investori lolluse teema all läks jutt maksudele ja keegi soovitas teha uue teema. siin see siis nüüd on.
Mul selline lihtne küsimus, et kas te treidate oma isiklikul väärtpaberikontol???? Lihtsalt uvi pärast.!- ise ei oleks selle peale tulnud, julged poisid olete.
Küsid hea nurga alt.
Mina teen oma väikseid toiminguid oma nime all, kuid olen mõelnud ka muude variantide vajalikkusele tulevikus.
Kas julguse all mõtled maksude mittetasumisest tulenevat riski, varade olemasolust tulenevat turvariski või hoopis midagi muud?
Mina teen oma väikseid toiminguid oma nime all, kuid olen mõelnud ka muude variantide vajalikkusele tulevikus.
Kas julguse all mõtled maksude mittetasumisest tulenevat riski, varade olemasolust tulenevat turvariski või hoopis midagi muud?
Kõike kokku.
1.MAKSUD.Oled sa kod pitsat endale kunagi palka maksnud , noh nii iseseisvalt. Ilmselt mitte. Tead sa ka kui palju sa maksad igal kuul makse? 56% oma sissetulekult (palk).
2.TURVARISK. Pätid saavad registritest sama lihtsalt andmeid nagu politsei või siis maksuamet.
3.ETTEVÕTLUSRISK. Apsakad näiteks mis ei tulene sinust jne. Võta lihtsamalt: repod ja muud riskid.
Omal kontol kaubeldes võtad sa täisriski ja kohustuse maksta tehingutelt tulumaksu (kui on tehinguid).
Ilmselt on muud jama veel näiteks ajakirjanikud ja muud uudisimulikud inimesed. Üldiselt mulle isiklikult ei meeldi kui minu asjades sobratakse.
1.MAKSUD.Oled sa kod pitsat endale kunagi palka maksnud , noh nii iseseisvalt. Ilmselt mitte. Tead sa ka kui palju sa maksad igal kuul makse? 56% oma sissetulekult (palk).
2.TURVARISK. Pätid saavad registritest sama lihtsalt andmeid nagu politsei või siis maksuamet.
3.ETTEVÕTLUSRISK. Apsakad näiteks mis ei tulene sinust jne. Võta lihtsamalt: repod ja muud riskid.
Omal kontol kaubeldes võtad sa täisriski ja kohustuse maksta tehingutelt tulumaksu (kui on tehinguid).
Ilmselt on muud jama veel näiteks ajakirjanikud ja muud uudisimulikud inimesed. Üldiselt mulle isiklikult ei meeldi kui minu asjades sobratakse.
Ega see sobramine ei meeldi kellelegi.
Endale palka maksnud ma ei ole, kuid Eesti maksumäärasid üldiselt tean. Juhul, kui ma töötaks oma ettevõttes, siis ma võtaks sealt dividende, mitte palka. Aga see pole oluline.
Nagu öeldud, teema väga huvitav.
Äkki oled kunagi rehkendanud, milline on varade maht, kustmaalt äriühing teha ja milline. Pean silmas maksude ja kulude optimeerimist.
Endale palka maksnud ma ei ole, kuid Eesti maksumäärasid üldiselt tean. Juhul, kui ma töötaks oma ettevõttes, siis ma võtaks sealt dividende, mitte palka. Aga see pole oluline.
Nagu öeldud, teema väga huvitav.
Äkki oled kunagi rehkendanud, milline on varade maht, kustmaalt äriühing teha ja milline. Pean silmas maksude ja kulude optimeerimist.
Dividendid maksavad eestis 35% muideks.
Ma ei ole rehkendanud ,mul ei olnud lihtsalt aega. Alustasin 96 kevadel ja märkasin järsku üllatusega, et 30 000 eeki, mille olin laenanud oli kasvanud mõne kuuga 20 korda. Jooksin kohe poodi ja ostsin alustuseks ofka.
Hiljem olen süsteemi kõvasti täindanud.
Ma ei ole rehkendanud ,mul ei olnud lihtsalt aega. Alustasin 96 kevadel ja märkasin järsku üllatusega, et 30 000 eeki, mille olin laenanud oli kasvanud mõne kuuga 20 korda. Jooksin kohe poodi ja ostsin alustuseks ofka.
Hiljem olen süsteemi kõvasti täindanud.
to TNT: Nagu aru saan on offshore Sulle kuhjaga ära tasunud. Äkki valgustad natuke ka lihtsurelikke?
Hästi rumal küsimus: kas väärtpaberite ja fondide osakute müügist saadud tulu maksutatakse ühtlaselt 26%-ga? On veel mingid maksud.
to TNT:
Dividendid on siiski 26%(füüsiliste isikute jaoks, juriiidilistele 0%). Arvutamise metoodika on lihtsalt teine. Kui liidad välja makstud summale 35% (26/74) siis kogusummast on see ikkagi 26%. Samamoodi võiks ju öelda, et tulumaks palgalt on ka 35%.
