Liiklusseadus

Lihsalt Annan Ametnikele Ideid [tm]
Tegelikult saaks selle “kiiruskaamerad linnas” probleemi ju ka teisiti lahendada. Nimelt nii. Copiloti tehtud lühikokkuvõte regulatsioonist:

Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus

  • See seadus määrab omavalitsusüksuste piirid, liitmise, jagamise ja muud haldusterritoriaalsed muudatused.
  • Haldusreformide käigus (nt 2017. aasta reform) muudeti mitmete omavalitsuste haldusala, liites väiksemaid valdu suuremateks üksusteks. [eelnoud.valitsus.ee]

:compass: Kuidas haldusala määratakse?

  1. Riiklikul tasandil – Riigikogu või Vabariigi Valitsus algatab ja kinnitab muudatused haldusjaotuses.
  2. Rahandusministeerium – viib läbi haldusreformi analüüse ja kooskõlastusi.
  3. Kohalikul tasandil – volikogud võivad algatada ühinemisi, kuid lõpliku otsuse teeb riik.

Seega, valitsus oma määrusega teeb sobivatesse kohtadesse pisikesed enklaavid. Näiteks on tänval liiklusmärk 572 “asula lõpp” koos kiirusepiirangu märgiga. Kohe selle järel on kiiruskaamera ja selle taga uuesti märk 571 “asula”
Sellel meeterisel lõigukesel oleks siis “mitteasula” ja saaks panna kaameraid nagu hing ihaldab. Ja nagu ma aru saan, siis piisaks sellise muudatuse tegemiseks valitsuse määrusest.
Kui kudiagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, eks ole.

Tegemist on 20 aastat vana uurimistööga. Olgugi, et töös kasutatud metoodikad ja tehnikad on parema puudumisel “okeid”, siis kindlasti ei sobi see pilt ilma kontekstita foorumis levitamiseks.

Põhjendatud kriitika. Viimase Taru Ülikooli vastavasisulise uuringu järgi on kaotatud eluaastate arv Tallinna kesklinna piirkonnas vahepeal tublisti kasvanud (1-1,2 aastat → 1,1-1,59 aastat) ning surmatsoon ise ka tublisti laienenud:

Kuhu arvestusse need hukkunud lähevad? Kiiruse ületamine, joobes juhtimine, tahtlik tapmine või enesetapp?
Ma arvan, et aasta lõpus on nad liiklussurmade statistikas kenasti sees millega põhjendatakse liiklusseaduse muudatuste soove, näiteks kiiruse täiendavaks piiramiseks vms.

PS. Kaastunne hukkunu lähedastele!

3 Likes

Liiklussurmadest, Soomes.

Hiljutiste andmete põhjal oli ligi poolte eelmisel aastal surmaga lõppenud liiklusõnnetuste põhjuseks terviseprobleem, millest ei olnud isegi tervishoiuasutustel õrna aimugi, kirjutas Soome avalik-õiguslik ringhääling (Yle).

Kuna see tahtlik (enese)tapja oli ilmselgelt psüühilise probleemiga, mis vajas ravi kuid polnud seda saanud, siis ilmselt tuleks ka nende kahe surma põhjuseks liigitada terviseprobleem…

Ei saa olla. Kogu Facebook, vox populi ja külakogukond teab, et meestel lihsalt EI SAA olla psüühilise (ja muu) tervise probleeme. Sest nad on MEHED. Depressioon, masendus, läbipõlemine jne. need on “pussydele”. Mehel ei ole Mitte Mingeid Vaimse Tervise Probleeme mitte kunagi (sest Meestele pole neid ette nähtud). Ainuke “sotsiaalselt aktsepteeritav” varaint ongi … katus sõidab nii ära, et tuleb itsekas (võimalik, et koos kaaslastega).
“Külakogukond” noogutab heakskiitvalt kaasa. Tubli. Õige. Nii peabki. See oli Tõeline Mees. mitte mingi viripill ja nõrguke. :slight_smile:

“Tasuta raha vedeleb kõnniteedel”

