Kallid märsid ja puudekallistajannad. Kui te hääletate ja mingi maasturiga sell teid peale korjab, siis ei ole parim jututeema "nafatipp" ja koledad raiskavad hiigelsuured jeebud, mis tapavad maailma. Muidu võib juhtuda, et maasturijuht teid jälle teeserva maha paneb, et te annaks oma osa koletusuure ökoloogilise jalajälje tegemises.
Offf, see tekst pane oma maasturi pardatšoki kohale armatuurlauale, hääletavad märsilohistajad LHV foorumeid lugemas ei käi.
Enne karvad, siis make up (õieti selle puudumine)
Hmm küljeklaasi peale, nii nagu taksodel on :)
Taimetoitlust harrastades on vabalt võimalik ära elada. Elav näide, kuidas õunamahl talve aitab üle elada.
Arvestades neid masse noori tütarlapsi, kes peavad mingisuguseid gluteenivabu, lihavabu, rasvavabu, suhkruvabu jne dieete ilma ühegi vastava meditsiinilise näidistuseta, võiks hiljemalt kuskil põhikooli lõpu paiku bioloogia tunnis sisse viia kursuse toitumise põhitõdedest.
See toitumise läbi elustiili väljendamine on näide sellest, et ollakse jõutud tasemeni, kus heaolu on nii suur, et probleemid peab endale välja mõtlema. Muidu lihtsalt ei kulu aeg ära, kui ei tegele pidevalt endale uute toitumispiirangute välja mõtlemise ning siis neile vastava söögikraami kokku otsimisega,
Aga kui põhikooli lõpus bioloogiatunnis ütleks õpetaja näiteks nii...
Mingi aine nimetamine looduslikuks ei tee seda automaatselt organismile ohutuks, kuna võib sisaldada kahjulikke ühendeid. Suur kogus energiavaest ja madala bioväärtusega toitu on seedeelundite liigne mehhaaniline, füsioloogiline ja biokeemiline koormamine. Kogu energiavaese ja madala bioväärtusega toidu lõhustamine seal oleva väikese koguse bioaktiivsete ainete kättesaamiseks nõuab rohket seedeensüümide sünteesimist ning kutsub esile ATP (adenosiintrifosfaadi) ja vajalike aminohapete lisakulu. Kestev taimetoitlus ning sellest tulenev energiavaesus tekitab probleeme raske füüsilise töö puhul; ka psüühilist kurnatust ning raskendab oluliselt keha temperatuuri säilitamist normpiirides, eriti karmimates kliimatingimustes.
...kas teda usutaks? Või usutaks mingi vabastava konksvingerdamise guru, kes ütleb, et süüa tohib ainult seeni ja sõnnikut?
Aga kui põhikooli lõpus bioloogiatunnis ütleks õpetaja näiteks nii...
Mingi aine nimetamine looduslikuks ei tee seda automaatselt organismile ohutuks, kuna võib sisaldada kahjulikke ühendeid. Suur kogus energiavaest ja madala bioväärtusega toitu on seedeelundite liigne mehhaaniline, füsioloogiline ja biokeemiline koormamine. Kogu energiavaese ja madala bioväärtusega toidu lõhustamine seal oleva väikese koguse bioaktiivsete ainete kättesaamiseks nõuab rohket seedeensüümide sünteesimist ning kutsub esile ATP (adenosiintrifosfaadi) ja vajalike aminohapete lisakulu. Kestev taimetoitlus ning sellest tulenev energiavaesus tekitab probleeme raske füüsilise töö puhul; ka psüühilist kurnatust ning raskendab oluliselt keha temperatuuri säilitamist normpiirides, eriti karmimates kliimatingimustes.
...kas teda usutaks? Või usutaks mingi vabastava konksvingerdamise guru, kes ütleb, et süüa tohib ainult seeni ja sõnnikut?