Dividendid on siiski 26%(füüsiliste isikute jaoks, juriiidilistele 0%). Arvutamise metoodika on lihtsalt teine. Kui liidad välja makstud summale 35% (26/74) siis kogusummast on see ikkagi 26%. Samamoodi võiks ju öelda, et tulumaks palgalt on ka 35%.
26/74=0,35135... Siit ka lähtutakse. Küsige audiitoritelt või raamatupidajatelt. Nii seisab ka seaduses ja seda järgib maksuamet. 26% jutt on bla-blaaa.
Ehk nagu raamatupidajad väidavad: 100 ühiku saamiseks peab sul olema 135 ühikut, millest 35 sa annad riigile. Või midagi sellist. Kui ma olen valel teel oleks ma õnnelik.
Ehk nagu raamatupidajad väidavad: 100 ühiku saamiseks peab sul olema 135 ühikut, millest 35 sa annad riigile. Või midagi sellist. Kui ma olen valel teel oleks ma õnnelik.
to: beast
Pikk jutt, seoses uue kulumaksuseadusega on süsteem rõve keeruliseks muutunud. Põhimõtteliselt on võimalik teha nii, et raha kaotab omaniku st. raha on enda omanik ja sina oled siis esimene kasusaaja (kes tegelikult raha saab). Väikest raha saab offshore panga või trusti krediitkaardiga. Veel üks asi: täna nagu ei ole eriti pointi off shore`i omamisel eestis. Siia tuleb luua veel üks-kaks lüli (eesti ettevõte ja kuskil nn.valges nimekirjas asuval maal olev ettevõte.
Pikk jutt, seoses uue kulumaksuseadusega on süsteem rõve keeruliseks muutunud. Põhimõtteliselt on võimalik teha nii, et raha kaotab omaniku st. raha on enda omanik ja sina oled siis esimene kasusaaja (kes tegelikult raha saab). Väikest raha saab offshore panga või trusti krediitkaardiga. Veel üks asi: täna nagu ei ole eriti pointi off shore`i omamisel eestis. Siia tuleb luua veel üks-kaks lüli (eesti ettevõte ja kuskil nn.valges nimekirjas asuval maal olev ettevõte.
Kokkuvõtvalt saate oma raha kruttida samuti nagu te krutite oma aksiaid kuskil ahmeerikas. Kuid te rikute automaatselt vist seadust: see tulu kuulub eestis maksustamisele (maksustatakse teid kui kasusaajat 26% ga.)
kas ei oleks võimalik endast teha kohe AS Eesnimi Perekonnanimi , ise omada 100% aktsiaid ja sellisel moel riigile veel vähem maksu maksta.
to TNT:
35 on ju 26% 135st. Tulumaks on kõikidelt asjadelt printsiibis 26% ainult et kirjamine on erinev. Kui peetakse kinni väljamakselt siis 26%, kui peab eraldi maksma, siis 26/74 makstud summalt. Teeb sama välja.
35 on ju 26% 135st. Tulumaks on kõikidelt asjadelt printsiibis 26% ainult et kirjamine on erinev. Kui peetakse kinni väljamakselt siis 26%, kui peab eraldi maksma, siis 26/74 makstud summalt. Teeb sama välja.
Offshore firmad ja Eesti väärtpaberitesse investeerimine
Üldiselt nn. offshore-firmade kasutamine uue tulumaksuseadusega eriti ei muutunud. Nagu ka varem, peavad offshore- (ja kõik teised välis-) firmad deklareerima ning tasuma tehtud tehingutelt tulumaksu ning nad on oluliselt halvemas olukorras võrreldes Eesti residendist dividendi-saajaga. Ometi võib offshore firma kaasabil tulumaksu vähendada tihti miinimumini (ka nullini).
Kui praegu investeerib inimene enda nime alt, on pikemaajalisemate investeeringute puhul tavaliselt mõtekas viia portfell firma valdusesse. Tulemuseks on maksude edasi lükkamine tulevikku. Säästetud raha edasi investeerides on summaarne tulumaks väiksem kui üksikisikust investoril. Odavaim on luua Eesti täisühing mõnesaja krooniga. Piiratud vastutuse saamiseks võib luua ka osaühingu.
Offshore firmad maksavad koos vajalike palgaliste direktorite ja aktsionäridega mitukümmendtuhat krooni. Seega saadav võrreldav kasum peaks olema üle 300 000 krooni, et üldse tasuks kaaluda offshore struktuuri. Kui eeldatakse sellist kasumit (dividendid + tehingutulu), tuleb muidugi lipata maksunõustaja juurde. Sinna tuleb lipata enamasti kuni aasta enne kasumi tekkimist!