Seoses uue liiklusseaduse muudatusega, mis mh. keelab parkimise kõnniteedel (isegi kauba laadimiseks) ja viimase intsidendiga, kus üks tuntud video-kitupunn sai Valge Kaubiku Mehelt jalaga, tekkis diskussioon FBs. Ja diskussoonist tekkis mul IDEE:

"Imelik et mõni KOV kunn, pole veel avastanud, et ohhhhoooo, tasuta raha vedeleb ju kõnniteel. Ja hakkab väljastama “ajutise liikluskorralduse muudatusi”. KRÕBEDA hinna eest muidugi. Mis võimaldab ajutiselt kõnniteel parkida kauba laadimiseks. Imelik, et veel seda tehtud ei ole???
Muidugi saaks müüa ühekorra, kuu-, nädala- ja aastapileteid. Enamgi veel, saaks teha avaliku OKSJONI kus nii kauba saajad kui kohaletoimetajad üksteist piiratud arvu lubade saamiseks üle pakuvad.
Ja veel milline HIILGAV võimalus korruptsiooniks. Nägu ei meeldi? Ümbrik on na kõhnake. Jääd loast ilma. Ühes T tähega linnas üks K tähega erakond oleks šmooze sees (teate ju küll, pidasin silmas et on on Paide. Ja Kommuismierakond muidugi).

Oli ka vastuväiteid:
O.P.:
" Tegelikult on protseduur, millega igasuguste laadimis-, ehitus- jmt. tööde tegemiseks saab ajutise liikluskorralduse muudatuse, kuni mingi tänavalõigu sulgemiseni välja, linnalt raha eest osta, täiesti olemas. Aga see on igavene mahukas ja keerukas orgunn ning krõbe muidugi ka, nii et mõistagi keegi paari alusetäie kauba liigutamiseks seda ei kipu tegema.

Võibolla ongi probleem selles, et puudub mõistliku hinna ja kättesaadavusega teenus. Võiks ju müüa spetsiaalseid kaubalaadimispileteid, kasutamiseks teatud liiki sõidukite ajutiseks paigutamiseks kõnni-, jalgratta- ja kergliiklusteedele kindlas kohas ja kindlal ajavahemikul, mis pileti ostmisel määratakse. Hind sõltuks masina suurusest ja kulutatavast ajast. Näiteks: kaubik, 2m lai, 6m pikk, 150€/h. Veoauto, 2,5m lai, 8m pikk, 250€/h. Võibolla peaks hind sõltuma ka piirkonnast - südalinn kallim, mäed odavamad. Pilet väljastataks konkreetse sõiduki tarvis ja üllitataks ka füüsilisel kujul dokumendina, mille saab veomasina külge nähtavale kohale kinnitada, kus igasugused auto_vihkajad seda palja silmaga vaadata(, pildistada ja filmida) võivad."

I.S.
“jep, see eeldab, et Sa esitad koos taotlusega ka paberitega tegelase poolt koostatud liikluse ümbersuunamise skeemi ja siis tellid vastavalt sellele sinu poolt esitatud ja linna poolt kinnitatud skeemile kõik vajalikud liikluskorraldusvahendid jne. Ja lisaks maksad siis linnale teesulgemise obrokit.”

Ei ole raskusi, mida Ametnikud ületada ei suudaks. KOV pädevuses on “ajutise liikluskorralduse muutused” ja näiteks massi-ürituste ajal lubatakse ka ajutist parkimist haljasaladel (mõnikord). Asi see “lihtsustatud kord” ära teha ei ole ja kui luba Väga Kirves ei ole, siis äri säilitamiseks OÜd selle tonna või paar ikka leiavad.
Ja RAHHHI muudkui voolab kõlinal kovikassasse… LILLEGI LIIGUTAMATA. Täitsa puhas “tasuta raha”

P.S. ootan ahastuskarjeid ttrustilt, zukerblaumilt, ziffilt, Murzilaklt ja teistelt toredatelt kaasfoorumlasteltt: “ÄRA ANNA, KURAT, Ametnikele Ideid”

1 Like

Siia kõlbaks küll pigem ilukirjanduslik tsitaat “katk tulgu su koja peale!”