Inimesed? Isegi koertele ei tohi enam anda muud, kui ainult väga täpselt tasakaalustatud grammi pealt ratsioonis olevat toitu. Vaene loom, kes ainult krõbuskite peal oma elu mööda peab saatma! Mina igatahes usun, et inimene võib olla loll ja omale probleeme ja taimetoitu välja mõelda, aga loomale ütleb siiski miljon korda tundlikum nina eksimatult ära, kas kõlbab ja kas on tasakaalus ratsioon või mitte. Selleks on nad evolutsiooni käigus õnneks piisavalt huntideks jäänud.
Aga inimesed, kui soovite olla taimetoitlased, andke minna!
Aga inimesed, kui soovite olla taimetoitlased, andke minna!
#Mingi aine nimetamine looduslikuks ei tee seda automaatselt organismile ohutuks#
Näiteks on kärbseseened, karumustikas ja sookail igati looduslikud, aga väga ebasoovitavad tarvitada.
Näiteks on kärbseseened, karumustikas ja sookail igati looduslikud, aga väga ebasoovitavad tarvitada.
Tähtis teema on siin üles tõstetud: toitumise põhitõdesid oleks vaja tõesti õpetada. Õige toitumise peale mõtlemine siiski ei ole endale liigsete probleemide tekitamine; tegelikult sõltub toitumisest, milline on meie tervis ja elu kvaliteet homme ja ülehomme.
Praeguses heaoluühiskonnas levib rasvumine, mis toob endaga kaasa palju tõbesid: II tüüpi suhkurtõbi, südame-veresoonkonna haigused, vähk, liigesehaigused, ka Alzheimeri tõbi. Varem peamiselt ülirikkaid inimesi tabanud tõved (vaeseid niitsid peamiselt nakkushaigused) levivad nüüd laialdaselt. Jõukus ei tähendagi ainult puhast rõõmu ja heaolu! 18. sajandi lõpust räägitakse kurba lugu kuulsa finantstegelase härra Nicolas de Beaujoni kohta, kes oli väikest kasvu ülipaks mees, ta põdes reumat, vesitõbe ja podagrat. Maalikunstnik Vigée-Lebrun maalis tema portree ja pani selle näitusele koos saleda ja elegantse hr de Calonne’i portreega; pilkamishimulised pariislased nimetasid seda portreedepaari „Vaim ja Mateeria“. Tsitaat Angelica Gooddeni raamatust „The Sweetness of Life“:
„Üks inglane tahtis näha kõike huvitavat, mida pakkus Pariis, ja pidi muidugi nägema ka hr de Beaujoni hämmastavat lossi [praegune Élysée palee]. Kui ta jõudis söögisaali, oli seal parajasti laud kaetud parimate roogadega, ja ta ütles teda saatvale teenrile: „Teie isand sööb arvatavasti väga hästi?!“ Teener vastas: „Oh paraku, mu isand ei istu kunagi sööma selle laua taha, temale serveeritakse ainult natuke köögivilja.“ Kui inglane jõudis esimesse salongi, mille seintel olid suurmeistrite maalid, ütles ta: „Need maalid peaksid ometi rõõmustama tema silmi!?“ „Oh paraku, mu isand on peaaegu pime,“ vastas teener. Järgmises salongis olid muusikariistad ja inglane ütles: „Ahhaa, siin leiab ta siis loodetavasti lohutust, kuulates head muusikat?!“ „Paraku, härra, ei ole mu isand iialgi kuulnud, mida siin saalis mängitakse; ta läheb selleks liiga vara voodisse, lootes leida kas või mõne sekundigi und.“ Inglane vaatas aknast välja, nägi võrratut aeda ja ütles: „Aga teie isand võib nautida siis vähemalt rõõmu jalutamisest selles aias?!“ „Oh paraku, härra, ta ei saa enam jalutada!“ Sel ajal saabus rühm lõunasöögile kutsutud külalisi, nende hulgas oli ka väga ilusaid naisi. Inglane jätkas: „Noh, siin on kindlasti rohkem kui üks iludus, kellega teie isand võib nautida väga valitud rõõme?!“ Teener ütles selle peale kurvalt ainult kaks korda „paraku“ ühe korra asemel ja jäi vait.“
Mida võiks bioloogiaõpetaja selgitada õpilastele? Ma arvan, et ta võiks aluseks võtta teadlaste R. Béliveau ja D. Gingras’ väga selgelt kirjutatud raamatu „Tervis söögirõõmude kaudu“ (Varrak 2013; märgin ka ära, et selle tõlkisin mina ise – vabandan omaenda töö reklaamimise pärast!). Raamatu üks juhtmõtteid on, et söömine on ikkagi väga oluline tegevus ja seda ei saa taandada kiire energialaksu saamisele; toidust peab inimene saama veel väga palju muudki peale energia. Ja söömine peab rõõmu tegema!
