Olen Andres Lightyearist. Loodan, et head sõbrad LHVst pole väga pahased, kui postitan siia pisut pikema teksti, et mõned olulised teemad paremini lahti seletada.
Alustuseks – LHV Banking Services, mida pakutakse paljudele maailma juhtivatele fintech-ettevõtetele, on oma valdkonnas absoluutses tipus: tehniline platvorm, inimesed ja protsessid on paljudele eeskujuks 
. Eelmisel kuul töötles LHV üle 8 miljoni fintech-klientide makse – see on mega-äge tulemus.
1. Kliendimaksed
Kliendimaksete liigutamisel Citisse on mõned pragmaatilised põhjused. Meil on 24 koduturgu ja käibel 9 valuutat, lisaks veel valuutad, millistele turgudele saab Lightyeari kaudu investeerida. Nii paljude turgude ja valuutadega töötamine on üsna tüütu ja keeruline probleem lahendada ning kahjuks on siin globaalsetel pankadel eelis: üks tehniline integratsioon annab juurdepääsu paljude riikide kohalikele pangakontodele ja maksesüsteemidele. Kohaliku maksesüsteemi eelis rahvusvaheliste ülekannete (nn SWIFT-maksete) ees on oluliselt madalam hind ja kiirem maksete töötlemine.
2. Varade lahusus
Investeerimisühingu üks olulisemaid tegutsemispõhimõtteid on varade lahusus – ühingu enda ja klientide varad peavad olema selgelt eraldatud. Kõik kliendi rahalised vahendid asuvad selleks eraldi loodud pangakontodel ning kliendi väärtpaberid selgelt eraldatud kontodel meie maakler-partneri või depositooriumi juures. Parema toote pakkumiseks oli meil vaja kliendivarade hoidmiseks kontosid ka USD-, HUF-, SEK-, DKK- ja NOK-vääringus.
Oluline on eristada seda, kuidas raha pangatasandil liigub, sellest, millised on kliendi õigused. Kliendivarad hoitakse eraldi safeguarding-kontodel just selleks, et need ei satuks investeermisühingu enda maksejõuetuse korral ühingu üldise vara hulka ega oleks kättesaadavad ühingu teistele võlausaldajatele. See on põhimõtteline erinevus tavalisest võlausaldaja seisundist – kliendivara ei ole osa ettevõtte varadest.
Kui investeerimisühing soovib avada kliendivarade jaoks pangakontot, teevad pangad väga põhjaliku due diligence’i, veendumaks, et ühing täidab kõiki regulatsioone (AML, safeguarding) ja muid parimaid tavasid. Nii Citi kui ka LHV teevad seda ülima põhjalikkusega. Teadmine, et meie pangapartnerid on hea reputatsiooni ja pika tegevusajalooga pangad, peaks andma kliendile lisakindlust. Kontot haldav pank väljastab ka kinnituse selle kohta, et tegemist on spetsiaalselt kliendi vahendite jaoks mõeldud kontoga (nn safeguarding-kinnitus).
Investeerimisühing teeb igapäevaselt varade auditit (reconciliation) üle kõikide kliendivarade – pangakontod, väärtpaberikontod, rahaturufondid jne, tagamaks, et igal hetkel on olemas täpne ülevaade kõikidest kliendivaradest. See on igapäevane protsess, mida teeme suure hoolikusega.
Kliendivarade hoidmist auditeeritakse regulaarselt: siseauditi ja välisauditi kõrval teeb ühingute üle auditeid ka Finantsinspektsioon (FI). Viimase kohapealse kontrolli käigus ei olnud FI’i Lightyearile tähelepanekuid.
Praktikas on Lightyeari kliendivarad hoitud järgmiselt:
- Kliendi rahakontod: LHV, Citibank, Erste Hungary, Natwest, samuti konto Eurosüsteemis (Eesti Pank)
- Balti väärtpaberid: Nasdaq CSD
- Euroopa väärtpaberid: peamiselt Clearstream (DE, LU), samuti Interactive Brokersi kaudu SE, PL, HU, DK ja NO turgude depositooriumides
- UK väärtpaberid: Euroclear
- USA väärtpaberid: DTC läbi Alpaca
- Rahaturufondid: BlackRock või JPMorgan
Virtuaalne IBAN vs omnibus-pangakonto – praktikas ei ole nende vahel väga olulist erinevust. vIBAN on samuti seotud ühe nn master-kontoga, kuhu maksed tegelikult laekuvad. Ledgerit ehk kliendivarade arvestust peab endiselt Lightyear, mitte vIBAN-i pakkuv pank. vIBAN on sisuliselt mugavuskiht, mis lihtsustab maksete töötlemist ja andmevahetust – see, kellele konkreetne raha kuulub, selgub alati Lightyeari enda arvestusest (kliendiviite/selgituse põhjal), mitte panga kontostruktuurist.