4 Likes

Üks väike analüüs liiklusest https://www.err.ee/1609860939/kaur-ilves-miks-me-raagime-liiklusohutusest-valesti

2 Likes

Muidu arukas jutt, aga sellest liiklusuudiste vaenamisest ma ei saa aru; vaevalt et keegi väga sealt politsei lehelt neid liiklusuudiseid otsimas käib, olulisematest paukudest kirjutavad uudiskanalid ju tahes-tahtmata. Ning “teised traumauudised” on saadaval Päästeameti lehel, kuni kassi puu otsast alla toomisteni; terviseamet arusaadavatel põhjustel üksikasjalist infot selle kohta, kes kuskohas omale täna mürki sisse jõi, jagada ei saa.

1 Like

Pigem see riigiasutuste tavaline kommunikatsioonitaktika.

Oleme kogu aeg “pildil”, see tähendab, et meie töö tundub oluline, see tähendab, et on lootust riigieelarvest suuremat raha saada.

Mõtle, kui peaks tunnistama, et asjad on päris hästi. Siis tekib ju oht, et keegi nurgast küsib, et äkki võiks järelevalvet pisut vähendada ja raha kokku hoida. Siis peaksime ju inimesi koondama ja kellele seda jama veel vaja…

2 Likes

https://www.err.ee/1609897996/tanavu-jaab-liikluses-hukkunute-arv-toenaoliselt-aastakumnete-madalaimaks

Ja sealjuures terve hulk nendest 44 hukkunuga õnnetustest on lihtsalt äärmiselt rumalad juhused, traagilised hooletused või tähelepanematused (vt. postitusi ja väljavõtteid eestpoolt), mitte kihutamisest või purjutamisest tingitud matsud.
Praktiliselt terve 2025. aasta on politsei ja Transpordiamet proovinud anda märku, et liikluskultuur on täiesti pekkis, kohe tuleb midagi muuta, keskmise kiiruse kaamerad paigaldada jne. ja nüüd aasta lõpus siis:

"Politsei- ja piirivalveameti (PPA) liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss ütles, et kõiki liiklejad tuleks 2025. aasta tulemuste eest kiita.
“Olukord on ikkagi väga palju paremaks läinud.”

5 Likes

Einoh, 2024 oli liikluses 69 hukkunut ja kogu 2025 käis jutt, kuidas kõik halvasti ja hirmus. Mullu oli 44 hukkunut, nüüd võib arvatavasti oodata aasta otsa juttu, kuidas kõik kasutatud meetmed hirmus hästi töötavad.
Tegelikult annab kogu selle hajuvuse Poissoni jaotusega ära seletada. Juhus, lihtsalt juhus.

2 Likes

Hästi, aga vaataks seda viimast aastat siis võrreldes pikema perioodiga. Eelnenud 10 aastal oli liiklusõnnetustes hukkunute arvud aastati järgmised: 67, 71, 48, 67, 52, 60, 55, 50, 59, 69.

Selle 10-aastase valimi keskmine väärtus on 59,8 ja dispersioon 59,7 (sigma=7.7), st Poisson eeldus mean=variance on täidetud.

Väärtus, mis oleks valimi keskmisest statistiliselt oluliselt (ühepoolne test, 95% usaldusmäär, Z=1.645) väiksem, on:

59.8−1.645×7.7= 59.8−12.7= 47

44 on väiksem kui 47.

Olen valmis eksimust tunnistama, kui see arvutus ei ole õige, aga siis näidake õiget ka.

2 Likes

Kuidagi kiduraks on see asi läinud. Vanal Heal AJal pani ikka umbes 5 matsi ennast Jaanipäevaks “kasti”… nest umbes 2 tk. autoga ja 2 tk. joomaselt ujuma minnes ja üks oli “random”.

1 Like

Nagu ikka – saaks aga piirata ja üle reguleerida ja takistada…

1 Like

Tee siis mõned ettepanekud piirkiiruse muutmiseks (suuremaks) ja kitsaskohtade (sõidutee) laiemaks ehitamiseks.