Praeguses heaoluühiskonnas levib rasvumine, mis toob endaga kaasa palju tõbesid: II tüüpi suhkurtõbi, südame-veresoonkonna haigused, vähk, liigesehaigused, ka Alzheimeri tõbi. Varem peamiselt ülirikkaid inimesi tabanud tõved (vaeseid niitsid peamiselt nakkushaigused) levivad nüüd laialdaselt. Jõukus ei tähendagi ainult puhast rõõmu ja heaolu! 18. sajandi lõpust räägitakse kurba lugu kuulsa finantstegelase härra Nicolas de Beaujoni kohta, kes oli väikest kasvu ülipaks mees, ta põdes reumat, vesitõbe ja podagrat. Maalikunstnik Vigée-Lebrun maalis tema portree ja pani selle näitusele koos saleda ja elegantse hr de Calonne’i portreega; pilkamishimulised pariislased nimetasid seda portreedepaari „Vaim ja Mateeria“. Tsitaat Angelica Gooddeni raamatust „The Sweetness of Life“:
„Üks inglane tahtis näha kõike huvitavat, mida pakkus Pariis, ja pidi muidugi nägema ka hr de Beaujoni hämmastavat lossi [praegune Élysée palee]. Kui ta jõudis söögisaali, oli seal parajasti laud kaetud parimate roogadega, ja ta ütles teda saatvale teenrile: „Teie isand sööb arvatavasti väga hästi?!“ Teener vastas: „Oh paraku, mu isand ei istu kunagi sööma selle laua taha, temale serveeritakse ainult natuke köögivilja.“ Kui inglane jõudis esimesse salongi, mille seintel olid suurmeistrite maalid, ütles ta: „Need maalid peaksid ometi rõõmustama tema silmi!?“ „Oh paraku, mu isand on peaaegu pime,“ vastas teener. Järgmises salongis olid muusikariistad ja inglane ütles: „Ahhaa, siin leiab ta siis loodetavasti lohutust, kuulates head muusikat?!“ „Paraku, härra, ei ole mu isand iialgi kuulnud, mida siin saalis mängitakse; ta läheb selleks liiga vara voodisse, lootes leida kas või mõne sekundigi und.“ Inglane vaatas aknast välja, nägi võrratut aeda ja ütles: „Aga teie isand võib nautida siis vähemalt rõõmu jalutamisest selles aias?!“ „Oh paraku, härra, ta ei saa enam jalutada!“ Sel ajal saabus rühm lõunasöögile kutsutud külalisi, nende hulgas oli ka väga ilusaid naisi. Inglane jätkas: „Noh, siin on kindlasti rohkem kui üks iludus, kellega teie isand võib nautida väga valitud rõõme?!“ Teener ütles selle peale kurvalt ainult kaks korda „paraku“ ühe korra asemel ja jäi vait.“
Mida võiks bioloogiaõpetaja selgitada õpilastele? Ma arvan, et ta võiks aluseks võtta teadlaste R. Béliveau ja D. Gingras’ väga selgelt kirjutatud raamatu „Tervis söögirõõmude kaudu“ (Varrak 2013; märgin ka ära, et selle tõlkisin mina ise – vabandan omaenda töö reklaamimise pärast!). Raamatu üks juhtmõtteid on, et söömine on ikkagi väga oluline tegevus ja seda ei saa taandada kiire energialaksu saamisele; toidust peab inimene saama veel väga palju muudki peale energia. Ja söömine peab rõõmu tegema!