Offshore-firmade ja Eesti firmade vahepeale jäävad nn. ‘valge-riigi’ firmad – nt. USA. Kommenteerides neid võib öelda, et nende odav hind on petlik ja neid tuleb enamasti kasutada koos offshore firmaga. Samas võimaldavad nad saada kasu Eesti ja ‘valge-riigi’ maksulepingutest. USA-firmade näide on põhjalikumalt ka CONSULTi maksu-analüüsis "Väärtpaberi- ja kinnisvaratehingud uue seaduse ajal" (saadaval postiga tasuta, helistades (0) 6009 951 või consult@solo.ee)
Lühidalt võib juhinduda järgnevast:
- Välisfirma peab deklareerima väärtpaberitehingutest saadud kasu ja tasuma tulumaksu järgmise aasta 31. märtsiks.
- Sobiva maksulepinguga riigi (nt USA) firma peab kasu deklareerima, kuid tulumaksu Eestis ei tasu. Maksuvabastus kehtib juhul, kui välisfirmal puudub Eestis püsiv tegevuskoht. Välisfirmat kasutatakse koos offshore firmaga. Püsivat tegevuskohta ei teki, kui volitatud esindaja asemel on Eestis 'maakler', kes haldab vähemalt kahe investori väärtpaberiportfelle.
- Dividendide saamise hetkeks tuleks välisinvestoril (sh. välisfirmal) väärtpaberid võõrandada Eesti residendi nimele.
- Investeerimisega tegeleval eraisikul on kasulik viia väärtpaberiportfell Eesti firma valdusesse.
Heikki Haldre
CONSULT Finantskonsultatsioonid
Eelistan ise osaühingut.
To hhaldre: kuidas trustidega lood on? Kuskil Luksemburgis või Lichensteinis? Teisisõnu, et muuta üldse raha raha enda omaks?
See 35 tuleb kuidagi maksuamortidega ettevõtetel, keegi targem võiks kommenteerida.
To hhaldre: kuidas trustidega lood on? Kuskil Luksemburgis või Lichensteinis? Teisisõnu, et muuta üldse raha raha enda omaks?
See 35 tuleb kuidagi maksuamortidega ettevõtetel, keegi targem võiks kommenteerida.
Trustid: Hetkel kehtiva seadusandluse järgi ei ole trustid üldiselt optimaalne valik. Trust seisneb selles, et vara omanik annab oma vara õigused üle kolmandale isikule (üldjuhul eraisikule). Kuna see ei ole enam tema vara ei saa sellele üldjuhul pöörata nõudeid, arestida nõuete katteks, jne. Kasutatakse eelkõige riikides, kus on vaja a) pärimismakse vähendada, b) vara omamisest tulenevaid riske vähendada (vastutuskindlustus), c) kus investeeringud peavad olema tehtud selgelt ja üheselt mitteresidentide (välismaalaste) poolt, et saada maksusoodustusi. Eesti jaoks on trusti kasutamine liiga kulukas ja ei anna eeliseid üheski eeltoodud punktis. Eestlased võivad kasutada truste välismaise kinnisvara omamiseks.
TNT: Sinu teisest küsimusest ausalt öeldes ei saanud päriselt aru.
Heikki Haldre
TNT: Sinu teisest küsimusest ausalt öeldes ei saanud päriselt aru.
Heikki Haldre
OK trustidega. Kuid kuidas siis opereerida rahaga mis on/ei ole sinu?. Laenud välisresidentidelt?
Skeem: laen offilt OÜle, kes edasi opereerib ja teenib näiteks eestis kasumit (aktsiad, võlakirjad, laenud).
Skeem: laen offilt OÜle, kes edasi opereerib ja teenib näiteks eestis kasumit (aktsiad, võlakirjad, laenud).
Ka Maksuamet on yritanud luua midagi online foorumi taolist. Eriti 6nnestunud ja aktiivne ei paista see aga olevat.
Aadressiks:
http://www.ma.ee/deklaratsioonid/tsd_seminar.shtml
Kahjuks annab aga A"ripa"eva Foorum siinsele foorumile kiirusega silmad ette. Kas LHV Directi foorumisse sisenemise ja erinevate rubriikide vahelist liikumist ei saaks kuidagi kiiremaks muuta?
Aadressiks:
http://www.ma.ee/deklaratsioonid/tsd_seminar.shtml
Kahjuks annab aga A"ripa"eva Foorum siinsele foorumile kiirusega silmad ette. Kas LHV Directi foorumisse sisenemise ja erinevate rubriikide vahelist liikumist ei saaks kuidagi kiiremaks muuta?
kas keegi tõmbaks arutelu kokku, ja genereeriks resümee? moraali...