalsued (antud ajahetkel) ja teiseks piisavalt suure kasutajaskonna loomine tuginedes eeltoodule.
auto24 ja city24 müügimehed võivad ju oma teenust kiita aga tegelikult on tekkinud sadu väikseid auto ja kv portaale. vt nt oberhouse kodulehele. miks nad peaksid kuulutama city24-s.
esimene võtab 100 ühikut raha aga 100 järgmist igaüks keskmiselt 2 ühikut, mis teeb ikkagi rohkem kui nr1. long tail.
küsin siis konkreetsemalt. kuidas defineerite rate edu(loo). mis on nende varaks. kas tõesti ainult kasutajate mugavus ja laiskus. *mis rate varad* (varad= peaksid tagama pikaajalise cash-flow või looma sisenemisbarjääri teistele). rate on emt-i oma, telekomi aktsia börsil, niiet väga praktiline küsimus.
kui provotseerida. ajalehtede vara(ndus) on teiste ettevõtete lollid \ oskamatud \ harjumuspäraselt tegutsevad turundus ja müügjuhid. "iga aasta oleme ajalehes reklaami ostnud 5Mkr, suurendame seda järgmine aasta ka 7%" :)
Rate.ee vara on lollid ja edevad lapsed, kelle puhul ta saavutas kriitilise massi, mis takistab teistel sellesse nishi suurelt sisse tungida. See, et ta on kujunenud sotsiaalseks fenomeniks, on sedavõrd parem talle.
Lollid ja edevad lapsed???
Rate on standartne sotsiaalse võrgustumise sait. Vaata ka: MySpace, Facebook etc.
Rate on standartne sotsiaalse võrgustumise sait. Vaata ka: MySpace, Facebook etc.
Sõltumata sellest kuidas Rate.ee defineerida, osteti 337 000 noort/last aktiivsete kasutajatena.