Beaujoinil oli... VÕIM. võim on nagu heroiin, kes kord seda nautinud on, see enam lahjemaid aineid ei vaja ega naudi.
Arvutivaras-piraadiparteilane Meelis Kaldalu tunnistati ametlikult "selliseks", kellele ei saa kriminaalsüüdistust esitada. LINK.
Ehe sektori esindaja Soome Vabariigist. Sümpaatne. 
Ma austan õpetajaid väga. Aga see on natukene naljakas...
Oma nooruse edevuses tahaksin ka äkki minna Louis Vuittoni butiiki ja osta sealt staatusekoti? Ma mõjun praegu kui hereetik, kuid kui oleksin 26-aastane pangatöötaja, siis mu jutt ju nii ei kõlaks? Kuid miks peaksid minu standardid madalamad olema? Sest ma olen õpetaja?
EPL: Miks ma pole enam õpetaja
Oma nooruse edevuses tahaksin ka äkki minna Louis Vuittoni butiiki ja osta sealt staatusekoti? Ma mõjun praegu kui hereetik, kuid kui oleksin 26-aastane pangatöötaja, siis mu jutt ju nii ei kõlaks? Kuid miks peaksid minu standardid madalamad olema? Sest ma olen õpetaja?
EPL: Miks ma pole enam õpetaja
Huvitav on see, et need naisvõrdõiguslased jms. tõmbavad tihti iseendale vee peale. Sest kui meestel on tihti ja võib-olla ka enamuses motivaatoriks edasi pürgida hasart, mängu ilu ja eneseteostus, siis naistel tuleb lõpuks ikka välja, et tahaks ju kõigest LV kotikest osta.
Njahh... tegelt oleks tore, kui soovolinik tuleks ükspäev tööle LV kotikesega... või olgem realistid, tuleks isegi Karen Milleni kotikesega.
A see LV kotike vist devalveeruks kohe, kui teha üks riigihange ja osta kõikidele soovijatele siis see LV kotike, et nagu naised saaksid seda mida nad ikkagi tahavad. Et teeks sarnase kampaania nagu eurokalkulaatoritega oli.
...ühel mõõdukalt tuntud antud sektori tegelasel ei olnud EU-s kehtivat juhiluba. Ta sõitis öösel ebahariliku kiirusega, vingerdas maantee ühest servast teise (endal lapsed autos)... aga Eesti Vabariigi Politsei on paha, kui sellele reageeris, sest tegu oli ikkagi Kolumnisti ja Välismaalasega? Nüüd tema abikaasa teeb sotsiaalmeedias kisa, et vägivalt-vägivald ja et tema telefoni aku oli tühi! WHAT?
Karum6mm
...ühel mõõdukalt tuntud antud sektori tegelasel ei olnud EU-s kehtivat juhiluba. Ta sõitis öösel ebahariliku kiirusega, vingerdas maantee ühest servast teise (endal lapsed autos)... aga Eesti Vabariigi Politsei on paha, kui sellele reageeris, sest tegu oli ikkagi Kolumnisti ja Välismaalasega? Nüüd tema abikaasa teeb sotsiaalmeedias kisa, et vägivalt-vägivald ja et tema telefoni aku oli tühi! WHAT?
Kuna tüüp on tegelikult selline paras pehmo, siis tolles peres on naispool alati mänginud esimest viiulit.