Vähemalt küsitakse :slight_smile:

1 Like

Midagi võiksid asjaomased organisatsioonid ette võtta mõttetult pikkade šlagbaumitaga vahtimisega. Saan küll aru, et rikkad istuvad soojas autos ja mis neil seal viga vahtida peaks olema. Samas ka bussireisijad ootavad sel ajal, kas siis külmas bussis või kui nii hästi veel ei läinud, siis veel külmemas bussipeatuses.
Kuigi see küsimus pole arvatavasti üldsegi linnaosaviletsuse pädevuses, mõjutab olukord vähemalt Nõmmel, Hiiul ja Laagris liikluse läbilaskevõimet tunduvalt rohkem, kui piirkiiruse tõstmine-langetamine ja teede kitsamaks tegemine.

Probleem põhiliselt selles, et rongiliiklust on aastatega tugevalt tihendatud, raudtee hardware paljuski vahetatud, aga tõkkepuude juhtimissüsteem pole kuidagi targemaks läinud. Võiks isegi öelda, et peršetunnetuse järgi on ooteaeg varasemaga võrreldes pikenenud.
Ohutusaeg on määratletud vist kõige kiiremate ehk ekspressrongide järgi ja mingit reaalajas tarka juhtimist, mis rongidel vahet suudaks teha, minu hinnangul ei olegi rakendatud. Päriselus tähendab see siis seda, et kui express sõidab 120-ga peatusest mööda versus tavalisega, mis a) teeb peatuse ja b) ei võta peatuste vahel enam viimast, pigem mingi 70-ga lõgistab, aga eesoleva ületuskoha sulgemine läheb samast kohast käima mõlemal juhul. Probleem tekib sellest, et kui ekspress läbib selle vahemaa vbl 50sekundiga, mis tunduks tõesti turvaline puhver rööbasteta transpordile, tavaline elektrikas aga koos peatusega 150 sekundiga, mille kohta võib igaüks arvata vene keeles, kui oskab… JäIlegi pärast seda, kui rong on ülesõidukohast möödunud, kulub tõkkepuude avanemise ja punase tule kustumisele 18-20 sekundit. Ütleks, et ka seda on palju. Kõige kodusemas Laagri ülesõidus on ooteaeg tavaliselt kuskil 2,5-3 minutit ja kui rongid vastassuunaliselt korraga läbi lastakse, siis võib see vabalt ka 4-5 minuti peale venida. Ei tundu nagu midagi hullu, aga kui sa päevas mingi viis-kuus korda pead seal vahtima, siis mõtled, et kas tehnikasajandil tõesti kuidagi paremini ei saaks. Väidan, et hiljuti ühel perifeersel ülesõidukohal kestis kogu protseduur tunduvalt mõistlikuma aja.
Ega Nõmmel-Hiiul olukord parem pole.
Pluss, et pärast Kadaka tee viadukti valmimist pole Hiiu ristmiku liikluskorda eelmise versiooni peale tagasi keeratudki(kus üks rada pööras Nõmme suunas, teine otse raudteeületuskoha peale). Kas see nüüd lihtsalt ununes, või arvati, et nii saabki parem, aga hommikul on seal ikka paras puder ja kapsad, eriti kui Väänast proovid linna poole suubuda.
Seega, enne kui ületuskohtadega midagi põhimõttelisemat ette ei võeta, pole läbilaskvuses suurt vahet, kuidas kohalikku liiklust ka peenhäälestada ei proovitaks.
Realistina muidugist kahtlustan, et ega tegelikult ka ei soovitagi midagi paremuse poole muuta ja eks ta tavaline pakasuuha ole, mis hetkel ette ole võetud.

2 Likes

Tänane elamus. Elukohajärgse Kaubandustempli parklasse tossas igivana passat. Pärast pikemat ebakindlat nikerdamist (mida ma vaatlesin, sest tekin EkjKt ees suitsu) ronis autost välja lumivalgete juustega papi ja asus ust võtmega lukustama (piisavalt iidne Passat). Paraku, vanahärra käed olid Parkinsoni tõvest nii vaevatud, et lukuaugule kuidagi pihta ei saanud. Pidi vasaku käe appi võtma ja paremat kinni hoidma, et kuidagi uks lukku saada.
Nagu päriselt… KES on see perearst, kes sellise terviseseisundiga kodanikule väljastab ja pikendab terivsetõendit?!?